Pimeloom on saanud vastuse just neile küsimustele, mis meie KÜ-s reaalselt läbikäidud on. Antud vastused on täiesti õiged, st vastavalt kehtivatele seadustele.
Ainuke asi mida seal vastatud ei olnud oli küsimus vastusele, et kas peab lisaks põhikirjale kohaldama ka KOS'is sätestatut või mitte.Natuke põhjalikumal lugemisel jääb mulje nagu oleks vastanud kaks erinevat inimest.
Teine ütleb, et MTÜS § 21 lg 1 kohaldub, aga jätab otseselt vastamata, et KOS antud momendil ei kohalduks -- vastus stiilis "mõelge ise, meie ei tea".Seega, oluline on ka põhikirjast tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord...
Panin igatahes omapoolse selgituse ka teele. Natuke sai vist ülolev või vähe ülbevõitu ja mõni mõttearetus lõpu poole vähe laialivalguv
, aga eks näis kuidas moderaator asjale läheneb.Kooskõla on täitsa olemas. Tuleb lihtsalt raamistikust aru saada (mis mida reguleerib ja mis eesmärgil on loodud). Abiks ilmselt ka KOS 3'e seletuskirja lugemine.Registris ja kohtus võetakse kõigepealt aluseks korteriühistuseadus, seejärel konkreetse KÜ põhikiri. MTÜ ja muud seadused võetakse arutlusele alles neis küsimustes mida korteriühistuseadus ei reguleeri. See, et seadused omavahel kooskõlas ei ole, ei huvita kedagi.
Äriregister on jah üks isevärki asutus. Minu isikliku kogemuse kohaselt ei tea keskmine ÄR'i töötaja õigussüsteemist ööd ega mütsi. Kui nende peajurist õnnestus kunagi telefonile saada, siis läks tal päris palju aega, et suht ebakindlalt vastata äriregistri kande iseloomu kohta (küsimus oli kande olemuses - deklaratiivne vs õigust loov).
Mis kohtuid puudutab, siis vaata minu varasemat viidet selles teemas riigikohtu lahendile, kus märgitakse ära antud juhul KOS'i vastava sätte võimalik kohaldumine.
Ma loodan, et see polnud ironiseerivKeegi ju peab. Alati.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 20 Juun 2012 00:54
]]>
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 16 Juun 2012 18:50
]]>
Lohuta ennast sellega, et ei minu küsimus ega nende vastus ei keela sinul targem olemast. Keegi ju peab. Alati.
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 16 Juun 2012 13:37
]]>
Aga miks Sa seda ei küsinud, et kus vastuolu KOSiga on? Või miks printsiibis kortermaja valitsemine KÜ puhul põhimõtteliselt teistmoodi käima peab?
Oleks andnud neile enne mõtlemisruumi kui vastama hakkavad.
Ennustaks, et nüüd hiljem sedaviisi asja üle küsides hakkaks nad oma kredibiilsuse tarvis pigem oma tagumenti päästma ja õigustama seni välja öeldut mingisuguse kõike- ja samas mittemidagiütleva plämaga.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 16 Juun 2012 02:06
]]>
Korteriomandiseaduse §19 lõige 2 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
Kas seda seadusepügalat peab arvestama korteriühistu üldkoosoleku kvoorumi alusena?
SA Õigusteenuste Büroo vastus:
Kui on asutatud korteriühistu, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi (selles seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriomandiseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätteid).
MTÜS § 21 lg 1 alusel üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
Seega, oluline on ka põhikirjast tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. Tuleb ka tähele panna, et korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe.
Minu teine küsimus:
Paraku ei suuda ma leida vastusest vastust minu küsimusele.
Ma tean, et MtüS §21 sätestab, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Rõhutan siin sõna seadusest ja küsin uuesti: kas korteriomandiseaduse §19 lõige 2-es sätestatut peab arvestama KÜ üldkoosoleku kvoorumi alusena, ehk siis kas KÜ üldkoosolekul peab alati arvestama, et kvoorumi moodustatavatele korteriomanikele kuuluks üle poole kinnisturaamatusse kantud kaasomandist?
Kui KÜ põhikirjas on sätestatud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole KÜ liikmetest. Kas siis sellisest kvoorumist piisab üldkoosoleku läbiviimiseks, sõltumata üldkoosolekul osalevate korteriomanikele kuuluvate kinnisturaamatusse kantud kaasomandite suurusest?
SA Õigusteenuste Büroo vastus:
Korteriühistu jaoks kehtib üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimuses MTÜS § 21 lg 1 teise lause I alternatiiv, st korteriühistu võib oma põhikirjas ise ette näha vajaliku kvoorumi. Seega, lähtuda tuleb KÜ põhikirjast ehk KÜ liikmete enamusest.
https://www.juristaitab.ee/forum/viewto ... =17&t=1536
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 15 Juun 2012 19:26
]]>
Riigikohtu otsus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-154-06 Ebaõige on kassatori seisukoht, et korterite 60 ja 61 omanikul oli üldkoosolekul kokku üks hääl. KÜS § 11 lg 1 järgi annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 11 lg 1 on erisätteks KOS § 19 lg 1 suhtes, mille kohaselt omab korteriomanik korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata. Kostja põhikirja punkti 5.3 järgi annab iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Seega oli korterite 60 ja 61 omanikul üldkoosolekul hääletamisel kaks häält.
See ei puuduta nüüd küll kuidagi meil vaidlusalust teemat. Samas isevärki huvitav oleks arutada selle üle, et mitu häält meil oleks naisega koos ühistuta majas, kus meile mõlemale kuulub pool kahest korterist. KOS §19 lg 1 ses kohas üksjagu jabura sõnastusega. Mulle tundub, et õige vastus on kahe peale kokku 2 häält.Antud juhul tuvastati otsus(t)e tühisus tulenevalt põhikirja nõude eiramisest. RK kolleegium ei võta arutuse alla küsimusi, mida kahtluse alla pole seatud (antud juhul siis KOS § 8 lg 1 "teine lause"), kuid märgib siiski ära KOS § 19 lg 2 ja 3 asjakohasuse. Seega pole vähemalt mul põhjust arvata, et Riigikohus neid "organisatoorseid" paragrahve kassatsioonikaebuses mõne muu KÜ puhul eirama peaks.http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-38-06
Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Linnakohus tuvastas, et kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Taolist arusaama kinnitavad ka KOS § 19 lg-d 2 ja 3 ning § 17 lg 3. Neist esimene reguleerib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust ja uue üldkoosoleku kokkukutsumist, kui üldkoosolek on otsustusvõimetu. KOS § 17 lg 3 lubab aga korteriomanikel otsuse teha ilma üldkoosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Juun 2012 19:21
]]>
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-38-06
Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Linnakohus tuvastas, et kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Taolist arusaama kinnitavad ka KOS § 19 lg-d 2 ja 3 ning § 17 lg 3. Neist esimene reguleerib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust ja uue üldkoosoleku kokkukutsumist, kui üldkoosolek on otsustusvõimetu. KOS § 17 lg 3 lubab aga korteriomanikel otsuse teha ilma üldkoosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 10 Juun 2012 17:12
]]>
MTÜS reguleerib ühingute organisatoorseid küsimusi.
Nõus.Sulaselgelt öeldakse ses lauses, et "kohaldatakse valitsemise suhtes". Üldkoosolek on valitsemisorgan ja kvoorumi määramine on "organisatoorne küsimus". Seetõttu tundub mulle Su käsitlus vähe savisel alusel väljamõeldisena.KOS-i nö „järgnev lause“ on seotud siiski omandi küsimustega.
Sinu jäärapäine kiindumine MTÜS'i ja meelevaldne seaduses kirjapandu väänamine ei jäta mulle muud võimalust kui edasi uudishimulik olla (positiivses mõttes). Aga ärgem muutugem nüüd liiga emotsionaalseks.Sinu jäärapäine kiindumine sellesse „teisesse lausesse“ jääb mulle siiski arusaamatuks (loe põhjendamatuks).
Mis pärast Sulle see põhjendus ei sobi, et printsiibis valitsemise vormide vahel omanikke võrdselt kaitsma ei peaks? Miks peaks olema ühistuga kortermaja suuremate korteriomandite omanikud vähem kaitstud kui ühistuta majas?
Ennekõike on tegemist kortermaja valitsemisega, mitte tavalise MTÜga, mis tähendab, et juriidilises mõttes kohalduvad eri-, mitte üldnormid. Kas selline õiguse printsiip on Sulle ka tundmatu/arusaamatu?
Kahjuks küll on nad seda juba teinud. Nagu ma ka varem selles teemas olen maininud, oleks ma isiklikult pigem huvitatud mõnest pädevast argumendist, miks antud normi KÜ puhul kohaldama ei peaks, aga vastas on mul üks päris suur kinnisvarahaldusettevõte oma juristidega.Usun, et seda valdkonda tundev jurist oskab Sind paremini veenda.
Ka minul on KÜdega kogemusi üle tosina aasta ja pealiskaudselt lähenedes olin viimase ajani arvamusel, et KÜ olemasolul ei pea KOS'i kvoorumi nõuet järgima. Nuta või ära nuta, aga nagu aeg on näidanud on ka mainekate advokaadibüroode juristide ja alama astme kohtunike seas selliseid, kel koolis liiga kõva pea on olnud.Pole oma, enam kui 10 aasta pikkuse, KÜ juhtimise aja jooksul kuulnud kordagi, et mõne juristi loogika antud küsimuses oleks teises suunas liikunud kui MTÜS.
Kuna me võime jääda antud momendil ka eriarvamustele, siis ma loeks selle teema ammendatuks. Kui kellelgi on mõni asjassepuutuv riigikohtu lahend välja käia, siis loeks hea meelega. Seniks soovitan märkida üldkoosolekul üles nii esindatud korteriomandite arvu kui ka mõtteliste osade summa -- tükki küljest see ära ei võta ja häälte arvu ei mõjuta. Suurem omanike esindatus ja kaasatus on alati vähemast parem alternatiiv.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Juun 2012 02:24
]]>
Miks Sa KOS'ist ainult paragrahvi ühte lauset loed ja järgneva olulise lause lugemata jätad?
MTÜS reguleerib ühingute organisatoorseid küsimusi. KOS-i nö „järgnev lause“ on seotud siiski omandi küsimustega.Sinu jäärapäine kiindumine sellesse „teisesse lausesse“ jääb mulle siiski arusaamatuks (loe põhjendamatuks).
Usun, et seda valdkonda tundev jurist oskab Sind paremini veenda.
Pole oma, enam kui 10 aasta pikkuse, KÜ juhtimise aja jooksul kuulnud kordagi, et mõne juristi loogika antud küsimuses oleks teises suunas liikunud kui MTÜS.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 09 Juun 2012 23:28
]]>
KOS ütleb, et KÜ asutamise hetkest valitsetakse KÜ-d KÜS järgi
Miks Sa KOS'ist ainult paragrahvi ühte lauset loed ja järgneva olulise lause lugemata jätad?Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 08 Juun 2012 22:44
]]>