]]>
Statistika:Postitatud Postitas marpo — 26 Juul 2018 18:01
]]>
Jah, ma tean seda, et see on loodud, kuid selle nö ellu äratamiseks on vaja üldkoosolekut, millest suuromanik huvitatud ei ole. Seega ei saa me öelda, et see olemas on. Seda tegelikult ei ole.
Filosooviliselt teemale lähenedes võime pikalt väidelda teemal kas teie KÜ on elus või mitte.
Jah, on küll õigus millelegi – seaduse kaitsele. Kui tunnete, et teid vähemusena koheldakse ebavõrdselt, siis on vähemusel õigus pöörduda enda kaitseks kohtusse. On riigikohtu lahend, kus analoogses küsimuses on vähemus saavutanud võidu ehk võrdse kohtlemise tagava kohtuotsuse. Lisaks annavad seadused veel teisigi võimalusi kaitsta oma huve juhul kui need ei kattu enamusega. Siin peab olema mingi konkreetne teema, millega tasub juba juristi poole pöörduda abi saamiseks.Kas meil, kes me vähemuses oleme, on üldse mingigi õigus millelegi?
On ikka. Üldisele küsimusel ei saa vastata konkreetselt. Peab olema mingi konkreetne teema. Võtta jurist abiks ja kui on alust, siis pöörduda kohtu poole abi saamiseks.Tundub, et ilma tema nõusolekuta ei ole majas võimalik mitte midagi teha.
Arveid saab siiski esitada korteriühistu. Kui seda esitab keegi suvaline isik, kellega puudub teil juriidiline seos, siis see ei ole teile tasumiseks kohustuslik. Mina näiteks jätaks selle haldusfirma arved rahumeeli tasumata. Küll tal siis tekib kiirendatud huvi üldkoosoleku korraldamiseks jms.Kahjuks see nii ei toimu/toimi. Suuromanik on ka haldusfirma omanik ja tema otsustab, kellele, mis arveid esitab. Informatsiooni kulude jaotuse ja komponentide kohta ta avaldada ei soovi.
Soovitan teie KÜ vähemusel seljad kokku panna ja endale hea jurist appi võtta. Siin ühe kaupa küsimustele vastates võib liiga palju aega võtta ja palju küsijale arusaamatuks jääda.
Kordan veelkord - teil on ühistu olemas. Ja ei ole mõtet arutada teemal, et kuidas kunagi eelmiste seaduste ajal asjad käisid. Täna elame demokraatlikus ühiskonnas, kus enamus otsustab. Kui enamus rumalusest vähemusele liiga teeb, siis tuleb vähemusel tarkust üles näidata. Kui vähemusel on aega, raha, närvi ja lootust, et rumal võib targaks saada, siis astuge tarkusega enamusele vastu, aga kui pole, siis on tark korter ära müüa.Aga kui ühistut ei ole? Kuidas varem asjad käisid, kui ühistu ei olnud kohustuslik? Kas hetkel ongi nii, et keegi (loe: suuromanik), kes on ka halduseks oma firma teinud, ise otsustab, kellele kui palju kommunaalideks väänab?
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 26 Juul 2018 17:52
]]>
Nüüd olles kuu kaks siin elanud tuli välja, et enamik kortereid kuulub ühele inimesele; toimivat korteriühistut ei ole, kortereid haldab ja kommunaalarveid esitab see nö suuromanik oma firma alt.
.... * Ta ei ole nõus toimivat ühistut looma.
Kindlasti on teil korteriühistu olemas. Uurige olemasolu e-äriregistreist http://www.rik.ee/
Jah, ma tean seda, et see on loodud, kuid selle nö ellu äratamiseks on vaja üldkoosolekut, millest suuromanik huvitatud ei ole. Seega ei saa me öelda, et see olemas on. Seda tegelikult ei ole.
Nimelt, ostsin korteri renoveeritud majja, kus on 12 korterit. Kinnistul asub veel üks maja, kus on kinnistusraamatu järgi 6 korterit. See on renoveerimata maja.
Nüüd olles kuu kaks siin elanud tuli välja, et enamik kortereid kuulub ühele inimesele
Jah, kõikide majade peale kokku.Kas ühele inimesele kuulub enamus korteritest kahe maja peale kokku või ühes majas? Kui kahe maja peale kokku, siis on olukord keeruline.
Kas meil, kes me vähemuses oleme, on üldse mingigi õigus millelegi?Juhatus ei pea olema AINULT sel juhul kui KÕIK korteriomandid kuuluvad ühele isikule või kui korteriomandeid on kuni 10.
Tundub, et ilma tema nõusolekuta ei ole majas võimalik mitte midagi teha.Jah. Õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
Kui temale kuulub korteriühistus enamus häältest ja pinnast, siis jah, tema dikteerib sel juhul mängu.
Nt küsib ta halduskulu umber 20€ kõikidelt korteriomanikelt. Samas ei küsi ta oma korterite üürnikelt halduskulu üldse.
Kahjuks see nii ei toimu/toimi. Suuromanik on ka haldusfirma omanik ja tema otsustab, kellele, mis arveid esitab. Informatsiooni kulude jaotuse ja komponentide kohta ta avaldada ei soovi.Arved esitatakse ainult korteriomanikele ja seda peaks tegema võrdsetel alusel. Korteriomanikud edasi küsivad üürnikelt seda, milles nad omavahel on kokku leppinud.
* Kas korteriomanikel peab olema allkirjastatud ka haldusfirmaga leping?
Aga kui ühistut ei ole? Kuidas varem asjad käisid, kui ühistu ei olnud kohustuslik? Kas hetkel ongi nii, et keegi (loe: suuromanik), kes on ka halduseks oma firma teinud, ise otsustab, kellele kui palju kommunaalideks väänab?Ei pea. Haldusfirmaga suhtleb korteriühistu.
* Sellel nö haldusfirmal on esitamata mitme aasta majandusaasta aruanded. Mis tekitab veel rohkem kahtlust äritegevuse vastavuses hea tavaga.
Pole võimalik, sest haldusfirma on ühe mehe ettevõte, kes ongi see suuromanik ise, kellele kuulub 13/18-st korterist.Sellisel juhul võiks KÜ loobuda selle haldusfirma teenusest. Otsustab KÜ üldkoosolek enamuse häältega.
* Mitte kunagi ei ole mitte ühtegi majaelanike, teiste omanikega peetud ühist koosolekut. Selle pidamisest on keeldutud.
See on hea vihje. Iseasi, kui me nii teeksime, siis ei pruugi suuromanik hiljem teiste omanike vahel kokkulepitut täita. Meil (teistel) puuduvad ligipääsud olulistele haldusega seotud seadmetele (katel, automatiseeritud autovärav jms). Ta on praktiseerinud hea tava vastast valitsust - sulgeb ligipääsu väravast hoovi parkima, karjub telefonis, keeldub kohtumast, väldib küsimustele vastamast, ei pea kokkulepetest kinni jms.Seadusest tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kui korteriomanike üldkoosolek on häälte ja pinna puudumise tõttu otsustusvõimetu, kutsuvad needsamad kokkukutsujad sma päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses ka viidata.
Teised korteriomanikud on väidetavalt püüdnud aastaid võidelda selle nö suuromanikuga, et korteriühistu loodaks ning asjad toimiksid, kuid siiani tulutult.
Kui nö suuromanikule kuulub enamu korteritest ja pinnast, siis on mõistlik see korter ära müüa. Varem või hiljem jõuate sellele järeldusele ka ise.
Statistika:Postitatud Postitas marpo — 26 Juul 2018 16:37
]]>
Ja juhul kui te selle korteri alles nüüd ostsite ja alles nüüd omandi kasutamise puudustest teada saite, siis teatud juhtudel on võimalus ostulepingu nö tagasi pöörata. Viidata võib nö varjatud puudustele, mida korterit ostes teile ei öeldud. Jne jne. See juba juristide teema.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 23 Juul 2018 19:46
]]>
Kas tõesti keegi ei oska kommenteerida, nõu anda? 
Kuhu tasuks esimeses järjekorras üldse pöörduda, et kuskil lõngalahti harutama hakata?
Soovitan pöörduda korteriühistute temaatikaga igapäevaselt tegutsevate juristide poole pöörduda. Näiteks Eesti Korteriühistute Liidu juristid. www.ekyl.ee Kuhu tasuks esimeses järjekorras üldse pöörduda, et kuskil lõngalahti harutama hakata?
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 23 Juul 2018 19:39
]]>
Nüüd olles kuu kaks siin elanud tuli välja, et enamik kortereid kuulub ühele inimesele; toimivat korteriühistut ei ole, kortereid haldab ja kommunaalarveid esitab see nö suuromanik oma firma alt.
.... * Ta ei ole nõus toimivat ühistut looma.
Kindlasti on teil korteriühistu olemas. Uurige olemasolu e-äriregistreist http://www.rik.ee/ .... * Ta ei ole nõus toimivat ühistut looma.
Kas ühele inimesele kuulub enamus korteritest kahe maja peale kokku või ühes majas? Kui kahe maja peale kokku, siis on olukord keeruline.Nimelt, ostsin korteri renoveeritud majja, kus on 12 korterit. Kinnistul asub veel üks maja, kus on kinnistusraamatu järgi 6 korterit. See on renoveerimata maja.
Nüüd olles kuu kaks siin elanud tuli välja, et enamik kortereid kuulub ühele inimesele
Juhatus ei pea olema AINULT sel juhul kui KÕIK korteriomandid kuuluvad ühele isikule või kui korteriomandeid on kuni 10.
Jah. Õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.Kas meil, kes me vähemuses oleme, on üldse mingigi õigus millelegi?
Kui temale kuulub korteriühistus enamus häältest ja pinnast, siis jah, tema dikteerib sel juhul mängu.Tundub, et ilma tema nõusolekuta ei ole majas võimalik mitte midagi teha.
Arved esitatakse ainult korteriomanikele ja seda peaks tegema võrdsetel alusel. Korteriomanikud edasi küsivad üürnikelt seda, milles nad omavahel on kokku leppinud.Nt küsib ta halduskulu umber 20€ kõikidelt korteriomanikelt. Samas ei küsi ta oma korterite üürnikelt halduskulu üldse.
Ei pea. Haldusfirmaga suhtleb korteriühistu.* Kas korteriomanikel peab olema allkirjastatud ka haldusfirmaga leping?
Sellisel juhul võiks KÜ loobuda selle haldusfirma teenusest. Otsustab KÜ üldkoosolek enamuse häältega.* Sellel nö haldusfirmal on esitamata mitme aasta majandusaasta aruanded. Mis tekitab veel rohkem kahtlust äritegevuse vastavuses hea tavaga.
Seadusest tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kui korteriomanike üldkoosolek on häälte ja pinna puudumise tõttu otsustusvõimetu, kutsuvad needsamad kokkukutsujad sma päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses ka viidata.* Mitte kunagi ei ole mitte ühtegi majaelanike, teiste omanikega peetud ühist koosolekut. Selle pidamisest on keeldutud.
Kui nö suuromanikule kuulub enamu korteritest ja pinnast, siis on mõistlik see korter ära müüa. Varem või hiljem jõuate sellele järeldusele ka ise.Teised korteriomanikud on väidetavalt püüdnud aastaid võidelda selle nö suuromanikuga, kuid tulutult.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 23 Juul 2018 19:37
]]>
Kuhu tasuks esimeses järjekorras üldse pöörduda, et kuskil lõngalahti harutama hakata?
Statistika:Postitatud Postitas marpo — 23 Juul 2018 03:00
]]>
Palun abi, kust otsast probleemi lahendama hakata...
Nimelt, ostsin korteri renoveeritud majja, kus on 12 korterit. Kinnistul asub veel üks maja, kus on kinnistusraamatu järgi 6 korterit. See on renoveerimata maja.
Nüüd olles kuu kaks siin elanud tuli välja, et enamik kortereid kuulub ühele inimesele; toimivat korteriühistut ei ole, kortereid haldab ja kommunaalarveid esitab see nö suuromanik oma firma alt.
* Ta ei ole nõus toimivat ühistut looma. Kuna suurem osa kortereid kuulub talle, siis ei saa ilma temata organiseerida üldkoosolekut. Tundub, et ilma tema nõusolekuta ei ole majas võimalik mitte midagi teha. Kas meil, kes me vähemuses oleme, on üldse mingigi õigus millelegi?
* Suuromanik esitab oma firma alt kommunaalarveid, mille sisu, jaotust korterite vahel ei ole ta nõus selgitama. Nt küsib ta halduskulu umber 20€ kõikidelt korteriomanikelt. Samas ei küsi ta oma korterite üürnikelt halduskulu üldse. Kahtlusi on veel muudegi kulude ebaõiglases jaotamises. Samuti puudub info remondifondi suurusest - kui palju, kellelt on korjatud, millele on kulutatud jms.
* Kas korteriomanikel peab olema allkirjastatud ka haldusfirmaga leping? Võib piisab, kui tema enamik omanikuna selle otsuse vastu on võtnud, et tema firma haldab ja esitab selliseid arveid nagu ta heaks arvab.
* Sellel nö haldusfirmal on esitamata mitme aasta majandusaasta aruanded. Mis tekitab veel rohkem kahtlust äritegevuse vastavuses hea tavaga.
* Mitte kunagi ei ole mitte ühtegi majaelanike, teiste omanikega peetud ühist koosolekut. Selle pidamisest on keeldutud.
* Suuromanik ei vasta mitte ühelegi küsimusele, päringule kirjalikult. Kui siis ainult telefoni teel.
* Kas teistel omanikel on mingit moodi õigus nõuda (kellelt abi küsida, kes sunniks seda tegema) korterite haldusega seotud kulutuste ja remondifondi jäägi jms esitamist?
Teised korteriomanikud on väidetavalt püüdnud aastaid võidelda selle nö suuromanikuga, kuid tulutult.
Olen igasuguse abi ja nõu eest tänulik.
Statistika:Postitatud Postitas marpo — 15 Juul 2018 23:16
]]>