Ütleme, et KÜ rehkendas ja leidis, et taotleb pangast laenu 1 miljon. Üldkoosolek otsustab ja kinnitab ka tööde nimekirja, mida selle miljoni eest teha kavatsetakse. Esitatakse panka taotlus ja pank rahuldab selle. Nüüd on ühistul laenuraha miljon krooni, mille kasutamiseks on üks aasta. Maksta tuleb vaid lepingutasu pangale. Ja nüüd leiad tööde teostajad ja pank hakkab laenuraha välja maksma vaid juhatuse koosoleku protokollide, töövõtulepingute, vastuvõtuaktide, arvete jm dokumentide alusel. Intressi hakkad maksama vaid sellelt summalt, mis on reaalselt ära kasutatud. See laenuosa, mis pangas ootab, intresse ei kanna. Ja nüüd juhtubki sedasi, et said kõik tööd, mis olid üldkoosoleku protokollis kirjas, tehtud ja raha kulus vähem. Ongi laenu üle. Või siis saab aasta otsa ja ei jõudnud kõiki töid ära teha ja kõike raha ära kulutada. Siis on üks võimalus, et taotled ajapikendust, aga selle eest tahab pank jälle lepingutasu saada. Või teine võimalus, et refinantseerid laenu, ehk küsid raha juurde. Siis kasutamata osa pealt lepingutasu maksma ei pea, maksad vaid uue raha pealt. Ja taas on aega üks aasta, et laenuraha ära kulutada. See kõik siis Hansapanga ja oma kogemuse näitel.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 17 Aug 2007 16:56
]]>