Avaleht Privaat sõnumid Otsi

Korteriühistu Abi tegemisi toetab www.korteriyhistu.net    

   Toggle Content Reklaam







   Toggle Content Sisukord
 Avaleht Inimkogu Muu

   Toggle Content Dokumendid
1: Korterivõlglaste avaldamise juhis
2: Liikmete register
3: Tomingud korteriühistu ühinemisel.
4: Toimingud korteriühistu jagunemisel
5: Korteriühistu jagunemise ettevalmistamine
6: Elamu haldamise ja majandamise üleandmise vastuvõtmise akt
7: Avaldus korterelamu üleandmiseks ja vastuvõtmiseks
8: Asutamiskoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja KÜ registreerimine
9: Toimingud korteriühistu üldkoosoleku läbiviimiseks
10: Kinnituskiri maksuvabastuse rakendamiseks kulude hüvitamisel sõiduauto kasutamise eest

   Toggle Content Leia meid Facebookist!

 

Sisu › Muu. › Töölepingu ja töövõtulepingu erinevused.


Töölepingu ja töövõtulepingu erinevused.
Tööseadused kehtivad vaid töötegijale, kel taskus tööleping. Kuid töötegemise aluseks võib olla ka töövõtuleping või käsundusleping. Kõigi sisu on erinev.
Tööd teha ja selle eest tasu saada võib mitut liiki lepingu alusel. Neist ainult üht – töölepingut – reguleerivad tööseadused. Teiste lepinguliikide puhul tööseadustest (töölepingu-, palga-, puhkuse-, töö- ja puhkeaja seadusest) abi pole.
Kõige rohkem sõlmitakse töölepingute kõrval töövõtu- ja käsunduslepinguid, mille kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Inimene, kes on sõlminud töö-võtu- või käsunduslepingu, ei saa nõuda puhkust puhkuseseaduse alusel, regulaarselt makstavat vähemalt alammäära suurust palka palgaseaduse alusel ega hüvitusi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses töölepingu lõpetamise puhuks. Nagu öeldud: tööseadused on vaid neile, kes töötavad töölepingu järgi.

Töövõtuleping
Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja “valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse” (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse.
Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu.

Tööleping
Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise.

Käsundusleping
Keerulisem on vahet teha töölepingu ja käsunduslepingu vahel, sest mõlemal juhul tehakse tööd protsessina. Võlaõigusseaduse järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema.
Käsundisaaja võib ise otsustada, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda. Kuid seejuures peab ta tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning ära hoidma käsundiandja vara kahjustamise. Lepingus võib kokku leppida, et tasu makstakse teatud ajavahemiku järel (näiteks kord kuus) või pärast käsundi täitmist.
Kui inimesega on küll sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, kuid tal tuleb tööd teha tellija või käsundiandja juhtimise ja kontrolli all, siis on sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega. Sel juhul võib töötaja vaidlustada lepingu olemuse, nõudes oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks.



Leping juhatusele
Millal eelistada töölepingule käsunduslepingut?
•• Et töölepinguseaduse paragrahvi 7 punkti 10 kohaselt ei kehti nimetatud seadus juriidilise isiku organi (nõukogu, juhatuse jms) liikme suhetele juriidilise isikuga, siis on õige sõlmida äri- või mittetulundusühingu (sh korteriühistu) või sihtasutuse juhatuse jms liikmega just käsundusleping, mitte tööleping.
Tüüpilised käsunduslepingud on ka näiteks ehitusjärelevalve leping ja advokaadiga sõlmitav õigusabi osutamise leping. H.T
Tööleping
Töölepingus peavad
olema vähemalt:
•• poolte andmed;
•• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
•• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
•• ameti- või kutsenimetus ja tööülesannete kirjeldus;
•• töö tegemise koht, palgatingimused, tööajanorm;
•• töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alus lisapuhkuseks;
•• töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad;
•• viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.

Helve Toomla, ametiühingute jurist
Eesti Päevaleht 14. 11.2005




 
   Toggle Content KUUMAD LINGID

Alliku Haldus OÜ

   Toggle Content Kasutaja info

Tere, Külaline

Nimi
Parool

Liikmed:
Viimane: merle393
Uusi täna: 0
Uusi eile: 1
Kokku: 6565

Hetkel viibib lehel:
Liikmeid: 0
Külalisi: 70
Roboteid: 1
: 0
Lehel viibiv personal:

Ühtegi personalliiget ei viibi lehel!

   Toggle Content Seadused, määrused

*Korteriühistuseadus
*Mittetulundusühingute seadus
*Korteriomandiseadus
*Tarbijakaitseseadus


   Toggle Content Oluline!
 Kasulik info korteriühistute kohta.
 Töölepingu ja töövõtulepingu erinevused.
 Eluruumidele esitatavad nõuded.

Korteriühistu Abi on eraalgatusel loodud infoportaal,
mis on suunatud eelkõige korteriühistutega kokkupuutuvatele inimestele
KORTERIÜHISTU ABI 2006-2016

Kontakt *  * Reklaami meid * Tutvustus

Interaktiivne tarkvara välja lastud GNU GPL all
Privaatsuspoliis