Aga lisainfoks ka küttekulujaoturite teemaline uuring:
http://www.mkm.ee/public/Allokaatorite_uuring_.pdf
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 21 Okt 2013 10:26
]]>
... lugege läbi ja diskuteerime siis edasi.
See uurimustöö on tehtud 2006.aastal, üle 7 aasta tagasi. Selle ajaga on paljutki muutunud. Juba on olemas renoveeritud keskküttesüsteemiga korrusmajad, kus individuaalne küttearvestus toimib edukalt. Kes tahab toas pidevalt 25-27 kraadi, see selle eest ka maksab rohkem, kes rahuldub 20 kraadiga, see maksab vähem. Ainuüksi radiaatorite reguleerimine ilma kütte individuaalse arvestuseta kellelegi säästu ei too, hoitakse radikad maksimum soojusel (kütet muudkui kerib ja kõik maksavad palju) ning samas on aknad valla. Enam ei lasta nii kergekäeliselt üksikuid kortereid keskküttest välja lülitada ja juba on ka aru saadud, et see nö. keskküttest väljalülitatud korter tarbib naabrite kütet ja peab selle eest ka maksma.
Jagan täielikult kõike, mida Fucs kirja on pannud.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 21 Okt 2013 10:18
]]>
... lugege läbi ja diskuteerime siis edasi.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 21 Okt 2013 02:35
]]>
Seepärast tegelikult ei saa olla konstantsed ei 1m3 sooja tarbevee hind, ega vannitoa/WC ja misiganes kohast/ruumist need soojatorud läbi lähevad, kütte hind.
1m3 sooja tarbevee hind on siiski enam-vähem konstantsena välja arvutatav, kui teha vastavaid mõõtmisi ja arvutusi, ning läheneda teemale mõistlikuse printsiibist lähtuvalt natukene lihtsustatult. See eeldab, et oleksid täidetud järgmised tingimused:
1. Sooja tarbevett ikka üldse tarbitakse ( põhitingimus
)2. 24/7 Konstantset, või enam-vähem konstantset (kõikumine paar kraadi C) sooja tarbevee temperatuuri
3. 24/7 konstantset vee ringlemise kiirust süsteemis
4. Soojendamisele kuuluva külma vee kogus peab olema mõõdetav
5. 24/7 Konstantset, või enam-vähem konstantset (kõikumine paar kraadi C) majja siseneva külmavee temperatuuri.
6. Korralikult (ehk 100%) töötav soojavee ringkäik elamus
7. Energiakao mõõtmiste võimalus sooja vee tarbimisvälisel ajal
Tegevused:
1. Soojale tarbeveele määratakse konstantne soojasõlmest väljuv temperatuur (näiteks 50°C), mis jääb edaspidi muutumatuks (olenevalt soojasõlme või soojasõlme automaatika tüübist, võib osutuda keeruliseks või isegi teostamatuks)
2. Vee tarbimisvälisel ajal (100% kindlusega sooja vett ei tarbita) teostatakse tagastuva vee temperatuuri mõõtmised teatud aja jooksul (näiteks öösel ca 4 tunni keskmine kulu), samal ajal mõõtes ära ka selle sooja tarbevee soojendamisele kulunud küttevee soojusenergia kulu täpselt samal ajavahemikul. Mõõtmisi tuleks teha kahel erineval perioodil:
a) Suveperiood, kui keskküte ei tööta näiteks kolmel kuul (juuni, juuli, august), mille tulemusel leitakse keskmine soojusenergia kulu sooja tarbevee kütte osale suvel.
b) Talveperiood, kui keskküte töötab näiteks kolmel kuul (detsember, jaanuar, veebruar), mille tulemusel leitakse keskmine soojusenergia kulu sooja tarbevee kütte osale talvel.
3. Saadud tulemustest arvutatakse aasta keskmine
4. Kulutatud soojusenergiat (torustikust ilma tarbimiseta eraldunud soojus) võrreldakse kütmisele kulutatud soojusenergiaga (sooja tarbevee ülessoojendamisele kulunud küttevee Mwh) ja leitakse palju maksab puhtalt nn "vannitoa ja WC küte ilma veetarbimiseta.
5. Kogu ettevõtmise tulemusel saadakse andmed keskmise soojakulu kohta ilma vee tarbimiseta (puhtalt küttekao suhe kogu soojusenergia kulusse elamus). Kuna soojale tarbeveele kulutatud soojusenergia koosneb kahest osast (kraanist välja lastud soojast tarbeveest ja ilma välja laskmata torustikus ringlevast tarbeveest), siis on võimalik nüüd leida, palju maksab 1m3 sooja tarbevee soojendamine keskmiselt.
6. Mingi X koguse soojavee tarbimisel jaotatakse nüüd ülejäänud soojusenergia (mida kulub paljast ringlemiskaost rohkem) kraanist välja lastud kuupmeetritele ja see on sooja tarbevee 1m3 hind.
Kuna aga sooja tarbevee torustiku soojakadusid mõjutavad erinevatel kellaaegadel, erinevatel ööpäevadel, erinevatel kuudel ja erinevatel aastatel mitmed erinevad ajas ja ruumis pidevalt muutuvad tegurid, siis ei saa nn vannitoa ja WC küttekulud olla (erinevalt kraanist välja lastud sooja tarbevee 1m3 hinnast) konstantsed ja on pidevalt muutuvad.
Soojusenergia kadu (eraldust) torustikust ja seega ka sooja tarbevee torustiku küttekulusid ühe ruutmeetri kohta mõjutavad peaasjalikult järgmised pidevalt muutuvad tegurid (ehk arvestustes aluseks olevad suurused):
1. Ruumide temperatuuri muutused ja ventilatsioon nendes, mida torustik läbib
2. Automaatsete soojasõlmede puhul automaatika poolsed veetemperatuuride korrigeerimised vastavalt välis- või sisetemperatuuridele ja/või automaatne ala- või üleregulatsioon (oleneb paljuski seadistustest: sulgurventiilide reageerimisaeg, sulgurventiilide temperatuuripiirid, sulgurventiilide ülesande toime/täiteaeg jms)
3. Vee ringlemise kiiruse muutumine torustikus
4. Asjade kuivatamine sooja tarbevee torustikul (kinni katmine)
5. Tarbitud sooja tarbevee hulk
6. Torustiku pikkus soojasõlmest tarbijani
........ja lühema/pikema aja jooksul muutuvad muud tegurid:
7. Torustike isolatsiooni seisukord
8. Torustike värvimised ja kinni katmised/ehitamised
9. Torustike asendamised teisest materjalist ja/või läbimõõduga torustikuga
Kokkuvõttes: Tähte närides on normaalne ja õiglane, kui nii sooja tarbevee 1m3 hind kui vannitoa/Wc kütte hind on liikuv suurus. Alternatiivina on teatud juhtudel võimalik suuremat jama tekitamata määrata sooja tarbevee 1m3 üleskütmise konstantne hind, kuid vanni/Wc kütte hind jääb igal juhul liikuv. Välistatud on aga võimalikult õiglasel soojakulude jaotamisel vastupidine olukord, kus vanni/Wc küte on konstantne ja sooja tarbevee 1m3 hind on kas samal ajal samuti konstantne või ainsana liikuv suurus (viimasel juhul maksavad küttekao kõikumised kinni need, kes vett tarbivad võrdeliselt kulutatud sooja tarbevee m3-tele, sest kahest soojatarbimise komponendist on 1m3 üles kütmisele kulutatud soojakaod suhteliselt stabiilsed ja ainult kütteks ringleva soojavee soojakaod absoluutselt ebastabiilsed).
Ja otse loomulikult on küttekulude eest tasumisel aluseks ühetaoliste ruumidega elamus köetava pinna m2 või kui on maja, kus näiteks mõnel korrusel on kõrgemad/madalamad ruumid kui teistel korrustel, siis köetava ruumi m3.
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 14 Okt 2013 17:55
]]>
Statistika:Postitatud Postitas tull6 — 13 Okt 2013 13:59
]]>
AS Tallinna Küte lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008. a määrusega nr 52 kinnitatud „Tallinna linna omandis oleva elamu soojusenergia teenustasu jaotus eluruumide vahel“ ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.
Seal toodud arvestusmetoodika ei ole kohustuslik! Hoone omanikul või haldajal on õigus kasutada temale sobivat metoodikat ja sellest tulenevalt on ka erinevad vee soojendamise hinnad.
Kütet on kulutatud, summa on nina ees ja see tuleb maksta, tahad või ei taha!
Kuivõrd täpselt keegi suudab oma majas kõiki tegureid hinnata ja võimalikult optimaalselt erinevatele küttekuludele majasisesed hinnad või jaotuse määrata, sõltub paljudest asjaoludest. Samas paljud koguvad aastaringi igakuiselt ühesuuruse keskmise summa küttekuludeks ja vaid kord aastas teevad ümberarvestuse. Kui aga ei oska midagi tarka ise välja mõelda, siis korteriühistu seadus lubab tehtud kulud jagada korteri m2 järgi.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 13 Okt 2013 13:20
]]>
http://www.soojus.ee/1_m3_vee_soojendamise_maksumus
Statistika:Postitatud Postitas ergon — 13 Okt 2013 13:18
]]>
siis on maju (mis oli mulle üllatus) 40 aastased kus on olnud kõik see aeg tsentraalküte aga siugtoru ei ole s.t vannitoa kütet ei ole olnudki. Nendel on tõstatatud probleemiga sarnane olukord ja sellepärast ma oma eelmises postituses küsimused esitasin. Seal on tõesti m3 hind tulnud suvel 6 € kanti.
Statistika:Postitatud Postitas tull6 — 13 Okt 2013 11:34
]]>
Talveperioodil laotakse kõik arvestusest tekkinud vahed kütte rea peale ning keegi ei oska nurisedagi.
KÜ saab kütte kohta arve ja kogusumma tuleb korteriomanike vahel ära jagada, keegi hea haldjas arvestusest tekkinud vahesid kinni ei maksa. Kes kuidas ja kui oskuslikult seda ühte kogusummat jagab, on jäetud KÜ-de endi otsustada, kuna iga elamu on erinev, oma spetsiifikaga - kõigil ei ole täpselt ühed ja samad koefitsiendid kohaldatavad.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 13 Okt 2013 09:13
]]>
]]>