]]>
Termostaatventiil on mõeldud ruumipõhiseks reguleerimiseks. Näiteks vajavad lõunapoolsed korterid päikeselise ilmaga (eriti kevadel) oluliselt vähem küttevõimsust. Sellisel juhul aitab termostaatventiil automaatselt reguleerida radiaatorisse suunatud vooluhulka ühe radiaatoripõhiselt. See aga ei tähenda süsteemi tasakaalustamist. Kui kujutame seda sama päikesepaistelist päeva edasi. Saabub öö suurte miinuskraadidega. Kõikide radiaatorite termostaatventiilid avanevad. Süsteemil on maksimaalne tarbimine, aga kõikides püstikutes pole tagatud maksimaalne vooluhulk. Tõenäoliselt ohustab puudujääk sõlmest kaugemal asuvaid püstikuid, sest vesi voolab seal, kus on väiksem takistus. Seega on sõlmele lähemal ülevool ja sõlmest kaugemal alavool. Täpsustaks veel seda, et ülevool ei tähenda veel automaatselt seda, et termostaatventiil seda piirama hakkab. Termostaatventiil reguleerib ennast vastavalt ruumitemperatuurile, mistõttu võib termostaadi reageerimine võtta aega. Senikaua on aga otsakorterite inimesed jahedas, kuni ülevooluga korterites on piisav temperatuur tagatud.
Ja kuna inimesed eelistavad temperatuuri reguleerida akna avamise, mitte termostaatventiili seadistamisega, siis võib juhtuda nii, et alavooluga korteritesse ei jõuagi terve kütteperioodi jooksul piisavalt küttevõimsust. Kahjuks on akenda avamine tingitud ka meie korterelamute ebapiisavast ventilatsioonist. Kombeks on ju maja võimalikult kinni pakkida, et jumala eest mingit õhuvahetust ei tekiks. Ning siis on hästi tore nendes niiskusest hallitavates majades elada.
Kokkuvõttes tahan öelda, et tasakaalustustööd on osaliselt kui järelvalve töö, kus kontrollitakse ehitaja kvaliteeti: Kas paigaldatud tsirkulatsioonipump on piisava võimsusega, kas kõikidele püstikutele jõuab õige vooluhulk, kas paigaldatavad radiaatorid tagavad projektijärgse küttevõimsuse jne. Sellest tingituna ei tohiks lasta ehitajal endal tasakaalustustöid teostada, ega tellida. Ehitustööde lepingus võiks olla punkt, kus ehitaja müll lõppkokkuvõttest maksab tasakaalustustööde eest, kuid tasakaalustustööde tellijaks on ühistu. St, et tasakaalustustööde teostajad töötavad ühistu heaks, mitte ehitaja heaks.
Statistika:Postitatud Postitas rnk82 — 25 Sept 2010 08:25
]]>
Statistika:Postitatud Postitas tiit118 — 24 Sept 2010 07:21
]]>
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas ergon — 10 Aug 2010 15:34
]]>
]]>
]]>
]]>
1.Nummerdatud ära kõik korterelamu püstakud. (1....16,32,48...)
2.Ära mõõdetud iga püstaku tagasivoolu toru läbimõõt enne magistraaltorusse sisenemist. (näiteks: 1/4, 1/2 või 3/4 tolli)
3.Igale püstakule paigaldatud silt, millistele korteritele ta kuulub. (näiteks: korterid 2, 5, 8, 11, 14)
4.Paigaldatud püstakute tagasivoolu torudele COMAP tasakaalustusventiilid koos vajalike detailidega.
5.Koostatud tasakaalustusventiilide seadistamiseks ja temperatuuride mõõtmiseks vajalik tabel.
6.Tagasivoolu torudel ära märgistatud kindel igakordse temperatuuri mõõtmise koht.
7.Avatud kõik tasakaalustusventiilid täielikult. (45 jaotust)
8.Tehtud esimene temperatuuri mõõtmine märgistatud kohal tagasivoolutorudel lasertermomeetriga (!) ja kantud andmed p.5 tehtud tabelisse. (näiteks: 45 jaotust/ 35 oC, 45/35)
9.Hakatud sulgema kõige kõrgema temperatuuriga püstakute tasakaalustusventiile.
10.Pärast mitme tunni (4 – 5) möödumist (või järgmisel päeval) mõõdetud uuesti üle temperatuurid kõigil püstakutel ja kantud p.5 tehtud tabelisse. (näiteks: 35/30)
11.Korrates p.9 ja p.10 tegavust saavutati, et kõigil püstakutel oli mõõtmiskohas enamvähem ühesugune temperatuur. Kõik mõõtmised sai pidevalt kantud tabelisse.
12.Mõõdetud temperatuurid elamu eeldatavalt kõige külmemates korterites. Mõõtmisandmed pandud kirja eraldi lehel. Tingimuseks oli, et korteritel peavad olema korralikud aknad ja uksed.
13.Valikuliselt mõõdetud temperatuure ka teistes korterites. Mõõtmisandmed üles kirjutatud.
14.Tasakaalustusventiilide asendi muutmisega vähendatud läbivoolava vee hulka kõige soojemate korterite püstakutes kuni temperatuuride ühtlustumiseni (21-22 oC) mõõdetavate korterite vahel. Kõik uued mõõtmisandmed püstakutel ja tasakaalustusventiilide jaotused pidevalt kantud tabelisse.
Kui majas on alternatiivküttele üleläinud kortereid, siis tuleb kõiki mõõtmisi ja seadistamisi alustada just nendest püstakutest, mis läbivad neid kortereid.
Kui seadistamine on tehtud välistemperatuuril näiteks –2 oC, siis oleks täieliku ülevaate saamiseks vajalik kontrollida korterite temperatuure mõne madalama, näiteks –15 oC välistemperatuuri juures vajalike täiendavate paranduste sisseviimiseks.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 22 Mai 2010 16:25
]]>