Ma proovin vastata esimesele küsimusele ja mitte teemast kõrvale kalduda. Selge see, et võlg on ja jääb võlaks. Esialgne küsimus oli kuidas kajastada remondiraha kasumiaruandes ja bilansis. Tahan siin kirjutatuga õelda, et kasutamata remondiraha, on ta siis laekunud või mitte, ei saa kajastada tuluna. Seda tuleb kajastada kohustusena.
Täpsusta, kus sul see esimene küsimus, millele sa vastad ilma teemast kõrvale kaldumata, asub. 
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 26 Nov 2012 16:46
]]>
]]>
§ 12 (b) sihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt (näiteks korteriühistu liikmete poolt makstavad tasud remontimiseks) kajastatakse tuluna siis kui tasu muutub sissenõutavaks ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud (näiteks saadud tasud remontideks kajastatakse tuluna siis kui remont on teostatud).
Hallo, mis see siia teemasse puutub? Seda teab iga KÜ raamatupidaja. Küsimus oli võlglastes ja võlad on tekkinud tasumata arvete alusel.Kas Sa tõesti arvad, et kui KÜ-l on näiteks kuu lõpuks kasutamata remondiraha bilansi järgi 1000 eurot ja kui võlgnik arvete järgi on võlgu näiteks 800 eurot, siis 20 korteriga elamu puhul oleks selle võlglase võlg hoopiski 800-1000/20=750 eurot mida kohtu kaudu sisse nõuda?
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 23 Nov 2012 21:23
]]>
]]>
Minu aruassamist mööda on siiski konteerimise võimalusi rohkem. sõltub ka raamatupidamise põhimõttest kassapõhine või tekkepõhine.
Korteriühistu raamatupidamine on tekkepõhine, siin pole millegi üle polemiseerida. Arved elanikele esitatakse vastavalt seadustele, põhikirjale, üldkoosoleku otsustele kindlal kuupäeval ja määratud kuupäevaks peavad need tasutud olema.
Kas arvel olnud hooldus- või remondiraha eest on juba töid tehtud või mitte, pole oluline. Arve on käes ja see tuleb tähtajaks tasuda. Kohus arvestab arve tasumise kuupäeva. Kui arve tasumise kuupäevast on 3 aastat möödunud ja raha laekumata, siis on finito!
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 23 Nov 2012 13:23
]]>
Kas sinu tõlgendusega nõustub kohus, ei ole veel teada.§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.
Statistika:Postitatud Postitas JanekK — 22 Nov 2012 21:10
]]>
Enamjaolt sõltub sellest kuidas on ühistu otsustanud. Kui teil on esitatud arvetel 8000 eest haldusteenuseid ja halduskulusid ei ole on see tekkepõhise raamatupidamise puhul tõesti tulu juhul kui halduskulud ei sisalda remondifondi. Remondifond on sihtotstarbeline tulu ja seda tuleb kajastada niikaua passiva poolel võlgade hulgas (kasutamata rem. fond) kui tekib vastav kulu. Alles kulu tekkimisel kajastatakse vastav osa ka tuluna.
Ehk arve esitamisel D nõuded liikmetele K kasutamata rem f
Kulu tekkimisel kaks kannet
1. D kasutamata rem f K tulu rem
2. D rem kulu K võlad hankijatele
Kassapõhise raamatupidamise puhul võib elanike võlgade arvestust pidada väljaspool bilanssi. Ehk tulu tekib alles laekumisel.
Statistika:Postitatud Postitas Elanik46 — 21 Nov 2012 14:44
]]>
§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.
Kas sinu tõlgendusega nõustub kohus, ei ole veel teada.(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 19 Nov 2012 20:28
]]>
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.
Statistika:Postitatud Postitas Elanik46 — 19 Nov 2012 18:46
]]>
]]>