Natukene lugemist ja arutlemist:
Võlaõigusseaduse kohaselt tuvastatakse kahjunõude puhul põhjuslik seos kahes etapis: kahju vajaliku põhjuse ja seejärel kahju õigusliku põhjuse tasandil. Seejuures on kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemisel kõige levinumalt (s.h. Ka Riigikohtu praktikas) kasutusel ekvivalentsusteooria ehk conditio sine qua non teooria, mille kohaselt ajaliselt eelenv sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.
Väljavõte kohtuotsusest:
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
Vaidlust ei ole, et elamu välissein, millest vee läbivool toimus, ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde ja seega on sein mõtteline osa korteriomanike kaasomandist.
Lähtuvalt KOS § 11 lg 1 p 1, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt,kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Vastavalt KOS § 15 lg 1, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kohus jõuab järeldusele, et korteriomanikud kui kaasomanikud vastutavad korteriomandi reaalosale kaasomandi esemest tekkinud kahju osas ühiselt. Kaasomandi esemest lähtunud kahju osas vastutab kahju eest ka korteriühistu.
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Kohus on seisukohal, et ühise omandi korrapärase majandamise eest hoolitsemine on korteriühistu kohustuseks. Elamu majandamine on eelkõige elamu remont ja hooldus.
Vastavalt KOS § 15 lg 1 p 1, korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid.
Lähtuvalt KOS § 15 1 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 jõudnud järeldusele, et „Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu.“.
Kohus leiab, et elamu ehituskonstruktsiooni, s.o elamu seina muutmine veekindlaks on elamu remont ning elamule remondi teostamine on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus.
Vaidlust ei ole, et elamut KÜ majandab kostja kui korteriühistu ning et kostja ei ole elamu välisseina remonti teostanud. Vaidlustei ole, et vee läbijooks seinast korterisse nr 32 toimus seina defekti tõttu.
Kohus jõuab järeldusele, et kostja on rikkunud elamu majandamisel kohustust teostada elamu välisseina remonti. VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei olnud teostanud elamu majandamise käigus elamu seintele remonti, mis oleks taganud seinte piisava veekindluse vihma või muude sademete puhul. Kostja tegevusetus tõi kaasa olukorra, kus vihmavesi tungis läbi seina elamu ehituskonstruktsioonidesse ja valgus sealt korterisse nr 32, millega tekitas korteri siseviimistlusele kahju hageja poolt nimetatud suuruses.
Kostja esitas vastuväite, et 2008. aastal oli ebaharilikult tugev vihm ja seetõttu tungis vesi elumaja seinast läbi.
KOS § 11 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolutakistas kohustuse täitmist.
Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohaliku kliima jaoks ebaharilikult tugeva vihma esinemist kahju tekkimise ajal 26. augustil 2008. Üldtuntud on asjaolu, et Eestis sajab vihma ning vihmasadu võib olla erineva intensiivsusega. Seega ei saa 26. augustil 2008 toimunud vihmasadu lugeda asjaoluks, mida kostja ei oleks saanud ette näha.
Kostja esitas vastuväite, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks, sest eelnevatel perioodidel ei ole esinenud nii tugevat vihma, et vihmavesi oleks surunud läbi elamu välisseinte.Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 01 Mai 2014 10:58
]]>