Kui sõlmitakse notariaalne leping ja lepingus kinnitus, et endine omanik on tasunud kõik kulud kinni, kuid tegelikult pole, lasub see kohustus ikkagi endisel omanikul. Kui ta maksnud pole, on uuel omanikul õigus nõuda temalt maksete tasumist, sest ta on nüüd notariaalset lepingut rikkunud.
Osamaksete punkti saab tõesti nii tõlgendada, et kõik need kulutused s.h. ka majandamiseks tehtud kulud saab ühistu nüüd omandajalt sisse nõuda. Siia hulka ei saa kuuluda need kulud, mida endine omanik kandis eraldi teenuse lepingute alusel- näiteks tal oli eraldi leping Eesti energiaga ja ta on jäänud elektri maksete eest võlgu......
Kui aga näiteks ühistus oli määratud igakuine osamaks, mille eest endine omanik jäi võlgu, siis tõepoolest selle punkti tõlgendusest võib välja lugeda, et uus omanik peab maksma. See aga ei tähenda, et uus omanik ei või endisele omanikule esitada regressnõuet s.t. esitada tagasinõude tasutud summa ulatuses, [b:a6fe8be7aa]sest see oli tema kohustus.[/b:a6fe8be7aa]
NB! selle eelmise [b:a6fe8be7aa]inimese[/b:a6fe8be7aa] kohustus mitte korteri oma !Statistika:Postitatud Postitas Valge — 17 Nov 2006 23:11
]]>