Kuna meie põhikiri ei piira volituste arvu ühe isiku kohta, siis võib ühel isikul olla ka kasvõi 100 volikirja.
Digitaalselt allkirjastatud ja elektrooniliselt edastatud dokument/volikiri on aksepteeritud ja loetakse kehtivaks.
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 15 Sept 2016 13:09
]]>
+ siis suur osa veel neid, keda miski ei huvita enne, kui vihmavesi laest sisse hakkab sadama, kraanist vett ei tule ja talvel küte ära kaob. No selliseid on igas ühistus. Mida vähem probleeme ühistus hakkab olema, seda vähem viitsib keegi ennast nt. üldkoosolekule vedada jne.
Ja nüüd siis see uue KoKüS paragrahv, mis sunnib meid sisuliselt nagu uuesti olemasolevat ühistut taaslooma. Nojah, miks ka mitte nõuda ühistu liikmete notariaalselt tõestatud soove näiteks korra kuus? Aastas? Et "olete te ikka kindlad et.....palume uuesti kinnitada.....palume meeles pidada, et järgmine kinnituse andmine on jälle aasta pärast...seniks edu ..... seltsimehed.."
Probleemiks on 51% ühest ja 51% teisest majast omanikke kokku saada (vähemalt miski 70 inimest).
Igapäeva toimetusi see omanike mujalolek pole eriti takistanud.
Põhikirjas vastavad teemad sees, kuidas üldkoosolekuid sellises olukorras korraldada.
Nüüd on aga asjad selle uue Koküs -iga teisiti. Sisuliselt eksisteerib täiesti reaalne ja tõenäoline võimalus, et 21 aastat edukalt toiminud ühistu lammutatakse IMHO debiilse seadusemuudatusega vägisi laiali ja "tekivad" tegevusvõimetud süldid kellele viimases faasis määritakse lõpuks pähe mingi "haldusteenus" jms toredus....sest mul 9 liikmeline juhatus + 3 liikmeline revisjonikomisjon, + trepikodade vanemad, + usaldusisik, + pearaamat (ehk kahe maja ainus kõige tegusam seltskond) on öelnud välja oma kindla otsuse lõpetada ühistus igasugune ühiskondlik tegevus samal päeval, kui ühistu peaks löödama registriosakonnas sunniviisiliselt kaheks.
Mul on olnud juhatuse esimehena niigi raske neid ainsaid asjalikke ja tegusaid inimesi ühistu juures rakkes hoida ja kõikide hüvanguks tegutsema motiveerida. See sunniviisiline olemasoleva KÜ lammutamine (mida me oleme ehitanud 21 aastat koos) annab lihtsalt surmahoobi neile-meile selga.
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 15 Sept 2016 03:22
]]>
]]>
Seda, et huvigruppide survel sellised "asjad" seadusesse sisse kirjutati ja millised need huvigrupid ja huvid on, ma arvan teadvat jah.
Mind painavad aga konkreetsed tähtsad küsimused, sest kodanikud esitavad neid minule ja ma ei oska neile midagi üheselt arusaadavat vastata
Seal on veel terve rida muidki "nüansse" mis segased ja keegi vastata ei oska.
Näiteks, kas välisriigis elav-töötav-midaiganes korteriomanik (no või ka siin elav korteriomanik, vahet pole) võib oma tahteavalduse panna kirja elektrooniliselt taasesitatavas vormis, kirjutades sellele digitaalselt alla? Mina see ja see, minu seisukoht on see ja see, hääletan nii ja nii.... Et kas selline dokument = +1 hääl üldkoosolekul?
Digiallkirja võrdsustatakse meil ju notariaalse kinnitusega.....
Notar, kes peab viibima sellel koosolekul ja kinnitama hääletuse tulemuse, ei tea, juristid ka ei tea ja uurivad (juba oma jupp aega).
Siis näiteks kodanikud/korteriomanikud, kes ei saa mingil muul mõjuval põhjusel osaleda, kas nad võivad vastavalt kehtivale MTÜs ja KÜs (mis lubavad omanikul koostada ka lihtkirjaliku volituse) toota näiteks juhatuse esimehe/esinaise nimele terve hunniku lihtkirjalikke volikirju (et siis kas kusagil on ka piir, või esimees/esinaine võib tulla ja letti lüüa nt ütleme 30 volitust), või ei või? ja kuidas saab koosolekule kutsutud notar kinnitada kellegi volitatud isiku volituste õiguspärasust, kui ta ei saa kontrollida lihtkirjaliku volikirja allakirjutanud isiku isikusamasust (ei viibi volikirja koostamise ega allakirjutamise juures)??
Keegi ei tea. Kõik uurivad kusagilt (samuti jupp aega juba).
ma ise hakkasin veel siin juba nüüd mõtlema, et kas inimesed peavad sinna koosolekule kaasa võtma ka oma isikuttõendava dokumendi? No mina tean, juhatus teab, naabri Valve ka teab, et Jürka on korteri omanik, aga notar ju ei tea! Et kas ta peab hakkama seal koosolekul veel enne ka isikuid tuvastama ? Ja kui tuleb tädi Maali ilma ID kaardita või pensionitunnistuseta, et mis siis saab? Teda ei arvestata kohalolijaks ja ei saa/tohi hääletada (kuigi kõik ühistus teavad, et Maali on tubli KÜ liige) ?
JNE
Et siis mida pekki ma küsiks
Tahaks kusagilt vastuseid
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 14 Sept 2016 22:20
]]>
]]>
Jutt tuleb pikk ja palun kannatust
Ütleme, et eksisteerib kahe kinnisasja majandamiseks moodustatud üks KÜ.
Juhul kui ei suudeta läbi viia kehtiva KüS §17 lõikes 2 sätestatud tingimustele üldkoosolekut (nt. ei saa kokku kummastki majast vähemalt 51% omanikke), siis lõpetatakse uue Ko ja KüS alusel olemasolev KÜ, ning TEKIVAD (hea mõiste!) kaks uut KÜ-d.
Kas need nn uued KÜ-d "tekivad" lihtsalt, ilma igasuguste uute KÜ-de asutamiskoosolekuteta, kandeavalduste esitamise ja muu sellisega? Kui jah, siis kes või mis on sellest "tekkimise" hetkest uute KÜ-de esindusõiguslik isik? Kes võib tellida KOHE nt. avarii likvideerimiseks torumehed? Kes kuidas maksab (ma eeldan, et pangakaardid ja ligipääs arveldusarvele muutuvad samast hetkest, kui kaob olemasolev juriidiline isik, samuti kehtetuks)? Kes juhib ja vastutab?
Kas "tekkivatel" ühistutel säilib juurdepääs likvideeritud ühistu rahalistele vahenditele ja neil on ilma juhatuse või valitsejata õigus ja võimalus teostada makseid? Kui jah, siis kes on sellises juhatuseta ühistus õigustatud isik selliseid makseid sooritama ja kuidas peaks nägema välja "ühest pajast" maksete teostamine kahe uue erineva "tekkinud" ühistu poolt? Või kui üheks hetkeks on suudetud rahalised vahedid ära jagada (samas, kes organiseerib revisjonid ja auditid, kui olemasoleva ühistu tegevus lõpetatakse sunniviisiliselt ?), siis kes on nt. "tekkinud" juhatusteta KÜ-des esindusõiguslikud isikud, kes on pädevad avama alustuseks kasvõi pangas uusi arvelduskontosid?
Kellele peab vana KÜ juhatus üle andma varad ja dokumentatsiooni?
Kas KoKüS §66 ja §68 alusel lõpetatud KÜ valitud revisjonikomisjon on pärast KÜ automaatset likvideerimist jätkuvalt õiguslikult pädev jätkama tööd ja jätkuvalt endiste volitustega?
Aga eelmise KÜ üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik? Milline on tema õiguslik seisund nendes "tekkinud" KÜ-des pärast uute KÜ-de "iseeneselikku tekkimist"?
Mis saab kehtivatest juhatuse liikme(te) käsunduslepingutest (sisaldab poolte poolt võetud kohustusi), mille lõppemise aeg on pikem, kui §66 ja §68 alusel KÜ likvideerimise kuupäev? Lõpetavad kehtivuse (ja lõppevad ka mõlema osapoole kohustused?) mõlema osapoole jaoks automaatselt pärast vana KÜ likvideerimist?
Kui olemasoleva KÜ tegevus lõpetatakse, siis lõppevad ka olemasoleva juhatuse volitused, vastutus(?), esindusõigus ja tegevus. Samuti muutuvad kehtetuks näiteks olemasoleva KÜ põhikiri ja kodukord, ning muud vana KÜ tööd reguleerivad KÜ aktid. Uus KoKüS lubab eksisteerida ka ilma põhikirjata. On räägitud, et uus KoKüS võimaldab KÜ-l eksisteerida lausa ka ilma juhatuseta. Et siis võib KÜ-d esindada ka valitseja (§26 : "Korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja).")
Kust selline "valitseja" ühele uuele "tekkivale" KÜ-le tekib? Kelle või mille otsusega?
Samas on uue KoKüS § 24 sõnastatud selliselt, et võib aru saada, justkui KÜ-l siiski peab olema juhatus ja see võib mitte olla üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni 10 ja/või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
§24lg3: "(3) Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule."
Et siis siit ma järeldan üheselt, et juhatust ei pea olema üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni kümme või kui kõik korteriomandid on ühe isiku omad. Kui korteriomandeid on aga üle 10-ne või kõik korteriomandid ei ole ühe isiku omad, siis peab olema KÜ-l ka juhatus. Saan ma õigesti aru?
Mis saab aga siis, kui uus "tekitatud" KÜ ei suuda juhatuse valimiseks kokku saada üldkoosoleku kvoorumit vastavalt KüS ja MTÜs (ükskõik siis, mida vana põhikiri üldkoosolekute pidamise kohta sisaldas ja võimaldas, sest see enam ei kehti), mis on ülimalt tõenäoline, kui juba ei saadud üldkoosolekut kokku, et hääletada, kas jätkata kahe kinnisasjaga ühes ühistus või mitte?
Kui pole juhatust, siis kes leiab ja sõlmib lepingud nn uue "valitsejaga"?
Järgmine küsimus puudutab olemasoleva ühistu kui juriidilise isiku poolt sõlmitud erinevaid lepinguid teiste jur. ja füüs.isikutega. Nii tarnijatega (elekter, vesi, soojus, jäätmed jne), kui ka töölepinguid (koristaja, elektrik vms).
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad üle võtma olemasolevad töölepingutega tööle võetud isikud? Kas "tekkivad" KÜ-d peavad tarnijatega sõlmima uued teenuste lepingud? Kui jah, siis kuidas jagada ühte koristajat vms töölist kahe uue "tekkiva" KÜ vahel? Kui ei, siis kes, kuidas ja milliste võimalike tagajärgedega need töölepingud lõpetab?
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad sõlmima uued teenuste ja tarnelepingud teenusteosutajatega? Kui jah, siis uue juhatuse puudumisel kes need lepingud sõlmib? Kui ei, siis kas likvideeritud KÜ poolt kokku lepitud tingimused hakkavad automaatselt kehtima mõlema uue "tekitatava" KÜ suhtes?
Järgmine küsimus puudutab erinevaid pooleliolevaid asju ja tegevusi.
Kui olemasolev KÜ on enda, kui jur.isiku nimel pöördunud kohtusse hagiga, siis kuidas jätkub hagimenetlus kohtus, kui hagija tegevus on lõpetatud enne menetluse lõpetamist ja "tekkinud" on kaks uut KÜ-d?
Kui olemasolev kohtumäärus ja/või otsus (nt. võlglaselt raha sisse nõudes) annab õiguse likvideeritud KÜ-le pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, siis kas ja kuidas saavad uued tekkivad KÜ-d (eriti ilma juhatuseta) likvideeritud KÜ nimel esitada näiteks avaldust kohtutäiturile?
Kui olemasolev KÜ on sõlminud (pikaajalised)lepingud näiteks ehitustööde teostamiseks, mis on pooleli hetkel, kui olemasolev KÜ likvideeritakse, siis kes ja/või kumb "tekkinud" ühistu võtab omapoolsed lepingukohustused üle? Eriti juhul, kui leping on nt. sõlmitud kahes majas ehitustööde teostamiseks ja vana KÜ likvideerimise hetkeks on tööd lõpetatud ühes majas, kuid teises käivad (või on tehtud nt.80% ühes ja 30% teises majas - ja samas, kuidas toimub selliste protsentide hindamine ja määramine)?
Kas likvideeritud KÜ üldkoosoleku otsused teostada ühtesid või teisi töid on "tekkinud" ühistutele kohustuslikud kui: .....
a) lepinguid teenuseosutajatega pole veel sõlmitud
b) lepingud on sõlmitud, kuid töödega pole veel alustatud
c) töödega on alustatud ja on pooleli
...või mitte? Kui mitte ja lepingud on sõlmitud, kuid "tekkinud" KÜ-d ei hakka neid töid tegama, siis kes maksab võimalikud leppetrahvid?
Kuidas käituda (ja kes peab "käituma") likvideerimisele järgnevast päevast alates, kui näiteks raamatupidamise ja/või üüriarvestuse teenus on sisse ostetud? Kas teenuseosutajal on kohustus jätkata "tekkinud" KÜ-dele raamatupidamise ja üüriarvestuse teenuse osutamist samadel alustel ja tingimustel, kui likvideeritud KÜ-le? See puudutab ka muid lepinguid.
Remargi korras eelmisele lõigule lisaks:
Kui praegu n.ö "suure kliendina" mitme majaga korraga on olnud vahel võimalik välja kaubelda soodsamaid lepingutingimusi ja tasusid, siis ilmselt pärast uute KÜ-de "teket" tahab nii mõnigi lepingud üle vaadata ja tingimusi muuta.
Seda siis muidugi juhul, kui olemasolevad lepingud ei lõpeta oma kehtivust seoses olemasoleva KÜ likvideerimisega.
Mis puudutab veelkorra nende "tekkivate" KÜ-de, vana ühistu likvideerimise järgsest päevast alates, olematuid juhatusi ja nt. võimetust organiseerida (pole uusi inimesi/eestvedajaid ja vanad juhatuse liikmed ei jätka) ning kokku saada üldkoosolekut (kvoorumit) nende valimiseks....
Uus KoKüS § 70 sätestab:
" Juhatuse ja valitseja valimise ning registrisse kandmise tähtaeg
(1) Kui korteriühistu tekib käesoleva seaduse § 66 või 68 alusel, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks. "
Mis saab siis, kui seda ei olda võimelised "tekkinud" KÜ-des tegema?
Ja kui ka lõpuks pole enam juhatust, arvepidamist ja arveldamist, tekivad võlad tarnijatele ja lõpuks kauges tulevikus kohus määrab ajutise halduri või juhatuse ajutise "asendusliikme", siis kes vastutab "tekkinud" KÜ-des vahepealsel "hallil ja segasel" ajal? Kõik omanikud võrdsetel alustel?
Tegelikud samad (või osad) küsimused võivad tekkida ka juhul, kui üldkoosolek otsustamaks, kas jätkata mitme majaga ühes ühistus, või mitte, saab küll kokku kutsutud otsustusvõimelisena, kuid otsustab jätkata eraldi ühistutena.
Kõik mõtted, arvamused ja teadmised antud teemal teretulnud.
Tervitustega
Fucs
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 13 Sept 2016 16:00
]]>
(2) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Eelnõu autorid selgitavad oma seisukohti järgnevalt: KOS § 43
Sätte eeskujuks on ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele, kuid keeldumise alusena on eelnõus sätestatud teise korteriomaniku ja kolmanda isiku huvid. Seega ei saa teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, viidates korteriühistu huvide kahjustamisele. Korteriühistu kui korteriomandite ühise majandamise vahendil ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid teabe andmisest keeldumist. Teise korteriomaniku õigustatud huvi hulka ei kuulu tema majandamiskulude võlgnevus. Kolmandaks isikuks selle sätte tähenduses võib põhimõtteliselt olla ka korteriühistu juhatuse liige, kuid seda pigem erandlikel asjaoludel. Korteriühistu juhatuse liikmele makstava tasu suuruse jmt küsimuste osas on korteriomanikul õigus teavet saada.
Kahjuks seadusel on seaduse jõud, ning seaduse eelnõu seltuskiri seaduse jõudu ei oma. Ning kui tädi maali läheb KÜ juhatuselt infot küsima, siis juhatus võib lahkest vastata, et sul tädi Maali on õigus küll, kuid õigus on ka meil tuginedes seaduse lg 2-le. Ning Maalike lahkub tühjade pihkudega KÜ juhatuse jutult. Ei tea viimane internetist ega seaduse eelnõu seletuskirjast midagi, kus saaks asjaga lähemalt tutvust teha. Jääb tal vaid nentida, eks neil siis ole õigus, aga miks selliseid seadusi teha?
Seltsimehed, ootame aktiivset sõnavõttu uue KÜS kohta.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 29 Juul 2012 20:00
]]>
Sirvinud olen, aga läbi töötada pole veel jõudnud. Miks küsid?OLed sa uut redaktsiooni lugenud?
Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Ministeeriumid, teiste arvamus ei lähe neile korda.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 17 Juul 2012 20:21
]]>
Saadame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu. Eelnõu ja selle seletuskirjaga saate tutvuda eelnõude infosüsteemis internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee/.
Ootame Teie vastust hiljemalt selle aasta 10. augustiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister
Herradel ei ole väga palju aega, kui uskuda kaaskirja. Huvitav, miks pressiteadet ei ole saadetud, et ka lihtrahvas saaks oma sõnna sekka ütelda?
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 17 Juul 2012 20:18
]]>
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 17 Juul 2012 11:13
]]>