Kütteõli kõrgeks aetud oksjonihinna tõttu üle kahe korra kasvanud soojaarved panevad kesisemal järjel olevaid inimesi peost suhu elama.

Juba eelmise aasta lõpul ennustati, et paikades, kus katlamaju köetakse põlevkiviõliga, läheb toasoe kallimaks. Hinnatõus tuligi, ja nii rajult, et annab endast inimestele valusalt tunda eriti viimasel kuul, kui üle Eesti käis pakaselaine.

Väikese palgaga või hoopis ilma tööta maarahval on raske. Riigi lubatud abi venib.

üle poole pensionist läheb soojakuluks

üks kannataja on pensionär Vello Park väikeses Rummu alevikus. Tema postkasti potsatas eelmise kuu soojaarve – 1772 krooni. Pensionit saab Park aga umbes 2700 krooni.

«Mis seal ikka, tuleb ära maksta,» on mees leplik ja ütleb, et pole veel arvutanud, kui palju pärast arvete maksmist söögiraha järele jääb. Esialgu kahtlustas ta, et ehk on hiigelarve vigane, kuid Vasalemma vallavalitsus kinnitas, et kõik on tõsi ja vald teab ka teisi hiigelarveid.

Seda, et Rummu mehele ei saadetud koju vigane arve, tõestavad sarnased hinnahüpped ka mujal Eestis. Järvamaa Koigi aleviku 35. maja elanikud said samuti varasemast kaks ja pool korda suurema arve.

«Siin on paar neljatoalist korterit, kus eelmise kuu kommunaalarve oli kokku üle 3000 krooni. Röögatu!» nendib korteriühistu juhatuse liige Maaris Aas. Samas majas elab aga ka näiteks üksik naispensionär, kelle ühetoalise korteri küttearve oli tavapärase 400 krooni asemel 1200 krooni. «Kui inimene saab kätte 2400 krooni pensioni ja maksab sellest poole korteri peale, siis söögiraha jääb väga minimaalselt,» on Aas mures.

Tema meelest muudab olukorra maal eriti ebaausaks see, et inimesed on sundseisus.

«Meie näiteks kolisime perega linnast maale. Linnas aga oleks elu teisiti olnud – kui kulutused kasvavad, otsid endale lisatuluallika. Siin pole kellelgi seda võimalust,» kurdab Aas. Ka maja kütmiseks pole mingeid muid võimalusi.

«Algul, kui korteriühistu tegime, tahtsime oma kütte peale minna, aga omavalitsus ei lubanud. Ma saan neist ka aru, sest maksjaid on alevis vähe, palju maju seisab tühjalt. Aga meid pandi sedasi sundseisu – me ei tahtnud keskkütet ja nüüd oleme siin selliste arvetega.»

Koos halva uudisega hinnatõusude kohta teatasid riigijuhid, et plaanivad toasooja kallinemist kompenseerida. Nüüd, kui talvest hakkab varsti kevad saama, aga selgub, et kompensatsiooni jagamise kord on vallavalitsustele segane. Raha ei jõuagi inimesteni.

«Kompensatsiooni taotlesime algul korteriühistuna, aga ilmselt valla ja riigi suhted on segased ja nad ei tea, kuidas asjad käivad. Lasti igaühel eraldi avaldus kirjutada, need said tehtud, aga ei kippu ega kõppu. Esimesed suured arved tulid aga juba detsembris – kompenseerimine venib kolmandat kuud,» kurdab Järvamaa Koigi elanik Aas. Kuidas toetust saab ja kas üldse saab, pole ka Vasalemma vald oma rahvale teatanud. Vähemalt ei tea sellest midagi Rummu elanik Vello Park.

Miks toetus pärale ei jõua?

«Ma tean, et arved on suured, Selle on põhjustanud kütteõli kõrge hind, aga jaanuar oli ka üsna külm kuu ja majad pole enam kõige paremas korras,» teab Vasalemma vallavanem Mart Mets oma rahva muret. Kuid ta tuli just puhkuselt ega ole jõudnud ülepea riigi juhtnööridega tutvuda. Toetuste maksmine venib aga seetõttu, et asi on tema meelest segane.

«See on segane ja umbmäärane. Esialgne idee oli, et inimesed kirjutavad avalduse ja saavad kohe kompensatsiooni kätte, aga nüüd hakkab alles selguma, kuidas seda kõike teha tuleb,» vabandab vallavanem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul kinnitaski valitsus alles möödunud nädala istungil määruse, mis jagab omavalitsustele kokku 22 miljonit krooni kodutarbijatele kaugkütte hinnatõusu kompenseerimiseks. «Kuidas ja milliste põhimõtete alusel omavalitsused kodutarbijatele seda raha jagavad, jääb nende otsustada,» selgitab Kisel.

Ministeeriumi sõnul on raha jagamise aluseks kodutarbijatele üle 20% tõusnud kaugkütte hinna piir ehk raha eraldatakse nendele omavalitsustele, kus kaugkütte hind kodutarbijatele on tõusnud üle viiendiku.

«Arvutuse aluseks on kaugkütte hinnatõus, mis ületab 20%, võrreldes 2005. aasta 1. juuni seisuga ehk kui näiteks 2005. aasta juunis oli kodutarbijale kaugkütte sooja hinnaks 500 kr/MWh, ning nüüd on see 700 kr/MWh, siis omavalitsustele eraldatava raha arvestuse aluseks oli antud näite puhul hinnatõus, mis ületab 600 kr/MWh. Kuid ütlen veel kord, et tegu on hüvitise eraldamise vahendite arvestuse metoodikaga. Kuidas ja kellele konkreetne omavalitsus seda raha jagab, on tema otsustada,» lisab Kisel.

Kaugkütte hinnatõusu hüvitamisega on seotud ligi 100 Eesti piirkonda – umbes 80 omavalitsust ja hinnanguliselt 20 000 inimest.

SLõhtuleht