Plaanime vahetada 40+ aastases kortermajas veetorud ja äravoolu- ehk kanalisatsioonipüstakud. Majas on 12 korterit. Igast korterist jookseb läbi 2 veetoru ja 2 äravoolutoru.
Oskab keegi öelda:
- Kas seda tööd tohib teha ilma projektita?
- Kas peame paigaldama äravoolutorudele ka tuletõkkeklapid?
Ette tänades,
Statistika:Postitatud Postitas mareks — 09 Nov 2023 16:46
]]>
]]>
Häda selline - peale kütteperioodi alustamist on tekkinud ühe ridaelamu boksi undav heli (mingilmääral ka mõnel teisel lähemal boksil). Soojuse reguleerimine seda undamist ära ei kaota. Ilmselt torude kaudu annab seda undamist edasi.
Ühistu esimees käis kuulamas soojussõlmes - pump temaarvates seda undavat heli ei tee.
Nüüd kus ühel päeval oli soojatrassi avarii linnas ja tekkisid mingilmääral soojakatkestused kadus see undav heli sootuks ära. Ilmselt võeti surve trassist maha ja misiganes seda undamist põhjustas oli ka sellest mõjutatud.
On kellegil ideid mida soojussõlmes uurida?
Statistika:Postitatud Postitas nufik — 14 Nov 2020 22:21
]]>
]]>
Meie ühistul on mure seoses KÜ juhatuse poolt tehtud remonttööde maksumusega.
2019 jaanuar tehti avariiline püstaku vahetus. Ma saan aru, et avariiliste remonttööde maksumust ei pea kü liikmetega kooskõlastama vaid peaasi oleks, et kahju saaks likvideeritud võimalikult kiiresti?
Teisalt peale seda ühe püstaku avariid otsustas juhatuse esimees vahetada ka ära osaliselt teised püstakud, tellides tööd samalt ettevõttelt sealjuures hinnad ainult kerkisid. Nüüd majandusaasta aruannet kinnitades, leian, et antud tööde eest on makstud VÄGA kõrget hinda, sealjuures ei ole võetud pakkumisi mitte üheltki teiselt ettevõttelt ja ei ole hindasid kooskõlastatud ka kü liikmetega. Hetkel on minu hinnangul tegemist selgelt rahade välja kantimisega kas siis tahtlikult või tahtmatult, kahju on pea 4-5000 eurot. Meil on väike korteri ühistu ja "tänu" sellisele tegevusele on remondifond põhimõtteliselt nullis. Kui võtan võrdluseks viiekordse maja, kus on püstakuid 12 tk ja millel vahetati ära veetorud - koos seinte taastamisega 27 tuhande euro eest, ja vaatan meie kolme püstaku vahetuse hinda, mis oli ca 14tuhat eurot. Selleks, et näidata kü esimehele, et tema poolt makstud summad on ilmselgelt liiga suured olen ka konsulteerinud torupaigaldus ettevõttega, kes koostab analoogse töö näidishinnapakkumist.
KÜ juhatuses on kaks liiget, teist liiget sellesse omavolilisse käitumisse ei kaasatud.
Kas ja mida oleks võimalik antud situatsioonis ette võtta?
Statistika:Postitatud Postitas Gerttu — 01 Nov 2020 17:02
]]>
]]>
Arvatavasti on kuskil mingi leke. Kuna märjad kohad on meie korteri vastas siis nõuab ühistu esimees kahjude korvamist. Endal on korter kuiv ja korteri siseseid lekkeid pole tuvastanud.
Kas korteri ühistu esimehel on õigus nõuda kahjude hüvitamist ilma igasuguse ekspertiisida, et kust või millest on kahju alguse saanud.
Ise kaldun arvama, et tegemist on püstiku lekkega/avariiga.
Statistika:Postitatud Postitas KATIMARI — 18 Juun 2020 23:53
]]>
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas TImar76 — 03 Juun 2020 11:10
]]>