|
|
|
|
Küttekulude individuaalse arvestuse head ja vead.
|
Möödunud aastal, mil küttehinnad Eestis nii hoogsalt kerkisid kui ka hiljem taandusid oli avalikkuses palju juttu kuidas küttekuludelt säästa. Praktika näitab, et tõepoolest on kortermaja renoveerimisega võimalik vähendada hoone soojuse tarbimist kuni poole võrra ja erandjuhtudel ka rohkem. Samas tuleb endale aru anda, et elamu säästlikus ei ole kinni ainult renoveerimistöödes – teostatud tööd annavad tõhusaima efekti vaid juhul kui korteriomanikud käituvad säästlikult. Ehk siis energiasäästu investeeringud loovad kortermajades võimaluse energiat oluliselt säästa, kuid elanikud peavad oskama ja tahtma seda võimalust kasutada. Siinkohal on ühistud asunud rakendama individuaalse küttekulude arvestuse süsteeme.
Eestis on ajaloolistest ehitustehnilistest eripäradest kortermajades ja ka ärihoonetes kasutusel soojuse mõõtmise ja arvestuse põhimõte, mis jaotab küttekulud hoones elanike kasutuse oleva pindala järgi, mis tähendab, et inimeste küttearved sõltuvad kogu maja käitumisest – kui korteriomanik sulgeb akna või hoiab toas madalamat temperatuuri, siis on selle kokkuhoiu mõju tema küttearvele märkamatu, selleks, et efekt tekiks peaks sama tegema ka teiste korterite elanikud. Seega saab üldistada, et niisugune küttekulude mõõtmine ei soosi säästmist ja on ebaõiglane inimeste suhtes, kes sooviksid energiat säästa, kuid peavad siiski maksma kinni ka naabrite liigsest soojalembelisusest või raiskavast suhtumisest tuleneva liigse küttekulu.
 Samas ei ole paraku ka individuaalne küttekulude arvestus nõukogudeaegsetes majades probleemivaba lahendus, kaugel sellest – üldjuhul on arvestussüsteemiga juurutamisega kaasnevad pinged majas esimesel aastal väga suured. Nimelt toob individuaalne küttekulude arvestus esile kõik korteritevahelise ebaühtlase küttetarbimise põhjused, millised on lisaks käitumuslikele eripäradele ka näiteks korteri majasisesest paiknemisest aga ka korteri renoveeritusest tulenevad. See tähendab, et soojuse tarbimine on väiksem maja keskel paiknevates korterites ning samuti on väiksemad küttearved nendes korterites kus on näites vahetatud aknad. Seega saab kokku võtta, et individuaalse küttekulude arvestuse rakendumisel juhtub majas ühest äärmusest teise minek – kui vana kuludearvestuse järgi oli hoones tagatud nõukogudeajastu hõnguline kompromissitu võrdsus kõrgete küttearvete tasumisel, mis aga paraku ei soosinud säästlikku käitumist, siis individuaalse küttekulude arvestuse järgi tekib ühistus küll koheselt energiasäästlik mõtteviis, kuid samas on osad korteriomanikud teistest paremal stardipositsioonil.
Seega ei ole võluvitsa – kui jaotad küttekulud ruutmeetripõhiselt, siis saavutad maja renoveerides küll teatud energiasäästu, kuid samas ei tekita energiasäästliku käitumist ühistus. On isegi vastupidiseid juhuseid, kus näiteks majas pärast renoveerimist küttekulud kasvavad, kuna inimestel on võimalik korterites temperatuuri mugavalt üles keerata ja seda ka vastutustundetult tehakse. Kui jaotad küttearved individuaalsete arvestite põhiselt, tuleb esile küttekulude tegelik ebavõrdne jaotus korterite vahel, millega aga ei ole kõik majaelanikud arvestanud.
Aga on ka võimalik pehmendada olukorda ja saavutada nii mõlema arvestuslahenduse hüved ja minimeerida negatiivsed mõjud. Individuaalne küttekulude arvestus võimaldab seadistada süsteemi nii, et korteriühistu soojustarbimisest jaotatakse ruutmeetripõhiselt näiteks 50% või ka 70% kogukuludest ja ülejäänud osa jaotub individuaalsete arvestite järgi. See tagab, et võimalik ebavõrdsus korterite vahel ei ole märkimisväärne, kuid samas on tagatud energiasäästlik mõtteviis ja kokkuhoidlikus elanike poolt. Vajadusel saab maja piireteäärsetes korterites rakendada ka ühtlustuskoefitsienti, mis samuti tagab majas rahulikuma ülemineku uuele arvestussüsteemile.
Eestis on individuaalse küttekulude arvestuse juurutamisega saavutatud keskmiselt 22% energiasäästu hoone küttekuludelt, mitte kordagi ei ole arvestuse rakendamisega kaasnenud küttekulude kasvu ja erandjuhtudel on säästlikus küündinud isegi üle 40%. Näiteks Saksamaal on selline arvestuspõhimõte kohustuslik kõigile mittepereelamutele alates aastast 1981, samuti on kohustusliku nõudega tänaseks ühinenud Taani, Austria, Bulgaaria ja teised Euroopa riigid ning soovituslikkust rõhutavad ka mitmed EL direktiivid.
Kuigi tuleb nõustuda skeptikute väidetega, et kuna tegemist ei ole mõõteseadmega ja sellise arvestuse alused ei ole matemaatiliselt täpsed, peab siiski rõhutama et energiasäästu nimetatud meetme rakendamine annab. Nagu igas asjas on ka küttevaldkonnas praktika näitamas, et säästlikumalt hakatakse kütet kasutama siis, kui ilmneb selge isiklik kasu. Individuaalne küttekulude arvestus paneb inimesi mõtlema energiasäästule ja otsima võimalusi kokkuhoiuks – on ju täiesti loomulik, et kodust lahkudes kustutame me tuled, kui paljud aga tulevad selle peale, et keerata radiaatorite termostaadid 21C pealt 16C peale, kuigi niisuguse sammuga säästame palju rohkem raha kui tulede kustutamisega - iga kraad toetemperatuuri on võrdeline 5% küttekuluga. Seega temperatuuri hoidmine vajalikul momendil (nt tööl viibides, magades jne) kuni 5 kraadi tavapärasest toatemperatuurist allapoole annab kuu lõpuks elanikule märgatava rahalise säästu.
Lisaks on kaasaegsete seadmetega individuaalse küttekulude arvestuse eeliseks küttetarbimise ülevaade internetipõhiselt reaalajas, mis võimaldab koheselt määratleda liigsete küttekulude ja soojuslekete kohad hoones, tuvastada küttesüsteemi seadistuse ja ehituse tõrked nagu soojussõlme vale küttegraafik, ventiilide ummistumine jne. Samuti aitab jooksev ülevaade tarbimisest ennetada pettusi ja soojuse vargust.
Väga oluline on ka mõista, et kuigi turul pakutakse ühistutele keskmisest ca 20% odavama hinnaga nii-öelda walk-by arvestussüsteeme, mis paigaldusel on andmekogumiskeskuste võrra odavamad, siis ei taga antud süsteemid arvestusel igapäevast ülevaadet ja andmebaasi arvestusnäitudest ja eksimis- ja üldistusvõimalused on arvestatavad. Seetõttu võivad esineda isegi mitmekordsed erinevused korterivaheliste küttekulude arvestusnäitudes, mis ei ole korrektsed. Samuti ei soovi ega saa näiteks arvestusteenuse pakkuja pankroti korral ükski teine ettevõte neid arvestussüsteeme edasi käitada ja tehtud investeering jookseb liiva. Seega tuleks alati nõuda jooksva (intereneti või GSM ülest) andmeedastuse võimalusega süsteemi.
Üheks kaasnevaks eeliseks individuaalse küttekulude arvestusega on kindlasti ka asjaolu, et korteriomanikud on süsteemi seadistuse järgselt huvitatud elamu seinte, katuse, akende ja uste renoveerimisest, sest nad teavad, et tehtud investeeringu mõttekust on kohe iga elaniku küttearve alanemisega märgata. Seega osalevad elanikud aktiivsemalt kaasomandi renoveerimisel ning on nõus ka tulevikus erinevaid energiasäästu töid finantseerima.
Individuaalset küttekulude arvestust ei ole õige paigaldada aegunud küttesüsteemile, kuigi ka see on võimalik – majas peab olema kaasaegne soojussõlm või katel, püstakud peavad olema tasakaalustatud ja tubades peavad olema kaasaegsed termostaatventiilidega radiaatorid. Vana küttesüsteemi puhul puudub elanikel võimalus oma küttekulu tubades termostaatidega reguleerida, samuti ei ole täpne programmeerimiseks vajalik vana radiaatori soojusväljastusnäitaja.
Küttekulujaoturid paigaldatakse kõikidele radiaatorile samal viisil: küttekeha horisontaalsuunas ½ küttekeha pikkusest ja vertikaalsuunas ¾ küttekeha kõrgusest  (vaata pilti).
Seade plommitakse ning seda pole võimalik vigastamata eemaldada. Küttekulu individuaalse arvestussüsteemi toimimiseks tuleb mõõteseadmed paigaldada elamu kõikidele radiaatoritele.
Küttemaailma poolt esindatavad Siemeca arvestussüsteemid toodetakse maailma juhtiva arvestussüsteemide tootja Siemens poolt, tänu töökindlusele ja pikale tööeale, leiab süsteem juba aastaid kasutamist kõikjal Euroopas.
Seega nagu mitmete muudegi asjade korral ei ole ka küttekulude arvestuses olemas ainuõiget ja probleemivaba lahendust, küll aga on spetsialistide kaasabil võimalik leida kuldne kesktee, mis tasakaalustab majas korteritevahelise küttetarbimise ebavõrdsust soodustades aga samas energiasäästlikku käitumist ning võimaldades saavutada maksimaalset energiasäästu. Kuigi küttehinnad võivad lühiajaliselt nii tõusta kui ka langeda on pikemas perspektiivis ainuõige lahendus tagada, et energiatarbimine teie majas oleks võimalikult väike. Lisaks kütte- ja soojustusinvesteeringutele on siinkohal oluline roll ka arvestussüsteemil.
Frank Õim
Küttemaailm, tegevjuht |
|
Postitanud Tambet Neljapäev, 07. Mai, 2009
|
|
|
Seonduvad teemad
Vanemad uudised
| 27. Oktoober, 2011 a |
 |
Põhjamaades odavnes elekter 39, Eestis vaid 14 protsenti (0) | | 30. August, 2011 a |
|
Tallinna Küte tahab võlad omanikelt ühistutele tõsta (0) | | 01. August, 2011 a |
|
Tänasest läheb elekter kallimaks (0) | | 14. Juuli, 2011 a |
|
KredEx on eraldanud renoveerimistoetust 1,8 miljonit eurot (0) | | 12. Juuli, 2011 a |
|
KredEx saadab ühistutele appi tasuta konsultandi (0) | | 15. Juuni, 2011 a |
|
Ühistu laen pigistab pensionäre (0) | | 18. Mai, 2011 a |
|
Mai lõpust muutub kinnistamisavalduste elektroonilise esitamise kord (0) | | 16. Mai, 2011 a |
|
Kaunimaid kortermaju oodatakse konkursile (0) | | 13. Mai, 2011 a |
|
Kuidas internet oma ühistu kasuks tööle panna? (0) | | 02. Mai, 2011 a |
|
Osadel tallinlastel läheb juulist prügivedu oluliselt odavamaks (0) |
Vanemad artiklid
|
| |
 |
Keskmised punktid: 4
Hääli: 1
|
|
|
|
Mitu palgalist töötajat on teie ühistus?
|
|
|
|
Reklaam
Viimane: 
Uusi täna: 0
Uusi eile: 2
Kokku: 5572
Hetkel viibib lehel:
Liikmeid: 0
Külalisi: 36
Kokku: 36
