Kogu küsimus on kas soovitakse kasutada tulumaksuvaba miinimumi või mitte, ükski seadus ei sunni maksma makse miinimumi pealt. Sotsmaks arvestatakse miinimumilt sel juhul, kui soovitakse kasutada tulumaksuvaba miinimumi, sõltumata kas makstakse miinimum välja või mitte. Tulumaksuvaba miinimumi mitte kasutamisel maksustatakse sots- ja tulumaksuga alates nullist vastavalt väljamaksele.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 06 Veebr 2011 20:51
]]>
Kui on väike ühistu , siis sotsmaksu arvestus on palgamääralt 4350.00 kr või nüüd 278.02 euro.-lt. Olgu see palgafond mis tahes suuruses. ..........Ühendades teentasu ja majahoidja leping. Sellega hoiab ühistu kulutusi kokku. ..................Aga , kui see on juhatuse liikmele ainuke töökoht, siis tuleks mõelda , kuidas hoida kokku ühistu kulutusi................Kui kogu palgafond on 88 eurot siis sotsmaks on 91.75 eur. ................Nii, et kogu palk,teenus kokku on selles ühistus väiksem , kui sotsmaks. ................Siis igalt lepingult võetakse sotsmaks maha. .................Lepingute ühendamine ei ole seaduse rikkumine. ..............Sellest on ka kirjutatud Korteriühistu infolehes. Ei mäleta , mis nr.
Hea "leammj"Olen tähele pannud, et oled siin foorumis aktiivne arvamuse avaldaja. Oled igal vähegi võimalikul juhul oma isiklikku arvamust avaldanud. Aktiivsus on alati teretulnud ja tänuväärne tegevus. Aga nii nagu mina, usun, et nii ka teised, oleme huvitatud siinses tõsiselt võetavas foorumis asjatundlikust infost ega pole huvitatud aega kulutamast Sinu "lahmimiste" "silumisele". Soovin Sulle ennem 9 korda uurida, et siis 1 kord kirjutada. Parimat soovides
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 06 Veebr 2011 20:01
]]>
Ühendades teentasu ja majahoidja leping. Sellega hoiab ühistu kulutusi kokku.
Parandage mind, raamatupidamine on mu nõrgim külg, aga ma kohe mitte ei suuda uskuda, et kui keegi töötab kusagil kahe lepinguga, siis mõlema lepingu pealt tuleb sotsmaksu vähemalt miinimumpalgalt maksta.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 06 Veebr 2011 19:14
]]>
Muidugi parem , kui kõik lepingud on eraldi. Siis igalt lepingult võetakse sotsmaks maha. Siin oleneb kõik sellest , kas see on juhatuse liikme ainuke töökoht või ta omab veel kusagil midagi.
Lepingute ühendamine ei ole seaduse rikkumine.
Sellest on ka kirjutatud Korteriühistu infolehes. Ei mäleta , mis nr.
Statistika:Postitatud Postitas leammj — 06 Veebr 2011 17:44
]]>
Minu arvates on käsunduslepingu ja töölepingu ühendamine sama, mis hiire ja elevandi ristamine. Neid lihtsalt ei saa ühendada. Käsundusleping aluseks on võlaõigusseadus ja töölepingu aluseks töölepingu seadus. Arusaamatuste vältimiseks on lihtsam sõlmida kaks erinevat lepingut.
Sul on loomulikult õigus.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 06 Veebr 2011 17:07
]]>
Kui rahvas ei saa aru, siis tuleb sul teha juhatuse +koristaja leping.Ühendada kaks erinevat lepingut kokku
Hea "Leammj"Minu arvates on käsunduslepingu ja töölepingu ühendamine sama, mis hiire ja elevandi ristamine. Neid lihtsalt ei saa ühendada. Käsundusleping aluseks on võlaõigusseadus ja töölepingu aluseks töölepingu seadus. Arusaamatuste vältimiseks on lihtsam sõlmida kaks erinevat lepingut.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 06 Veebr 2011 17:01
]]>
Kõige raskem ongi hallata väikseid maju.Töö on sama , mis suures majas.Kuid tasu tunduvalt väiksem.
Statistika:Postitatud Postitas leammj — 06 Veebr 2011 16:00
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Annemai — 06 Veebr 2011 12:42
]]>
TSÜS § 89
(1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
(2) Näilik tehing on tühine.
(3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Autokompensatsiooni puhul saab ilmselt rakendada seda seadusesätet.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 06 Veebr 2011 11:52
]]>
Üldkoosolek otsustas ühele juhatuse liikmele ehk esimehele maksta autokompensatsiooni 1000 krooni kuus .......Koosolekul lepiti suusõnaliselt kokku, et juhatuse esimees on ka edaspidi ühistu hooldaja ehk majahoidja, kes kõik maja ümbrusega seonduvad tööd ära teeb (lumekoristustööd, muruniitmine, haljastustööd jne.) selle 1000 krooni eest, ......kuid juhatuse liikme arvates pean raamatupidaja töö kinni maksma oma töötasust ehk siis autokompensatsioonist (1000 kr). Kas see on õiglane otsus?
Hea AnnemaiEi soovita teie juhatuse liikmetel ega kü-l skeemitada. Varem või hiljem tekib kellelgi tahtmine maksuametit sellest teavitada ja siis ... tuleb osalejatel tõsiselt kahetseda. Ja mille-kelle nimel? Mõelge ennem sügavalt järgi kui sellele libedale teele astute.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 06 Veebr 2011 01:13
]]>