Statistika:Postitatud Postitas suisse — 18 Jaan 2012 21:30
]]>
]]>
Seega ei ole tõenäoline, et arutluse all oleva sätte eesmärk või mõte on dubleerida seda õigust kehtestada madalam intress vaid siiski kaitsta raskustesse sattunud inimest kaasomanike ülekohtu eest.
Seadusandja eesmärk ei ole olnud kunagi see, millest sina siin pikalt jahud. Hari end veidi seadusandja eesmärgiga. SEE ON VÕLGLASTE KARISTAMISEKS, MITTE KAITSMISEKS.Küsisid Riigikohtu lahendit, kahjuks pole endale arvutisse salvestanud. Kas siis ainult Riigikohtu lahendid on õiged. Jõustunud madalama astme kohtute otsuseid on piisavalt. Ka Riigikohus on ühes lahendis jätnud viivise välja vaid selletõttu, et KÜ ei tõendanud 10% viivisemäära kehtestamist dokumentaalselt. (Seisukoht: põhikirja p 7 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlglaselt viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Ringkonnakohus on otsuse õigesti märkinud, et põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa toob.)Elamu majandamise kulude maksmisega viivitamisel on vajalik rakendada viivist, mis distsiplineerib korteriomanikke ja on sunnivahendiks, et korteriomanikud tasuksid oma maksed õigeaegselt.
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 26 Jaan 2011 23:43
]]>
Üldkoosolek ei määra kõrgemat viivist vähemalt järgmistel juhtudel:
1. võlgnike ülekaal otsustusvõimelisel üldkoosolekul,
2. KÜ asutamisel, kui arvatakse sinisilmselt, et ega meist keegi võlgu ei jää ja selle kehtestame nii igaks juhuks, teised ju on kehtestanud (meil kõlas tugevalt selline arvamus asutamiskoosolekul, mis kahjuks paika ei pidanud).
1. Sellisel tingimusel võetakse võlgnike huvidest lähtuvalt üldkoosolekul tõenäoliselt vastu otsus viiviseid üldse mitte arvestada.1. võlgnike ülekaal otsustusvõimelisel üldkoosolekul,
2. KÜ asutamisel, kui arvatakse sinisilmselt, et ega meist keegi võlgu ei jää ja selle kehtestame nii igaks juhuks, teised ju on kehtestanud (meil kõlas tugevalt selline arvamus asutamiskoosolekul, mis kahjuks paika ei pidanud).
2. Küsimus oli selles, et millal puudub korteriomanikel huvi kehtestada seaduses sätestatust kõrgem intress. Ei saanud vastusest aru, et millisel juhul siis? KÜ asutamisel? Või mida kehtestatakse kui huvi puudub?
Igatahes tundub, et mõlemal juhul on seadusandja jätnud üldkoosolekule võimaluse piirata juhatuse pädevust antud küsimuses. Seetõttu väidan, et enamasti pole korteriomanike sooviks mitte juhatuse nõudeõiguse piiramine vaid soov kõrgemat intressi võlgnike karistamiseks kehtestada.
Seega ei ole tõenäoline, et arutluse all oleva sätte eesmärk või mõte on dubleerida seda õigust kehtestada madalam intress vaid siiski kaitsta raskustesse sattunud inimest kaasomanike ülekohtu eest.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 26 Jaan 2011 20:07
]]>
KÜS-i alusel on juhatusele antud õigus nõuda viivist 0,07% päevas.
Nõus, aga tuleb täpsustada, et kuni 0,07% päevas.Ei ole nõus. Seadused on kõrgemal kui KÜ üldkoosoleku otsused.Üldkoosolek on kõrgem organ kui juhatus ja tema otsus on juhatusele täitmiseks, otsustagu viivise %-ks või 10% päevas. Põhiline, et üldkoosolek oleks kokku kutsutud seaduste ja KÜ põhikirja järgi, siis on kõik vastuvõetud otsused kehtivad.
Jätsid ilmselt lugemata MTÜS § 24'1
Seega, KÜ üldkoosolek võib teha tühiseid otsuseid, aga kui juhatus tühisuse tõttu neid ei täida, siis võivad minu arusaamist mööda esitada KÜ liikmed kohtule hagi ja juhatus võib esitada vastuväite tuginedes tühisusele.§ 24'1 Üldkoosoleku otsuse tühisus
(1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
(2) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
... aga otsuste tühisuse teema lahkamiseks peaks foorumisse eraldi teema looma.
Tegelikult on antud viivise nõude üle otsustamine seadusega ju juhatuse pädevusse?§ 19. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse
Ja ometigi sätestab see sama seadus põhikirja muutmiseks karmima nõude -- seega ei saa teha kõiki otsuseid häälteenamusega.§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Hoolimata sellest, et nõude aegumistähtaeg on 3 kuud alates otsuse vastuvõtmisest ei muutu tühine otsus veel KÜ üldkoosoleku otsusega seaduslikuks. Või tahab keegi päriselt väita vastupidist? Sel juhul võiks KÜ üldkoosolek mind rootsi kunniks teha või otsustada midagi muud lahedat ja seadusega (või muude madalamate normatiivaktidega) vastuolus olevat§ 24. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 26 Jaan 2011 19:48
]]>
§ 19. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse----
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
-----
§ 24. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 26 Jaan 2011 17:29
]]>
Ajad segamini otsuste tegemise ja täitmise.Ma arvan, et juhatus ei saa seda teha, kuna seadus paneb juhatuse volile väga ühemõttelise piiri ega anna pädevust ka mitte üldkoosolekule seda piiri muuta:Võlglastele nõuab viivise välja juhatus üldkoooleku otsuse alusel.
Juhatus täidab üldkoosoleku otsuseid. Juhatus ei saa otsustada viivisemäära suurust, vaid nõuab need võlgnikult sisse kas üldkoosoleku otsuse alusel või selle puudumisel seaduse alusel.
Aegade jooksul on mitmed jõustunud kohtulahendid ka seda tõlgendust kinnitanud.
1. Juhatus peab täitma ainult neid üldkoosoleku otsuseid, mis on seadusega kooskõlas. Kui seadusega on keelatud juhatusel nõuda suuremat kui 0,07% viivist, siis ei või juhatus täita sellist otsust (nõuet esitada) ka siis kui üldkoosolek selleks voli annab.
2. Eesti õigussüsteem ei baseeru õnneks kohtupretsedentidel. Samas kui Sul on pakkuda antud teemal lugemiseks mõnda Riigikohtu lahendit, siis hariks ennast hea meelega.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 26 Jaan 2011 16:19
]]>
Ma arvan, et juhatus ei saa seda teha, kuna seadus paneb juhatuse volile väga ühemõttelise piiri ega anna pädevust ka mitte üldkoosolekule seda piiri muuta:Võlglastele nõuab viivise välja juhatus üldkoooleku otsuse alusel.
Juhatus täidab üldkoosoleku otsuseid. Juhatus ei saa otsustada viivisemäära suurust, vaid nõuab need võlgnikult sisse kas üldkoosoleku otsuse alusel või selle puudumisel seaduse alusel.
Aegade jooksul on mitmed jõustunud kohtulahendid ka seda tõlgendust kinnitanud.
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 26 Jaan 2011 16:01
]]>
Ma arvan, et mul on ikkagi õigus 
1. Võlgniku jaoks pole selles ilmselt mitte mingit vahet kes talle suurema intressi määrab.
2. Eeldades, et Sul võiks õigus olla, siis millisel juhul peaks üldkoosolek mitte huvitatud olema kõrgema viivisintressi kehtestamisest (loe: antud küsimuses KÜ juhatuse pädevuse seadusega, mitte üldkoosoleku otsusega, piiramisest)?
Ok, sõnastan oma arvamuse ümber, sest sinu vastuse p.2 sulgudes olevast tekstist ei saa ma aru (vabandust, et nii loll olen). 1. Võlgniku jaoks pole selles ilmselt mitte mingit vahet kes talle suurema intressi määrab.
2. Eeldades, et Sul võiks õigus olla, siis millisel juhul peaks üldkoosolek mitte huvitatud olema kõrgema viivisintressi kehtestamisest (loe: antud küsimuses KÜ juhatuse pädevuse seadusega, mitte üldkoosoleku otsusega, piiramisest)?
Juhatusele, kes on väike käputäis KÜ-liikmetest (kui sedagi - nt. väljastpoolt palgatud), on antud seadusega õigus (pole vaja juhatuse ega üldkoosoleku otsust) viivist võtta kuni 0,07% võlgnevusest ...
ning seadus ei sätesta üldkoosolekule viivisemäära kehtestamisel piirmäära. Üldkoosolek ei määra kõrgemat viivist vähemalt järgmistel juhtudel:
1. võlgnike ülekaal otsustusvõimelisel üldkoosolekul,
2. KÜ asutamisel, kui arvatakse sinisilmselt, et ega meist keegi võlgu ei jää ja selle kehtestame nii igaks juhuks, teised ju on kehtestanud (meil kõlas tugevalt selline arvamus asutamiskoosolekul, mis kahjuks paika ei pidanud).
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 26 Jaan 2011 15:35
]]>
Arvan, et seaduseandja soovis siiski piirata ainult juhatuste volitusi kehtestada ülemäära kõrgeid intressimäärasid, kuna juhatuse koosseis on väike (mõnes KÜ-s vaid 1 liige, isegi kui on juhatuses 3 liiget on mõned vaid allkirjaandjad, seda kinnitavad ka postitused siinses foorumis) otsustamaks seda, küll on aga üldkoosolek piisav seda otsustama.1) punkti juures, mis viitab viivisele ja juhatusele on seadusandja mõte ilmselt mitte määrata pädevusi, vaid kaitsta võlgnikku liigkõrgete viivisintresside ja teiste kaasomanike eest.
1. Võlgniku jaoks pole selles ilmselt mitte mingit vahet kes talle suurema intressi määrab.
2. Eeldades, et Sul võiks õigus olla, siis millisel juhul peaks üldkoosolek mitte huvitatud olema kõrgema viivisintressi kehtestamisest (loe: antud küsimuses KÜ juhatuse pädevuse seadusega, mitte üldkoosoleku otsusega, piiramisest)?
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 26 Jaan 2011 14:52
]]>