Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 09 Sept 2011 21:20
]]>
Nimelt lähiajal on ühe KÜ põhirja muutmine tulemas. Maja on 60 korteriga. kokku saan vast 30-40 korteriomaniku.
KÜS § 4 lg 1 -st saan siis inimesena aru, et kui kohale ilmub näiteks 33 korteriomaniku, peavad olema kindlusemõttes kõik poolt. Vastuhääli ei tohi olla. Üldarv ütleb (mõtleb) terve maja korteriomanike (v.a. kaasomanike), mis võib viia selle protsessi keeruliseks. Kas see vastab tõele?
Põhikirjas võib kirjas olla mida iganes, kuid kui põhikiri on vastuolus KÜseadusega, siis register võtab aluseks seaduse. Kaasomanikud peavad endi hulgast valima ühe, kes on KÜ liikmeks (iga korteri kohta on vaid 1 liige).KÜS § 4 lg 1 -st saan siis inimesena aru, et kui kohale ilmub näiteks 33 korteriomaniku, peavad olema kindlusemõttes kõik poolt. Vastuhääli ei tohi olla. Üldarv ütleb (mõtleb) terve maja korteriomanike (v.a. kaasomanike), mis võib viia selle protsessi keeruliseks. Kas see vastab tõele?
KÜseadus on karmim kui MTÜseadus. KÜseaduse järgi peab põhikirja muutmiseks koos volitustega olema KÜ üldkoosolekul 60-st vähemalt 31 häält (korteriomanikku) ja need kõik poolt hääletama. Nii on
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 09 Sept 2011 18:37
]]>
Kui koosoleku kutses märgitud päevakorras pole näiteks punkte, mille kohta on koosolekul otsused tehtud, siis on ka päris karmid sätted nende osas otsuste vastu võtmise kohta.
Mis puudub pimelooma poolt mainitud kohtulahendit, siis ma küll päris kindel pole, et ringkonnakohus võrdsustades korteriomanike arvu häälte üldarvuga diskretsiooniõigusest on lähtunud. Pigem on näha lahendist, et tegemist meelevaldse järeldusega -- ühtegi viidet, ega põhjendust juures pole, juhtub ka kõige parematega.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 09 Sept 2011 11:55
]]>
]]>
... KüS-is nõutud vähemalt pool häälte üldarvust kehtib ka korduskoosoleku kohta....Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.
Uutma põhjendused võivad kohtus pidada, kui vaidlus käib selle üle, et saaks majandada ja samas ei riivata enamuse õigusi. Praktikas muidugi ei hakka keegi vaidlema sellisel juhul. Tõenäolisem on olukord, kui nt 3-60st on põhikirja muutnud ja sellega enamuse huve riivanud. Siis võib tulla teistsugune lahend. Kohus võib seaduse mõtte tõlgendamisel lähtuda konkreetse juhtumi iseloomust. Väga harva, aga RK praktikas on olnud sellist asja. See on ka loogiline antud juhul, sest keegi ei vaidle, et enamuse huvid peavad olema kaitstud ja majandmine ei tohi olla takistatud.
Statistika:Postitatud Postitas k24 — 09 Sept 2011 11:15
]]>
Sinu eelnevale loogika järgi tuleks mainida, et ikka ka kergendab 
Pean silmas seda, et kui osalevad kõik 60 liiget, siis leidsid ennist, et kõigest 31 peab olema poolt, mitte 41.
Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.
Ok, väljendasin ennast vähe valesti. Pidasin silmas karmistamise all eelkõige põhikirja muutmist korduskoosolekul. KüS-is nõutud vähemalt pool häälte üldarvust kehtib ka korduskoosoleku kohta. Pean silmas seda, et kui osalevad kõik 60 liiget, siis leidsid ennist, et kõigest 31 peab olema poolt, mitte 41.Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 09 Sept 2011 09:01
]]>
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 09 Sept 2011 08:56
]]>
Kuidagi väga mitterelevantne üheleheline tekst.Haldusasja number: 3-10-433
Haldusasi: Victor Zakharovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu
Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu
pensionikomisjoni 27. novembri 2009. a otsuse
nr 6.P38-2/14594 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse
tegemiseks Sotsiaalkindlustusametile
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-433.
Teha asjas uus otsus, millega jätta V. Zakharovi kaebus rahuldamata.
Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 08 Sept 2011 20:46
]]>
Sul läks vist link valesti. Loodan, et tegemist on vähemalt Riigikohtu otsusega. Muidu oleks minu hinnangu järgi asi väärt kassatsioonikaebust.
Ei, link läks mul õigesti, aga kassatsioonikaebuse poolt olen minagi.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 08 Sept 2011 20:10
]]>
Toodud põhjendused (olgu või seadsuega vastuolus) ei sega majandamist vähemalt mitte meie kontekstis. Seaduse mõtet tõlgendamise osas on ainuotsustaja kohus. Seni jääb sõna-sõna või tõlgendus-tõlgenduse vastu.
Halleluuja! Keegi pole midagi vastupidist väitnudki.Hoolimata sellest ei tähenda see veel seda, et ilma kohtuskäimiseta inimesed tõlgenduste osas kokkuleppele ei saaks kuidagi jõuda.
Majandamist võivad segada põhikirjas väga mitmed asjad -- minu poolest kas või liiga kõrge põhikirjaline juhatuse liikmete arvu nõue.
Meil oli näiteks ühes ühistus kehtestatud vee soojendamise tasu üldkoosoleku poolt ja teoreetiselt oleks see pidanud olema kui kulude eest tasumise alus ka põhikirjas. Samas kui tegelik turuhind tõusis ja raha väheks hakkas jääma, poleks põhikirja muutmata saanud edasi majandada.
Kui põhikiri väga mõttetu dokument oleks, siis ei oleks teda kunagi vaja muuta -- nii see siiski pole.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 08 Sept 2011 18:50
]]>