Seadus ei kohusta taolist lepet põhikirja panema, see on vaba voli.
Veekord kordan, et põhikiri on kokkulepe omanike vahel, mis ei pea endas sisaldama seaduse kordamise punkte vaid peab sisaldama seaduses reguleerimata punkte või üldistatud punktide täpsustusi
Siin on ka need seaduse punktid millele viitasid.
MTÜS §20 lg.5, Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
MTÜS §21 lg.1 (1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
MTÜS §76,§79 Registrile kohaldatakse vastavalt äriseadustiku
Äriseadstik §53 (1) Kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.
(2) Kui avaldajale on määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ta on kõik puudused kõrvaldanud, vaadatakse kandeavaldus uuesti läbi 5 tööpäeva jooksul.
(3) Kohus võib erilist kontrollimist vajavate asjaolude puhul läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 3 kuuni.
(4) Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.
(5) Kiirmenetlusse võetakse kandeavaldus avaldaja taotlusel, kui:
1) avalduse ja muud seaduse kohaselt nõutavad dokumendid (kandedokumendid) esitavad neid seaduse kohaselt allkirjastavad isikud digitaalallkirjastatult käesoleva seadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
2) avaldusele on lisatud käesoleva seadustiku §-s 1391 sätestatud põhikiri juhul, kui avaldusele tuleb lisada põhikiri koos või ilma asutamislepinguta;
3) registripidaja saab kandega seotud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu asutaja, täis- ja usaldusosaniku isikuandmeid, juriidilise isiku puhul ka esindaja seadusjärgset esindusõigust ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme, likvideerija, audiitori ning ettevõtja prokuristi isikuandmeid käesoleva seadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras arvutivõrgu kaudu automatiseeritult kontrollida;
4) osakapitali tehakse asutamisel ning osa- või aktsiakapitali suurendamisel üksnes rahalisi sissemakseid ja need on asutamise korral laekunud registripidaja deposiitarvele;
5) äriregistrisse kantava või osakapitali suurust muutva osaühingu osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris;
6) riigilõiv äriregistri kande eest on laekunud selleks määratud arveldusarvele riigilõivuseaduses sätestatud määras;
7) osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemisel registripidaja deposiitarvele ning äriregistri kande eest riigilõivu tasumisel on kasutatud käesoleva seadustiku § 520 1. lõikes nimetatud asutamisnumbrit, registrisse kantud ettevõtja puhul tema registrikoodi;
kandedokumentidele on alla kirjutanud isik ise või juriidilise isiku seadusjärgne esindaja;9) tegevusala on näidatud käesoleva seadustiku § 4 lõigete 5 ja 6 kohaselt;
10) avaldusega ei taotleta äriühingu ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise, lõpetamise, ettevõtja registripiirkonda muutva asukohavahetuse äriregistrisse kandmist, äriregistrist kustutamist ega riigi või omavalitsuse poolt äriühingu asutamise äriregistrisse kandmist.
11) avaldusega ei taotleta välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmist.
(6) Kandeavaldust ja muid kandedokumente ei võeta kiirmenetlusse, kui nad ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 nõuetele. Sel juhul kuvatakse esitajale põhjus, miks esitamine ei ole võimalik.
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 17 Aug 2007 11:28
]]>
]]>
Ja kui tehakse üldkoosoleku ja korduskoosoleku ühel ja samal päeval .siis see peab olema kajastatud ka teie põhikirjas.Kui seda ei ole siis on see koosolek õigustühine.
Küsin jälle, millisele seadusele sa viitad? Mis teeb selle koosoleku õigustühiseks, kui põhikirjas seda ei kajastata?
Palun vasta seekord konkreetselt.
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 14 Aug 2007 15:13
]]>
]]>
]]>
]]>
]]>
Kui hakata järele mõtlema siis üldkoosolekul oleme siiamaani käitunud nii nagu Valge seda seletas.
Just edasi ongi kuidas Valge ütles. Selle asja kohta pidi olema riigikohtu lahend kah (ise pole lugenud ja ei kinnita ja otsida kah ei viitsi), et kui alguses kvoorum koos, siis võivad kasvõi kõik peale ühe laiali minna. Kvoorumit loetakse alguses ja ülejäänu on puhtalt enamuse otsustada. Mõte siis selles, et kes alguses olid kohal ja varem lahkusid, siis nad loobusid oma õigusest hääletada, aga otsustab enamus ja kui kohale jäi nt 1 inimene, siis see ongi enamus ja otsustab.Statistika:Postitatud Postitas k24 — 13 Juun 2007 11:55
]]>
]]>
]]>