Katusealuste välja-ehitamine annab ühistule lisaraha põhjalikuks remondiks.

Kümne aasta eest teenis Pärnu mnt 106 ühistu katusealuse väljaehitamisest 1,3 mln krooni. Selle summa eest sai ühistu uue katuse, kontori ühes saunaga, välisuksed ja osaliselt renoveeritud koridori.

Tehingu vastu polnud ükski ühistu liige, sest nii suurt summat poleks suudetud omal jõul koguda. “Et maja juures tohiks midagi muuta, peab olema kõigi omanike nõusolek,” selgitab ühistu tegevdirektor Maire Joala.

Kogemuse võrra rikkam Joala jagab nõu, et enne ehitustöödega alustamist tuleb koostada põhjalik kalkulatsioon. Kinnisvaraarendajaga peab teostavas peensusteni kokku leppima ja hoolitsema selle eest, et ülemise korruse elanikud ehituse pärast võimalikult vähe kannataksid.

Mõistlik oleks kinnisvaraarendaja või ehitajaga saavutada kokkulepe, et pööningukorruse eest teostatakse ühistule vastutasuks vajalikke töid. ühistu ise ei tohiks Joala sõnul kinnisvarariske võtta. Ta toob näiteks, et kui jätta korterid ühistule väljaüürimiseks, võivad tekkida tõsised probleemid. üürnik võib jätta raha tasumata või tuleb räämas korterit hiljem ühistu vahenditest remontima hakata.

Tammsaare tee 61 ühistu viiekordse maja katusealuse väljaehitamisest võidaksid viimase korruse elanikud ruumi juurde. ühistu esimehe Jüri Kaubischi sõnul takerdub uute korterite ehitamine aga lifti ja muude kooskõlastuste taha. Pööningu väljaehitamisest pole midagi välja tulnud, sest esimehe sõnul pole kõik omanikud sellega nõus.

Kaubisch selgitab, et isegi majaseinale reklaami paigaldamisest võib lahvatada probleem, kui kehtivast korteriomandiseadusest täpselt kinni ei peeta ja majas on mõni pahatahtlik elanik. Pööning kuulub kaas-
omandisse, seepärast on selle otstarbe muutmiseks ning müügiks vajalik kõigi ühistuliikmete nõusolek.

“Kust läheb siin mõistlikkuse piir? Majal jäävad tuhanded saamata või algab vägikaikavedu, kui juhatus oma volitusi ületab,” ütleb Kaubisch. “ühe jonnaka pärast jääb tegemata kasulik tehing maja korrastamiseks.”
Esimees lisab, et samas võib ühistu võtta miljoneid laenu ja seda vaid 51% omanike nõusolekuga. Nii sai ka kõnealune korteriühistu kolme aasta eest pangalaenu abiga uue viilkatuse.

Majandusministeeriumi algatatud korteriomandiseaduse paranduse eesmärk on välistada olukorrad, kus ühe naabri vastuseis takistab pööningule või keldrisse uute eluruumide rajamist. Parandus-eelnõu koostamisel oli abiks ka Eesti Korteriühistute Liit.

Seaduseparandus võib jätta korteriomanikud nende tahte vastaselt ilma keldri või pööningu mõttelisest osast, kui nii otsustab enamus. Omanikele hüvitatakse kaotus õiglase tasu, korteri või kogu maja korrastamise näol. Kui mõni omanik endiselt ehitustööde vastu on, lahendatakse asi kohtus.

Keeldumise arvestatavaks põhjuseks on olukord, kui ehitus kahjustab maja kandevõimet või halvendab olemasolevate korterite kasutamist. Ehitustöö jääb ära ka juhul, kui võõrandamisest tulenev kasu on väike.