Kuna mingil põhjusel ei õnnestunud uut teemat teha, postitan siia.
Ostsin paar aastat tagasi väikesesse linna korteri. Täna on tekkinud mõned küsimused ja veidi nõutu olek.
1. Meie maja prügikonteinerid asuvad territooriumil asuva alajaam hoone kõrval. Konteinerid ei ole lukustatud ning sisult saab sinna tuua oma prügi, kes heaks arvab. Probleem on lisaks alajaama hoone taha tekkiva 'isetekkeliste' jäätmetega. Nimelt iga aasta tekivad sinna vanad diivanid, vanad jõulupuud, muu ehituspraht, mis tuuakse sinna märkamatult ning ilmselt mitte ainult oma maja elanike poolt. Eelmisel aastal, täpselt kevade algul, viidi kõrgeks kasvanud hunnik ühel hetkel ära. Järgmise kuu algul oli kommunaalarvel 'Prügiveo' teenus 10 euro võrra märkamatult kasvanud, järgmisel kuul oli see jälle 'normaalvahemikus'. Seega oli sinna lisatud ka selle isetekkelise mäe äravedu. Mäe äraveost ei olnud varasemalt teavitatud ega ka kuskil tõstatatud. Ja paistab, et see on igal aastal toimub ring. Nii käis ka värskelt täna jälle keegi seda mäge likvideerimas.
Soovin teada, kas on seaduslik selline lisakulu/teenus tava prügiveo reale lisada? Kas eelneva infota/otsuseta on lubatud üldse sellise teenuse tellimine ning see hilisemalt kõigilt korteritelt sisse kasseerida? Seda enam, et küsimus on tõstatatud ka üldkoosolekul, mille peale esinaine kehitas õlgu ning soovitas meil siis 'naabrivalvet' akna peal mängida.
2. Jätkates üldkoosoleku teemal. Kuna ühistu on passiivne siis ei tulnud ka eelmine aasta üldkoosolekuks kvoorum kokku. Kas ma saan õigesti aru, et sellisel juhul ei saa olla kinnitatud ka majandusaasta aruanne? Lisaks ei ole edastatud ka protokolli.
3. Ja nüüd see igipõline probleem: linnutoitjad. Osades korterites on usinad linnutoitjad. Linde toidetakse nii akna pealt kui ka visates akendest alla toidujäätmeid. Just, lugesite õigesti, elu nagu keskaegsel linnatänaval: maja ümber solk ja makaronid. Mõistan, et korteris elades kuulub teatav osa 'talumise' alla, kuid tegelikult on jube tüütu ja ebahügieeniline kui maja ümbrus on toidujäätmeid täis ja aknad lindude väljaheidetega kaetud. Lisaks eelmainitule tekib sellest kõigest tegelikult otsene kahju autodele: lindude väljaheited on happelised ning autodele maandudes kriibivad nad ka värvi. Olen mõlemal aastal teema tõstatanud ka üldkoosolekul, mille peale öeldi, et 'noh see ilus ei ole jah'. Kui ma pean iga paari päeva tagant autot pesema sügavamate kahjustuste tekkimise vältimiseks (et väljaheide sisse ei sööbiks), on see juba tuntav kulu? Kui värvikiht on kahjustada saanud ning ette tuleb võtta juba tõsisem värvi taastamine, kas kahjuavalduse võib juba ühistule esitada, kes teemaga ei tegele? Sama pidevate pesu arvetega?
Statistika:Postitatud Postitas Tof — 25 Mär 2026 15:39
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Abimaja — 23 Aug 2025 14:28
]]>
Majas 24 korterit ja elektriküte. Reaalselt elatakse 8 korteris ning köetakse kokku 17 korteris. Seega 7 korterit on kütteta.
Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus, kus minimaalne temperatuur on +15 kraadi. Sellest kinni ei peeta.
Loomulikult on kü-l õigus korteriomanikke kohtusse kaevata aga see pikk protsess. Küsimus: Kas kü üldkoosolek või juhatuse koosolek võib määrata trahvi ( eelnevalt fikseeritud akti alusel)ühistusiseselt korteri mitte kütmise eest. Trahv kompenseeriks ühistule tekitatud kahju. (Näiteks: püstaku torude sulatamine, lõhki külmunud torude väljavahetamine).
Trahvi summa peaks ületama keskmist korterite elektrikütte summat, sel juhul hakkaks inimene (võibolla
) mõtlema, kas maksab trahvi või hakkab kütma (mis tuleks odavam) Näiteks trahv 200 eurot aga kui inimene kütaks maksab (keskmise järgi) 100 eurot. See mõte võibolla utoopiline.Olukord on lihtsalt pöörane ja kõrini on teiste korterite kütmisest.
Ootan tagasisidet ja kogemusi.
Statistika:Postitatud Postitas magis — 05 Dets 2022 14:27
]]>
...teised omanikud.
Aeg ja kohus ja maja halvenev seisukord.Seda pole lihtne jälgida kellelgi, mul tasapisi pähe kulunud.
Üks võlgnik on majas juba mitu korda liikunud, elanud vähemalt neljas. Omab üht, üürib elamiseks teist (omanik minuga vaidlemise vältimiseks ja maja kuludest pääsuks pakubki müügiks talle), elanikeregistris kolmandas.
Teine on majja liikunud korra, seni mistahes raha väljakäimisest keeldunud, mulle hakkas tagasi maksma, välk ja pauk, kus oli vaeva.
Kolmas elanud surnud võlgniku pinnal, võtnud laenu tolle pinna ostuks, raha kadus käest, pere siia ostnud järgmise, seal võlgu jäänud.
Neljas ja kunagi suurim võlglane müünud eelmisele.
Mina ostsin võlgadest formaalselt vabaks saanud ühe võlgniku pinna.
Seni kohtuta harutan.
Nad kõik on majast lahkumise asemel hakanud maksma.
Siin ei maksa korterid midagi, elada häiriva eluviisiga rahvaga koos keerukas, kes edasimüügiks ostaks, sellel jääb ülitõenäoliselt kätte, tiksuvad uued kohustused üle oodatud vahekasu, üldse väärtuse, hinna ja väga ruttu.
Ka need näited on olemas ja tulemas.
Riigile loobunud keegi veel pole.
Kohus tähendaks ühe sõna kõigi teiste vastu, mis kohapealseid inimesi puutub.
Arvestades, kuidas raha pärast pikki pingutusi lõpuks vähemalt meil omavahel minu tasutu osas tagasi mulle maksta on, aga just kohapeal elanike puhul üle panga keeldutakse, pole nad omapead midagi.
Sõltuvus ise pole ju kuritegu.
Statistika:Postitatud Postitas Petneli14 — 09 Veebr 2020 18:40
]]>
Tsitaadist, et vara säilitamise, heaperemehelikkuse, enamuse ja hääletamiste asjad on varale ja omanikele traagika, kui majas on oma elutegevust maha laotavad sõltlased ja ainult üks seda pole.
Oleks huvi teada, kas on maju, kü-sid, kes millestki sellisest välja on rabelenud.
Sellises olukorras aitab ainult kohus. Oleks huvi teada, kas on maju, kü-sid, kes millestki sellisest välja on rabelenud.
Sõltlaste korterid sundmüüki, omanike vahetus ja edasi ongi juba majas teised omanikud.
Statistika:Postitatud Postitas VASAR49 — 08 Veebr 2020 21:40
]]>
...
(3) Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
...
(5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
...
Konkreetse rahakogumise teema osas aitäh kõigile vastanutele. On abiks.(3) Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
...
(5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
...
Tsitaadist, et vara säilitamise, heaperemehelikkuse, enamuse ja hääletamiste asjad on varale ja omanikele traagika, kui majas on oma elutegevust maha laotavad sõltlased ja ainult üks seda pole.
Oleks huvi teada, kas on maju, kü-sid, kes millestki sellisest välja on rabelenud. Üritanudki.
Võibolla on foorumis mõni teema olemas, oleks tänulik viite eest.
Statistika:Postitatud Postitas Petneli14 — 05 Veebr 2020 19:16
]]>
§ 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(2) Kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(3) Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
(4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
(5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
Seega: Kogu kulude summa tuleb välja nõuda omanikelt. Nõudja saab olla füüsiline isik, kes tööd tellis ja tehtu eest tasus.
Nõuded tuleb esitada korterite omanikele.
Statistika:Postitatud Postitas VASAR49 — 23 Dets 2019 12:15
]]>
Kinnistusraamatust ka on muidu abi olnud küll. Nt. kes, mis ajast omanik ja kas keegi ostnuna saaks veel vastutuse asjus müüjatega suhelda.
Eespool lugesin, et võimalus koguda elanikelt. Täpsustan, majas on 14 korterit, tegelikke, kohapeal kortermajas püsielanikke on kahes korteris, ongi reaalselt kaks. Seega seda asja ajaks majaomanikega, elanike ja omanike vahel klaarivad omavahel ise, kes tahab.
Muidu võibolla oleks sel katuselgi tilbendada lastud, aga inimesi välja pole saanud ja see tähendab lisaks elanike külalistele ka erinevate teenuseinimeste majja käimist. Erinevalt elanikest pea õigeks üldse kellegi ega ka hoone jätkuvatest läbisadudest ohtu seadmist.
Statistika:Postitatud Postitas Petneli14 — 21 Dets 2019 23:46
]]>
COPY:
Registrisse kantud juhatuse liige /Halduri juhatuse liige saab omanike nimekirja UusKinnistusraamatust.
Selleks:
1) Siseneda ID kaardiga https://uuskinnistusraamat.rik.ee/detai ... aleht.aspx lehele
Siseneda –Logi sisse (paremal üleval) -> uuesti (kodanikuna) ’Logi sisse’
2) Vali -> Otsing
Otsingusse sisestada korteriühistu katastritunnus .....:...:....
3) Otsi
4) Omanike nimed ei paista ekraanilt kohe. Nimedega väljavõte tekib failina alles siis, kui pärast otsingut vajutada nupule „Salvesta“ / või „Prindi“.
5) Valik: CSV failina /Excelis.
Seejärel laetakse väljavõte kinnistutest koos omanikega
Soovi korral kasutada Prindi nuppu nimekirja väljatrükkimiseks.
Korteriühistu liige saab sisse logituna näha kõigi korteriomandite andmed tasuta. Andmeid näeb ühekaupa. Iga kinnistu real i-tähele vajutades näeb kogu registriinfot tasuta.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 21 Dets 2019 21:44
]]>
Aitäh.
Statistika:Postitatud Postitas Petneli14 — 21 Dets 2019 20:54
]]>