.. Loe natukene seadust vaata, mida ütleb seadusandja põhikirja kohta. Põhikirja loetaksegi kokkuleppeks, mille alusel oma tegevuses juhindutakse. Trahvinõudega põhikirjad on äriregister registreerinud, seega ei tohiks seadusega vastuolus olla.
Roland66, see mis siia kirjutad ei tõesta kuidagi, et ühistul oleks trahvimise õigus. Kui põhikirjas vastav säte on, siis selline õigus võib olla, aga ei pruugi - väga palju oleneb pisiasjadest nagu sõnastus, põhjendus, trahvi suurus jne. Minuteada pole selle kohta juristidel ühtset seisukohta ja kohtuteed pole vist keegi viitsinud ette võtta, et asjas täit selgust saada.Statistika:Postitatud Postitas k24 — 11 Veebr 2010 10:00
]]>
]]>
]]>
Kohtus küsitakse, mis alusel? Meie vastame vot nii on põhikirjas kirjas ja vastavalt kodukorrale. Kohtunik küsib teise poole käest, kas nimetatud asjad on vaidlustatud, ei. Ja ongi kõik. Kui ei ole põhikirja vaidlustatud või tühistatud, kehtib see, mis seal kirjas. KÜ loomisega leppisid korteriomanikud kokku kuidas nad hakkavad elama. Kokkuleppe tulemus ongi põhikiri. Leppetrahv, siis leppetrahv. Soovid otsust tunnistada kehtetuks, pead pöörduma kohtusse. Seniks kuni ei ole tühistavat otsust, tuleb see täita.
Sinu loogika järgi on siis nii, et paneme aga põhikirja punkti, et ühistus võib neegreid lintšida ja vallasemasi kividega loopida. Ning kui keegi seda otsust kolme kuu jooksul ei vaidlusta, siis lintšime ja loobimegi, sest põhikiri lubab.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 10 Veebr 2010 21:06
]]>
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
(3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 10 Veebr 2010 20:30
]]>
Äriregistris registreeritud põhikiri.
Ma ei peaks seda, et põhikiri on registrisse kantud, eriliseks näitajaks. Meie ühistu põhikiri oli selline, et paljudest punktidest ei olnud võimalik aru saada, mida mõeldi. Ja just sõnastuse ning õigekirja mõttes. registrit see ei häirinud, vaevalt nad seda lugesidki.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 10 Veebr 2010 19:32
]]>
Roland66, sinu väide läheb nüüd Pimeloomaga vastuollu, kuna väidad, et trahvide rakendamine võib olla õigustatud. Samas Pimelooma andmetel ei tohi isegi üldkoosolek trahve määrata.
Kus siis on tõde?
Mina rõhusin oma vastuses pigem ikka sellele, et trahv on karistusõiguslik termin. Kus siis on tõde?
Karistusseadustiku järgi on trahv:
§ 47. Rahatrahv
(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi....
Natuke parem mõiste ilmselt on leppetrahv, mis on võlaõiguslik mõiste aj võlaõigusseadus ütleb:
§ 158. Leppetrahvi mõiste
(1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Aga kas põhikirja võib lepinguks pidada ei oska mina öelda.
Usun, et parim variant on neid asju mingiteks tasudeks nimetada.
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 10 Veebr 2010 19:28
]]>
Ma pakun hoopis parema idee (oma juhatuses hakkame seda varsti arutama). Lahendus siis selline, et kes pole nt 2 kuud veenäitu esitanud, siis juhatus läheb külla ja võtab näidu tema eest. See on ÜK' kehtestatud sundteenus teiste liikmete huvide kaitseks (nimetame seda nt veemõõtja näidu fikseerimise teenus) ja selle eest kehtestab ÜK teenustasu. Vot seihke idee.
Ma arvan, et see on täiesti teostatav idee. Meie linna vee-ettevõte kehtestas ka tasu juhul, kui ühistu näitu ei teata, siis nad tulevad veemõõtjat kontrollima ja ise näitu võtma ning see maksab 100 krooni kord.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 10 Veebr 2010 19:17
]]>
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
MTÜ
§ 7. Põhikiri
(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.
Loe natukene seadust vaata, mida ütleb seadusandja põhikirja kohta. Põhikirja loetaksegi kokkuleppeks, mille alusel oma tegevuses juhindutakse. Trahvinõudega põhikirjad on äriregister registreerinud, seega ei tohiks seadusega vastuolus olla. Kui Teie KÜ võtab vastu uue põhikirja või kodukorra siis on see kõikidele täitmiseks. Kui kellegile ei meeldi, siis on võimalik kohtus hagi avalduse esitamisega nõuda, kas otsuste tühistamist või tühisuse tunnistamist. Tühistada saab otsust kolme kuu jooksul alates vastuvõtmisest, tühisust tuvastada saab kahe aasta jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
Sinu puhul on tegemist olukorraga, nagu mulle tundub, et KÜ-l pudub alus ehk nimetatud korda ei ole kinnitatud üldkoosolekul ega tulene nimetatud õigus põhikirjast.
Toon mõningad väljavõtted Põhikirjast
1.5 Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest, kodukorrast ja käesolevast põhikirjast.
3.1Ühistu liige on kohustatud:
3.2.1.täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti;
3.2.2.kinni pidama üldkoosoleku poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt;
3.2.3.kasutama korteriomandit eluruumidena. Juhul kui ühistu liige soovib korteriomandi reaalosa kasutada ettevõtluseks või sarnaseks tegevuseks, tohib ta seda teha üksnes kõigi teiste elamu korteriomanike kirjalikul nõusolekul;
3.2.4.pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise- ja tuleohutuseeskirju; täitma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluruumide kasutamise, hoolduse ja remondi eeskirju;
3.2.5.tasuma sisseastumismaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks;
3.2.6.tasuma ühe aasta jooksul pärast ühistu asutamist osamaksu (ühekordne) üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ühe aasta jooksul neljas osas (1 kord kvartalis);
3.2.7.tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast;
3.2.8.tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kululiikide lõikes alljärgnevast:
3.2.8.1.küte – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale juhul, kui ühistu üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada erineva maksekohustuse aluste määramist küttekulude arvestamisel korteriomandite omanikele, kes on omavoliliselt, ilma kõikide korteriomanike kirjaliku nõusolekuta ja ehitusloata suurendanud või vähendanud köetavat pinda või muutnud keskkütte süsteemi;
3.2.8.2.üldelekter – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.3.korteriomandi reaalosas tarbitav elekter – vastavalt arvesti näidule;
3.2.8.4.vesi ja kanalisatsioon – korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu(näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud veekulude jaotamise metoodikast;
3.2.8.5.vee soojendamine - korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu(näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud küttekulude jaotamise metoodikast;
3.2.8.6.gaas - individuaalse gaasiarvesti näidust või korteri üldpinna suurusest, kui gaasi tarviktiks on ainult gaasipliit ja veesoojendi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud maagaasi jaotamise metoodikast;
3.2.8.7.elektrienergia, soojusenergia, vee või võrgugaasi omavolilise tarbimise avastamisel üldkoosoleku poolt kinnitatud omavoliliselt tarbitud elektrienergia, soojusenergia, vee või maagaasi koguse ja maksumuse määramise juhenditest;
3.2.8.8.ühiste televisioonivastuvõtu seadmete kasutamise eest teenust osutatava firma poolt esitatud arvetest, arvestades korteri TV kaabli ühendatust ühiste seadmetega;
3.2.8.9.prügivedu – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele;
3.2.8.10.lifti hooldus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele;
3.2.8.11.remondikulud– vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.12.administratiivkulud – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.13.koristusteenus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.14.avariifond ja reservfond – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.15.laenukohustus ja kindlustus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.16.muude kulutuste puhul ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud maksete arvestamise alustest.
3.2.9.tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;
3.2.10.maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras;
3.2.11.tasuma majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,2 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused;
3.2.12.esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse ja majaelanike registri pidamiseks;
3.2.13.teatama juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi (kalendrikuu) lõpuks muudatustest korteris elavate isikute, üürnike, allüürnike, ajutiste elanike (5 ja rohkem päeva) arvust selleks, et oleks tagatud kommunaalteenuste eest tasude õiglane arvestus;
3.2.14.võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki ning abihoonete majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel. Eelnimetatud töödest osavõtu võimatuse (või soovimatuse) korral hüvitama tegemata tööde maksumuse antud perioodil kehtivates turuhindades;
3.2.15.mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, gaasi-, elektri-, veevarustus-, televisiooni vastuvõtu- ega kanalisatsioonisüsteemi; korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid konstruktsioone;
3.2.16.lubama siseneda oma korteritesse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete, mõõturite ja elamu ühiskonstruktsioonide tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks;
3.2.17.veemõõturi puudumisel lubama juhatusel vajadusel, kontrollida veekraanide ja WC loputuskastide korrasolekut, vältimaks tarbevee raiskamist;
3.2.18.lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, ventilatsiooni-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone; Juhul, kui korteriomandi omanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
3.2.19.korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine (nii õhu kui vee soojendamiseks) ei ole lubatud. Enne ühistu asutamist või käesoleva põhikirja vastuvõtmist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse;
3.2.20.informeerima juhatust kirjalikult korteri võõrandamisest 7 päeva jooksul pärast võõrandamistehingu tegemist;
3.2.21.elamu katusele või seintele seadmete või muude esemete paigaldamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba, mis antakse, kui paigaldis ei kahjusta elamu välisilmet, teisi kortereid, maja tervikuna ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone, ei kahjusta majaelanike tervist ega häiri nende igapäevast elurütmi. Enne ühistu asutamist või enne käesoleva põhikirja vastuvõtmist elamu katusele või seintele paigaldatud paigaldiste allesjätmise otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks;
3.2.22.tagama korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale või vallasasjana erastatud eluruumi puhul tasuma selle summa ühistu eriarvele üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks;
3.2.23.remonttööde tegemisel oma korteris kindlustama püstikuniššide ja püstakute sellise konstruktiivse kinniehitamise selliselt, et jääks vaba ligipääs üldpüstaku tehnilise seisukorra kontrollimiseks parandamiseks ja väljavahetamiseks. Nõude rikkumisest tulenevad lisakulutused hüvitab korteriomanik;
3.2.24.kindlustama ühistu territooriumilt kasutuskõlbmatu mööbli, olmetehnika jt suuremõõtmeliste esemete (akna-, ukse-, seina- ja muud detailid) ja ehitusprahi väljaveo omal jõul ja arvel või hüvitama selle väljaveo koos koristamisega korteriühistule;
3.2.25.hüvitama seaduses sätestatud korras ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju;
3.2.26.täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi.
4.4 Põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.2.4, 3.2.12, 3.2.14, 3.2.15, 3.2.16, 3.2.17, 3.2.18, 3.2.19, 3.2.20, 3.2.21, 3.2.22, 3.2.23, 3.2.24, 3.2.25, 3.2.26 mittekohesel täitmisel, ühistu liikme või tema korteris elava isiku poolt, tasub ühistu liige igakordselt leppetrahvi 2000 krooni.
Äriregistris registreeritud põhikiri.
Loe tähelepanelikult järgmist lauset: Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest, kodukorrast ja käesolevast põhikirjast. Kui on kõik vastavalt kodukorrale või põhikirjale, ma ei näe takistusi. Kuid pean märkima, et trahvida ei ole otstarbekas esimesel võimalusel vaid esiteks tuleb teha ettekirjutus, kus nõutakse käitumist vastavalt korrale ja kui selline olukord jätkub siis oleme sunnitud kasutama sanktsioone.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 10 Veebr 2010 18:37
]]>
Ma pakun hoopis parema idee (oma juhatuses hakkame seda varsti arutama). Lahendus siis selline, et kes pole nt 2 kuud veenäitu esitanud, siis juhatus läheb külla ja võtab näidu tema eest. See on ÜK' kehtestatud sundteenus teiste liikmete huvide kaitseks (nimetame seda nt veemõõtja näidu fikseerimise teenus) ja selle eest kehtestab ÜK teenustasu. Vot seihke idee.
Statistika:Postitatud Postitas k24 — 10 Veebr 2010 18:17
]]>