selllest ma rääkisingi, et kommunaalmaksete osas on kasulikum ikka ühisus, kuna siis keeegi ei saa elanikke sundida sõlmima ühislepinhut. Läbipaistvuse kohta ütleksin seda, et kui valitsejaga koostatud väga täpne ja korrektne leping, kus on näidatud kõik tema tegemised ja vastutus, siis see on sama hea, kui Kõ.
Samuti olete kindlalt kuulnud, palju on Kõ juhatused kelmusi teinud ja ei saanud selle eest karistatud. Seda on palju juhtunud ka meie linnas.
Statistika:Postitatud Postitas elly — 27 Juul 2006 16:42
]]>
Samuti on kõigi teiste kommunaalteenuseid müüvate/pakkuvate firmadega. Ega nad muidu oleks kangesti sellest huvitatud, et leping sõlmitaks ühistuga, mitte iga korteriga eraldi.
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 27 Juul 2006 01:36
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 26 Juul 2006 23:38
]]>
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas elinale — 26 Juul 2006 18:16
]]>
Majas elementaarset korda säilitada ja õigeid remondivõtteid valida on ka ühistus palju kindlam. Liiatigi on inimeste maksevõime siiski erinev ja kui koos ei otsustata, siis võib juhtuda nii, et osa ridaelamust on remonditud ja teine osa laguneb edasi. Kui tää on tehtud ühiselt, siis naudite ka ühiseid vilju. Loodan, et suudate ühistu plusse rohkem leida kui miinuseid.
õhisus ja valitseja pole ka iseenesest paha mõte, kui leiate usaldusväärse inimese. Ega see teie kulusid sellepärast ei vähenda. Aga kontrollida on ühistut palju hõlpsam kui ühisust.
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 26 Juul 2006 17:51
]]>
Sinu jutus on ka segi läinud 2 mõistet. õhisust (korteriomanike ühisust) ei peagi moodustama, sest see on igas kortermajas automaatselt olemas. õhistu (Korteriühistu) on juriidiline isik, mille olemasoluks on vaja see asutada.
Kui soov on ainult maja remonti ühiselt ajada, siis piisab ju tegelt ka ühisusest, st korteriühistut vast polegi vaja moodustada. Ainult tuleks ära teha vajalikud toimingud, et tegevus oleks konkreetne ja sihipärane - valida valitseja (selleks võib olla ka üks majaelanikest, ei pea võtma mingit suurfirmat), kes ajaks jooksvaid asju jms. Valitsejaga tuleks sõlmida leping, kus on kirjas tema ülesanded ja vastutus ning teha see täpselt teie majale sobiv. Organiseerumatu tegevuse tulemus on see, et kõik teevad justkui kõike ja tegelikult ei saa midagi tehtud.
Valitsejat oleks vaja kasvõi selleks, et oleks teada kindel isik, kes ajab asju koosolekute vahelisel ajal, kellele tasuks probleemide korral helistada. tema valmistaks ette koosolekute jaoks materjalid (küsib hinnapakkumised jms), kutsub koosoleku kokku. Nii on koosolek asjalik, mitte lihtsalt jututuba.
Kui katus lekib, siis oleks ju enne koosolekut vaja, et uuritakse välja, kui ulatuslikult lekib, kas piisaks remondist või tuleb vahetada katus tervikuna, kui palju maksaks mingi remonttää jne. See oleks kõik valitseja tää. Koosolekul saaks siis otsustada, et näiteks lekkiva katuse jaoks on optimaalseim lahendus terve maja katuse täielik vahetus, selleks kulub raha vot selline summa ja finantseerime nii või naamoodi. Ja siis valitseja korraldab edasised asjad - sõlmib ühisuse nimel lepingud, hoiab silma peal raha kogumisel jne.
Statistika:Postitatud Postitas britt13 — 26 Juul 2006 17:36
]]>
Statistika:Postitatud Postitas elinale — 26 Juul 2006 15:53
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 26 Juul 2006 12:15
]]>