Enamik planeeringumuutjaid on kuulnud, et moes on avatud, vingelt suur köök. Seetõttu lammutatakse kõige rohkem köögi ja sellega külgneva toa vahelist seina. Samuti armastatakse laiendada esiku ja toa vahelist ukseava. üsna levinud on ka soov liita kaks või rohkem kõrvuti või ülestikku asuvat korterit üheks suureks elamiseks. Selleks on vaja maha lõhkuda ja juurde ehitada seinu, lõigata seina ukse- ja lakke trepiauke ning teha palju muudki.
Mures ja tigedad naabrid peaksid kindlasti uurima uustulnuka ümberehituste seaduslikkust. Ehitusseadus ütleb, et enne seina või lakke avade freesimist peab korteriomanikul olema professionaalse arhitekti ja ehitusinseneri tehtud ning omavalitsuses kooskõlastatud projekt. Tööd tegeval firmal peab aga kindlasti olema vastav litsents.

Paneelelamu kui kaardimaja
Kõik raudbetoonist suurpaneelelamu elemendid (sise- ja välisseinad, laeplaadid) on kandvad ja vajalikud hoone püsimiseks. Paneelelamukorteri lagi on üks neljale seinale toetuv toasuurune raudbetoonplaat. Seinu ja vahelagesid ühendavad sissebetoneeritud terasankrud. Kui keegi lõhub oma korteris maha mõne tubadevahelise seina, võib seetõttu tugevasti kannatada kogu maja. Sama võib juhtuda meelevaldsest ümberkäimisest torustiku ja elektrisüsteemiga. Kellelgi ei ole õigust oma korteris tehtavate ehitusmuudatustega võtta naabritelt võimalust normaalselt edasi elada ja ka oma eluaset muuta. ümberehitusplaanis tuleb arvestada ka kõigi teiste sama püstiku korterite planeeringumuudatustega. Ehitusspetsialist peab projekti tarvis välja arvutama, kui suur võib ava olla ja millist tugevduskonstruktsiooni see vajab.
Paneelmaja eri korruste korterite ümberehituse tehnovõimalused pole ühesugused - alumistel korrustel tohib seintesse teha väiksemaid avasid kui ülemistel. Kindlasti ei tohi avasid üldse freesida, saati siis terveid seinu maha võtta 16korruseliste majade paaril esimesele korrusel, sest seal on siseseinte arvutuslik kandevõime täielikult ammendatud.

Millal muretseda ja millal mitte?
Naabritel ei tasu muretseda siis, kui lõhutakse WC- ja vannitoaplokki. Paneelmajades ei ole sel kandefunktsiooni. Selle mahalammutamiseks ei nõuta ka ümberehitusprojekti. Kui korteriomanik soovib mittekandvat seina eemaldada või sellesse ava teha, peab ta võtma Eesti Projektist lihtsalt tõendi, et selline töö on tehniliselt võimalik. (Kõik Tallinna paneelmajad on projekteerinud Eesti Projekt. Stalini-aegsete majade ning enne sõda ehitatud elamutega on olukord keerulisem. Kui Eesti Projektist materjale ja jooniseid ei leia, tuleks neid otsida maja haldavast kinnisvarahooldusettevõttest või Tallinna säästliku arengu ja planeerimise ameti arhiivist.)

Tüüpkorteri tavahind pluss pool miljonit...
Mõnigi trendikummardaja kipub uskuma, et tema korteri väärtus tehtava superremondiga kangesti kasvab. Kinnisvaraspetsid seda igatahes ei kinnita. Nemad väidavad, et maksab asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Piirkonniti on välja kujunenud turuhindade piirväärtused, millest kõrgemale renoveeritud korteri turuväärtus ei tõuse. Magalamäe 4toalise korteri remondiks pool miljonit kulutanud kodanik võib olla kindel, et kui ta paari aasta pärast oma elamist maha müüa tahab, ei maksa talle tüüpkorteri tavahinda + 0,5 mln mitte keegi.
Enne remondi alustamist tuleks kõigepealt hinnata oma rahavõimalusi ning uurida kogu elamu olukorda (veevärk, kanalisatsioon, küttesüsteem, kõikvärki ümberehitused). Maaklereil on tulnud üpris sageli müüa hurraaoptimistlikult pangalaenuga ostetud ja pankadele läinud kortereid. (NB! Nii pangandus- kui ka kinnisvaraspetsid kinnitavad, et laenu- või liisingumakse ei tohiks ületada 20-45% perekonna (laenuvõtja) kindlast netosissetulekust. Muidu võib ennast kergesti n-ö lõhki ehitada-remontida.) Poolelijäänud superremont on ostuhuviliste indu pigem kahandanud ja hinda maha kruvinud.
Niisiis - kaaluge hoolikalt oma võimalusi ja tulemust. Paneelelamukorterit on selle eripärade tõttu väga kulukas voolava ruumi põhimõttel luksapartemendiks teha. Korteri ümberehitus võib olla mõttekas, kui tahate sinna pikemaks ajaks elama jääda.
Korteri planeeringu muutmisega seonduv asjaajamine
Iseenese uitmõtetest (elik sellest, et Georgi või Hansu või Helena pool on just niimoodi tehtud) juhindumise asemel oleks mõistusepärasem (ning lõpptulemusena ka odavam) konsulteerida sisearhitektiga.
Möödapääsmatud on:

ühistu/majaomaniku luba. Maja kaasomanikel on täielik õigus korteri ümberehitaja plaanidest teada. Kui majaomanikul ei ole usaldusväärseid andmeid varem korterites tehtud ümberehituste kohta, peab korteriomanik kõik oma püstiku korterid läbi käima ja välja selgitama, milliseid kandvate konstruktsioonide muudatusi on tehtud.

Projekt. Nagu juba mainitud, on kõik paneelelamud projekteerinud Eesti Projekt. Eesti Projektil on ka korterite ümberehituse andmepank. Korteri ümberehitusprojekti saab tellida muidugi ka mis tahes riigiregistris registreeritud projekteerimisfirmast, kuid kõik paneelmaja konstruktsioone puudutavad muudatused tuleb lasta kindlasti Eesti Projektil kontrollida ja kooskõlastada. ( Stalini-aegsete ja enne sõda ehitatud elamute puhul on lugu taas keerulisem - kui Eesti Projektis materjale ja jooniseid ei ole, tuleb neid otsida kas maja haldavast kinnisvarahooldusettevõttest või Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti arhiivist.)

Korteriomanik peab vajalike tehniliste kooskõlastustega projekti kooskõlastama ka ühistuga/majaomanikuga.

Ehitusjärelevalve insener. Korteriomanik peab leidma ümberehitusele omanikujärelevalve õigusega isiku (ei või olla sama ümberehitust tegev isik!) ning sõlmima temaga järelevalvelepingu. Sellegi asjamehe võib palgata Eesti Projektist.

Ehitusluba. Selle taotlemiseks peab korteriomanik esitama projekti koos ühistu/majaomaniku loaga maja asukohajärgsele omavalitsusele. (Tallinnas tuleb pöörduda linnavalitsuse säästva arengu ja planeerimise ameti ehituslubade osakonda; ainult Mustamäe korteriomanikega tegeleb linnaosavalitsus.)

Pädev firma. Kandvaisse seintesse ja lagedesse tohivad avasid lõigata ja neid tugevdada ainult vastava litsentsiga firma pädevustunnistusega töötajad, kelle kohustus on tagada projektikohane töö. Kõige odavamat firmat ei maksa võtta, sest sellega võib kaasneda ka naabrite remondi kinnimaksmine.

Kasutusluba. Ehitusjärelevalve insener võtab töö vastu ja kinnitab seda aktil (ehituslehel) oma allkirjaga. Selle akti alusel annab omavalitsus (Tallinnas säästva arengu ja planeerimise amet) kasutusloa.

Mis juhtub omavolitsejatega?
Ei tasu loota, et naabrid seinte kallal vabataidluse harrastajaile läbi sõrmede vaatavad. Omatahtsi lammutajad seavad ju ohtu maja ja kardetavasti ka inimelud.
Nõuetekohase projekti saab Eesti Projektist (sõltuvalt töö mahust) 1000-2000 kr eest paari päevaga. Ka ehitusloa hankimiseks ei kulu kuid ega nädalaid.
Ehitusjärelevalve inseneri töötund maksab 200 kr ringis.
Kui naabrid omavolitseja tegevusest omavalitsusse teatavad, järgneb pisuke trahv. Maja kandekonstruktsioonide omavolilise muutmise eest saab karistada haldusõigusrikkumise seaduse järgi.
Paneel- või telliselamukorteri remondil mõistlike tööde näidisloetelu:
" korterisisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetus;
" elektrijuhtmete vahetus (ja kahetariifse vooluarvesti paigaldus, kui Eesti Energia seda teinud ei ole);
" korralike telefoni- ja televisioonikaablite paigaldus;
" sundventilatsioonisüsteemi väljaehitus;
" köögi, vannitoa ja WC remont (valamute-pottide väljavahetus, põrandakütte paigaldus);
" akende vahetus;
" siseuste vahetus;
" välisukse vahetus terasturvaukse vastu (kindlasti koos kvaliteetlukkudega);
" ebatasaste seinte ja lagede silumine (kas just kipsplaadiga, see on iseküsimus) ja viimistlus;
" ukse- ja aknaavade nurkade tugevdamine spetsteibiga;
" vajadusel uue aluspõranda ehitus ja põrandakatte paigaldus;
" signalisatsiooni paigaldus.
Mõni küsib nüüd kindlasti, aga korteri soojustus? Ja rõdude kinniehitus? Korteri seestpoolt soojustamisega tuleks olla ülimalt ettevaatlik - et ei tekiks kasvuhooneefekti. Rõdude kinniehitusel käinud vabataidlus on korrusmajad jõledaks teinud. Kui üldse, siis peaks seda ikka tegema kogu majas ja ühtviisi või siis paigaldama üleni läbipaistvad lükandseinad. Lükandsüsteem peab vastu lume- ja vihmasajule, summutab helisid ning hoiab sooja.