Ütleme nii, et onu sai oma tahtmise, ostime nii kipsi, kui ka palkasime remondimehe talle. Lihtsalt juhatuse närvide säästmiseks. Vastutasuks uuendas ta oma korteris oleva kanalisatsiooni torustikku, kuna oli tekitanud kahju üldkoridorile. Ehk kunagine leke oli rikkunud ühisomandis oleva koridori seina.
Vensi teemale : jup , meil on ka nii,et kui keegi vahetab ise kanalisatsiooni ühisosa jupi ära ja pöördub juhatuse poole hüvitise saamiseks. Pole probleemi, maksame. Aga mõistlikku aja jooksul ikkagi mitte 2 või 3 või 10 aasta pärast.
Aitäh kõigile kes arutlusest osa võtsid
Statistika:Postitatud Postitas roosi — 27 Nov 2017 13:29
]]>
]]>
Hetkel oletan, kuna ei tea täpset sündmuste käiku ja kõiki asjaolusid. Kui te olete ühisus, siis kajastavad seda olukorda Korteriomandi seaduse § 15 järgmised punktid:
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel
Statistika:Postitatud Postitas JevgeniT — 25 Nov 2017 17:26
]]>
]]>
"
...
1. Tegu on siis ikkagi seinaga ja selle avamine ning sulgemine tuleb teha ühistu kulul.
...
2. Kui keegi oli selle seina ka plaatinud, siis uuesti plaatimist ühistu ei maksnud, kuid sein avati siis minimaalselt (kahe plaadi laiuses ja mitte täies kõrguses.
1. Kas algupäraselt on tegemist seinaga või torudele juurdepääsuks eemaldatava plaadiga või muu taolise lahendusega - selgub hoone projektist....
1. Tegu on siis ikkagi seinaga ja selle avamine ning sulgemine tuleb teha ühistu kulul.
...
2. Kui keegi oli selle seina ka plaatinud, siis uuesti plaatimist ühistu ei maksnud, kuid sein avati siis minimaalselt (kahe plaadi laiuses ja mitte täies kõrguses.
2. Toon veidi teise vaatenurga:
Siis ei olegi muret, kui tehakse kõigile võrdselt ja ühtemoodi. Kui pannakse tagasi ainult plaat ja siseviimistlust ei taastata, siis on kõikides korterites ühesugune töö. Siis ongi mõistlik, et see töö tehakse ühistu korraldatuna ja korteriomanikud maksavad selle kinni ühistu kaudu. Ja ei olegi vahet kelle kohustus see on.
Kõige suuremat küsimust tekitab olukord, kui taastada tuleb siseviimistlus, mööbel vms. Siis on väga oluline, kelle kohustus see on ja sellest tulenevalt, kas selle maksab kinni ühistu ehk korteriomanikud ühiselt või igaüks ise.
Oluline seetõttu, et taastamise maksumus on igas korteris erinev ja juhul, kui tehnovõrk on selles kohas ettenähtud olema juurdepääsetav:
- siis ei ole õiglane, et enda korteris juurdepääsetavuse taganud korteriomanik maksab kinni näiteks luksusliku siseviimistluse või mööbliga kinniehitatud teise korteri endise olukorra taastamise. Miks üks naaber teise naabri oma - seetõttu, et ühistu ongi kõik korteriomanikud kokku ja kõik ühistu kulud on korteriomanike kulud. Tasub teinekord sedapidi mõelda ja paljud õiglusega või ebaõglusega seotud mured saavad lahendatud.
Kui juurdepääsetavus ei pea olema tagatud, siis on muidugi teine lugu.
Statistika:Postitatud Postitas JevgeniT — 24 Nov 2017 14:46
]]>
Meie majas püstaku vahetuse ajal need seinad avati ning hilisem sulgemine käis kas kipsplaadi või saepuruplaadiga (nii nagu korteriomanik eelistas).
Kui keegi oli selle seina ka plaatinud, siis uuesti plaatimist ühistu ei maksnud, kuid sein avati siis minimaalselt (kahe plaadi laiuses ja mitte täies kõrguses.
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 24 Nov 2017 11:31
]]>
Vähemalt nii olem mina asjast aru saanud.
Statistika:Postitatud Postitas roosi — 22 Nov 2017 20:32
]]>
Kui algse elamu projekti järgi on kanalisatsioonipüstak WC tagumise seina taga, siis selle seina lõhkumise ja taastamise kulud kannab korteriühistu.
Kui juurdepääs püstakule on projekti järgi vaba (nt luuk), aga korteriomanik on selle juurdepääsu kinni plaatinud vms, siis on kahjud korteriomaniku enda kulu.
Kas kulud kantakse remondifondist või kogutakse eelnevalt sihtotstarbelised maksed kõigilt ühistu liikmetelt, on majandamiskava teema.
Praegu tundub teema olevat selles, et ühistu keeldub kompenseerimast seina avamist/sulgemist ja omanik selle tõttu takistab endale kahjude tekitamist??
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 22 Nov 2017 12:35
]]>
. Kui tema korteri püstik avatakse, siis KÜ teeb selle ka oma kuludega korda ja kõik muu jutt teda EI HUVITA. Kohtuorderi saamine võtab omajagu aega. Majas on pea 170 korterit ja kui ühele komp teha, siis hakkavad teised ka nõudma. Sest siis keksib ta teiste ees, kui kõva mees ta ikka oli ja kuidas ühistult kulud välja nõudis.
Erand olukord on muidugi see, kui torumees lõhub kogemata kellegi põrandaplaadi või seina, siis on komp mõistetav.
Statistika:Postitatud Postitas roosi — 21 Nov 2017 17:16
]]>
Tere.
Meie majas vahetatakse hetkel kanalisatsioonipüstikuid. Nüüd üks korteri elanik keksib keset koridori jalalt jalale ja räuskab, et tema uksest sisse ei lase ja püstakut ei ava enne, kui KÜ lubab püstaku avamisega seotud kulud kompenseerida. Ometi on korteriomandiseadus mis kohustab korteriomanikul ligipääsu ühisomandile. Mida sellises olukorras teha.
On veel võimalus korraldada KÜ koosolek sel teemal. KÜ ei ole mingi majavalitsus vaid korteriomanike organisatsioon. Kui üldkoosolekul otsustatakse, etMeie majas vahetatakse hetkel kanalisatsioonipüstikuid. Nüüd üks korteri elanik keksib keset koridori jalalt jalale ja räuskab, et tema uksest sisse ei lase ja püstakut ei ava enne, kui KÜ lubab püstaku avamisega seotud kulud kompenseerida. Ometi on korteriomandiseadus mis kohustab korteriomanikul ligipääsu ühisomandile. Mida sellises olukorras teha.
siis on juriidiline alus tegutsemiseks olemas."KÜ kompenseerib kõigile korteriomanikele püstaku avamisega seotud kulud kuni xx euro ulatuses ja sellega seotud kulude katteks lisame igal kuul arvele yy euro suuruse summa kõigile KÜ liikmetele"
Statistika:Postitatud Postitas VASAR49 — 21 Nov 2017 09:50
]]>