Korteriühistu Abi

Korteriühistu on seadusega sundmoodustatud, kuid mis edasi?
2018. aasta 1. jaanuaril jõustus Korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Sellega asendati kaks varem kehtinud seadust - Korteriomandiseadus ja Korteriühistuseadus - ühe seadusega.

Uue seaduse kohaselt toimub kõigi korteriomandite majandamine iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis.

Korteriühistu tekib alates 1. jaanuarist 2018 koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille

majandamine toimus kuni Korteriomandi- ja korterühistuseaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise

korteriühistu.

Korteriomanike edasised sammud
Kõigepealt otsige oma korteriühistu üles korteriühistute registrist, et teaksite, mis on selle nimi ja registrikood. Selleks

sisestage e-äriregistris lihtotsingusse kinnistu aadressi osa, näiteks tänava nimi ja maja number.

Järgmisena tuleb selgeks teha, kas teil on juba määratud elamu haldamiseks valitseja või mitte. Varem ühisuse valitsejana

tegutsenud isikul on kehtivate volituste korral kohustus asuda korteriühistu valitsejaks (juriidilise isiku puhul) või

juhatuse liikmeks (füüsilise isiku puhul).

Kui varasemalt oli valitud elamu haldamiseks valitseja, tuleb kontrollida tema tegutsemist vastavalt uuele seadusele:

avab korteriühistule arveldusarve;
kannab sinna enda arvelt kõik korteriomanike rahalised vahendid ja edaspidi võtab vastu makseid ja tasub tehtud tööde eest

ainult sellelt arvelt;
sõlmib ühistu nimel kõik vajalikud lepingud: vesi, elekter, küte jm;
kutsub kokku üldkoosoleku;
esitab üldkoosolekule 2017. aasta majanduskava täitmise aruande;
esitab üldkoosolekule kinnitamiseks 2018. aasta majanduskava;
juriidilisest isikust valitseja määrab hiljemalt 30. juuniks majaga tegelemiseks kinnisvarahalduri kutset omava halduri,

esitab korteriühistute registrile ühistule kinnitatud kutselise halduri nime ja andmed selle kohta, et korteriühistu juhatuse

asemel tegutseb valitsejana tema või tema ettevõte;
varem valitsejana tegutsenud füüsiline isik esitab hiljemalt 30. juuniks korteriühistute registrile andmed ja dokumendid enda

korteriühistu juhatuse liikmena registrisse kandmiseks, jne.
Varasem valitseja on võimalik alati välja vahetada, kutsudes valitseja üldkoosoleku otsusega tagasi ning valides uue.

Kindlasti tuleb sellisel juhul täpselt järgida valitsejaga sõlmitud lepingus sätestatut.

Juhul kui elamu haldamiseks varem valitsejat ei olnud valitud, peaksid korteriomanikud kutsuma võimalikult kiiresti kokku

üldkoosoleku, et teha järgmised otsused:

valige korteriühistu juhatus või juriidilisest isikust valitseja;
määrake haldustasu suurus (eurot ruutmeetri kohta) ning juhatuse tasustamise reeglid või kinnitage valitseja tasu;
määrake ka hooldustasu ja remondifondi maksete suurus (eurot ruutmeetri kohta). Selle võiks arvestada vastavalt majanduskavas

toodud tegevusplaanile;
määrake reservkapitali suurus (vähemalt 1/12 aasta majandamiskulude suuruses), selle jagunemine ühistu liikmete vahel ja

tasumise tähtaeg;
kinnitage 2018. aasta majanduskava;
soovi korral kinnitage põhikiri, kuid see ei ole kohustuslik;
soovitav oleks määrata maja elanike seast revident või revisjonikomisjon.
Edasi tegutseb juba valitud juhatus või valitseja vastavalt seadusele ja korteriomanike poolt üldkoosolekul vastu võetud

otsustele.

Reeglid kuni kümne korteriga elamutele
Eraldi reeglid kehtivad väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korteriomandit. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata

korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust

valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks.
See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud

korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused

kehtivad kõigile väikeste majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne korteriühistuseaduse jõustumist

korteriühistu asutanud või mitte.

Soovitame korteriühistul muu hulgas sõlmida ka kindlustuslepingud - eelkõige kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuv

kahjukindlustusleping ja korteriühistu vastutuskindlustuse leping. Nimetatud lepingud tagavad turvatunde kõigile

korteriomanikele, aidates võimaliku kindlustusjuhtumi korral oluliselt kokku hoida rahalisi vahendeid.

Kertti Ethel Maaroos
Lahe Kinnisvara konsultant-maakler ja kinnisvarahaldur
18.04.2018