Otse vastupidi, vajan rohkem sooja kui seda suudab anda keskküte. Seega saab maja minu korterist pigem lisa soojust, kas peaksin hakkama nüüd ühistult nõudma oma elektriarvete eest kompensatsiooni?
Kui pärast üksikute korterite lahtiühendamist keskküttest on süsteem tasakaalust väljas tähendab see, et kellelgi kusagil ei lähe radiaatorid piisavalt soojaks. Kui sa väidad, et hoiad oma korteris 25-30 kraadi sooja (minu väide, tahad ju teistest rohkem?) ööpäevläbi, siis pole ikkagi välistatud, et sinu (vabandust, endise korteriomaniku) isetegevuse pärast saab keegi oma keskkütteradiaatoritesse vähem sooja. Seega tuleb küttesüsteem uuesti tasakaalustada (just ühetorusüsteemi puhul). Kes siis selle kinni maksab?Ma arvan, et need korterid, kelle pärast küttesüsteem tasakaalust väljas on. Kui küttesüsteem pole tasakaalus, kuid kõik on keskküttel, siis makstakse ühiselt.
Teil on majas kuidagi üldse valesti, sest kütta tuleb ka trepikodasid. Maja üldise sisekliima huvides.
Märgid väga õigesti, et küsimus on põhimõtteline. Oleneb vaid, kelle põhimõtetest sa lähtud, kas iseenda või kogu maja. Juhatus ei saa ka miskist teha, kui majarahvas ei otsusta küttesüsteem parandada. Väidan, et tänapäevane keskküttesüsteem rahuldab ka sinu soojalembust. Kuid lihtsam on alati lõhkuda süsteemi, kui seda uuesti taastada. Ma ei räägi seda kõike mitte kadedusest ja kiusu pärast, vaid põhimõtteliselt. Ja eeskujulikke, kes hoiavad elektriga küttes pidevalt 21 kraadi sees, on väga vähe.Statistika:Postitatud Postitas sirts — 13 Okt 2007 12:43
]]>