]]>
]]>
Ehitusseadus § 1. lg 1 Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
Seega ei reguleeri ehitusseadus kaasomanike vahelise suhteid. Paljud viitavad ehitusseaduses olevale § 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
(1 1) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Siin on kirjas taotluse esitamine, seega on vajalik esmalt kõikide kaasomanike nõusolekut kaasomandis oleva ehitise osa eemaldamist ning alles seejärel saab esitada taotluse kirjalikuks nõusolekuks KOV-se. Kuid ei saa jätta märkimata, et ES sätestab teostatavad ehitustööd, milleks on vajalik ehitusluba. Vaheseintest siin ei ole üldse juttu, seega reguleerib seda küsimust AÕS ja KOS.
KOS § 1 lg 2 Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
KOS § 2 lg 2 Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
TsÜS § 55 lg 1 Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Seega on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut, sõltumata lõigatavas seina suurusest jne.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 11 Juun 2012 22:05
]]>
Täpselt nii ongi. Meil on juba projekteerijale raha makstud. Mõtlesime isegi, et loobume augu seina tegemisest (tahame ava seina teha, mitte seina maha võtta!), et see asi ei ole seda jama väärt...aga siiski rahast on kahju ja otsustasime ikkagi proovida need hääled kätte saada...maru nõme on küll olnud ukselt uksele käia ja kerjata hääli. Nii mõnedki on hakanud targutama ja "Ei" öelnud, kuid siiski on lootust, et 51% häältest saame kokku. Majaelanike mutikestel on nüüd üks jututeema juures, millest õues pingikesel rääkida
Ma ei saa ikka sellest aru, et kui on projekt tehtud, siis see ju peaks väga täpselt välja olema arvutatud asi, et ava tegemine ei ole kogu majale ohtlik asi?? Ega ma ise ka ei taha, et me alumisele naabrile kaela kukuksime või naabrile mõrad seina tekiksid vms.
Statistika:Postitatud Postitas sinamina — 11 Juun 2012 09:21
]]>
MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE
Kui Sa hakkad endale maja ehitama, siis algab see ka projekti tegemisest ja kinnitamisest. Kui Sa otsustad, et Sulle see projekt ikkagi ei meeldi (raha on tegelikult vähe või on selgunud, et maja tegelikult Su enda jaoks mittesobiv), ka siis on raha maha visatud. Miks Sul sellist asja teha ei peaks lastama?Keegi pole sellest erilises vaimustuses kui tema omandi kasutamist olulisel määral segataks. Otse loomulikult pole naabrid üldjuhul pädevad hindama inseneride tööd. Pigem lähtutakse emotsioonidest (a'la meeldib või ei meeldi).
Aga küsi endalt, et kas Sulle meeldiks kui Su ülanaaber Su värskelt tehtud remondi tulemusele oma paneeli freesides vee peale laseb?
Või kui hea meelega Sa tuleksid vastu kõrvaltrepikoja naabrile, kelle tegevus mis iganes viisil Sinu korteri väärtust vähendada võib?
Millistel juhtudel oleksid nõus taoliste ebamugavuste talumisega kui Sul on näiteks väiksed lapsed?
Seepärast ongi põhimõttelisele kokkuleppele jõudmine kasulik sõlmida enne projektiga tegelema hakkamist. Mina usun (võib-olla natuke naiivselt), et tegelikult soovivad enamik inimesi heanaaberlikke suhteid ja seetõttu ilma igasuguse põhjuseta kätt ette ei pane.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Juun 2012 23:54
]]>
]]>
Inimestel lastakse kalli raha eest teha projekt, linnaplaneerimise amet kinnitab selle ära - MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE, kui pärast hakatakse targutama, et need remondid lagundavad maja? Naabrid tevad siis paremini kui projekteerijad, mida võib ja mida mitte teha? Suurema maja puhul ei ole võimalik 100%-list teiste omanike nõusolekut ealeski saada, ka 51% saamine on suht võimatu. Kogu see asjaajamine on 99,9% raha mõttetu raiskamine.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 10 Juun 2012 22:32
]]>
See enamuse ehk +50% (mitte 100%) kirjalik nõusolek korteriseinte "augustamiseks" on ehitusseaduses täiesti kirjas, aga senini seda ei nõutud.
Millises paragrahvis??Ma arvan, et Sa peaks tsiviilseadustiku raamistiku endale vähe paremini selgeks tegema. Ma loodan, et EhS § 16 lg 1'1 -ga Sa nüüd välja ei tule või seda vähemalt enne mitu korda üritad lugeda, et aru saada mida see paragrahv tegelikult ütleb.
Seaduse täitmist on alati nõutud. Kui mõni isik saab seetõttu kahju, et keegi teine seadust ei täida, siis võib ta vabalt oma nõudega kohtusse pöörduda hüvitise saamiseks ja nõuda ka endise olukorra taastamist.
Mõttetu ajakirjanduslik mula. Keegi on teise korterit kahjustanud ja ajakirjanik teatab, et enam "pole midagi teha". Sellistel juhtudel on minuteada tavaks esitada kahjunõue korteriomaniku vastu, kes oma korteris lubas midagi sellist teha, millega teise korteri omanikule kahju põhjustati. Kui see on kellegi teise süül tehtud, siis võib omanik pöörata nõude edasi ka otsese kahju põhjustajate vastu.Teha polnud midagi, sest kuigi hävitavalt mõjunud remonditööd olid alumisele naabrile üllatuseks, oli korteriühistu juhatus need kooskõlastanud ja linnaosavalitsus projektile heakskiidu andnud. Nüüd enam nii lihtsalt ei saa: tarvis on linnaplaneerimisametist ehitusluba taotleda ja saada heakskiit rohkem kui pooltelt majaelanikelt.
Linnaplaneerimisametist oli ka enne ehitusluba tarvis (loe varasemaid redakstsioone).
Ajakirjanik arvab muidugi ekslikult, et ühistus võib teha kõik otsused häälteenamusega, kuna seaduses on sõna "või" ja häälteenamuse saab kergemini. Vastavalt seadus(t)ele tuleb rakendada kas häälteenamust või saavutada omanike kokkulepe.
On hea, et valdav osa juriste projekteerimisega ei tegele„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. Kui töö oli tehtud, pidi ehitusjärelevalve selle üle vaatama ja allkirjaga ehituslehe pidi viima tagasi ehituskontrolli osakonda,” kirjeldas projekteerimisfirma EA Reng Insenerid ehituskonstruktsioonide osakonna juhataja Jaanus Natka. Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut.
Niimoodi eirati aga ehitusseadust. „Nüüd on ümberehitusega nii, nagu ehitaks maja või hotelli. Tellitud projekti peab viima ...
Insenerid võiks ka omade liistude juurde jääda kui nad juriidikaga tegelikult kursis pole. Kuna kulusid oli võimalik neil enne seadust eirates kokku hoida, siis seda nad ka "soojalt" soovitasid. Ega ise nad selle eest mingit vastutust ei kandnud -- tellimusi said ainult kergemini ja tööd tuli teha sama raha eest vähem.Ma ei saa aru, et kustkohast te võtate, et seadus ses osas muutunud on?? Öeldakse isegi ju antud kõlakatest kubisevas artiklis, et juriidiliselt pole midagi muutunud!Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima. „See peaks ära hoidma olukorra, kus ühe korteri ümberehitustööd tulevad naabritele üllatusena ja rikuvad naabrite korteri,” selgitas Kork.
Soovitan kokkuvõtteks taoliste artiklite puhul kriitiliselt hinnata kes on ühe või teise väite ütleja ja milline on tema pädevus. Kas "üheksakorruselise maja korteriühistut vedav Zinaida" on ikka pädev hindama kahju, mis tekib võimaliku varingu tulemusel kui "kõik ehitavad kuidas tahavad".http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64080583
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. .... Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut...."
"Reeglid on ette võetud.
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima."
Ise tean vähemalt ühte 9-korruselist maja Mustamäel, kus 2. korrusel maha võetud seina tõttu paneelid olla mõned aastad tagasi sisse kukkunud. Õnneks ei võtnud see kuuldavasti kellegi elusid (vabandused, et kuulujuttu levitan). Igal juhul teeb taoline massiline kaasomandi oluline omavoliline muutmine mind igal juhul väga murelikuks. Loodan, et ka ülejäänud kaasfoorumlasi.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Juun 2012 21:01
]]>
Lugege täpselt: "ehitis ja selle osad". Seega on tegemist kaasomandiga ning on vaja 100% nõusolekut. Tulenevalt AÕS § 72 lg 1 Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 kohaselt võib Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 10 Juun 2012 19:55
]]>
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. .... Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut...."
"Reeglid on ette võetud.
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima."
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 10 Juun 2012 16:19
]]>