Seaduste ja riskide kohta nii palju siis. Seaduste täitmiseks rakendab riik teatud perioodilised kontrollid, mille osas on risk suurem - näiteks majandusaasta aruanne (võimalike petmiste kontrolliks). Need seadusepunktid, mida perioodiliselt kontrollima ei pea (risk väiksem) neid rikkumisi lahendatakse case by case kohtus.
Kui ei ole hagi, pole cased.
Kas nüüd on arusaadavam?
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 08 Dets 2007 11:23
]]>
Tegelikkus on aga hoopis teine. Registrisse kandel ei vaadata liikmeid kui tervikut, peaasi, et üks neist kohal on.
Meie maja kogemus oli just selline ja juhatus ei teavitanud ka omanikke.
Kes neid seaduse täitmisi ikka kontrollib? Kui riik on välja selekteerinud seaduste riskikohad, mida kontrollida ja seda nad ka teevad, muu on kontrolli alt väljas
Kuni omanikud ei esita hagi muu riiklikult mitte nii riskantse rikkumise, ei juhtu midagi
andeks, aga mitte midagi ei saa sellest tekstist aru Meie maja kogemus oli just selline ja juhatus ei teavitanud ka omanikke.
Kes neid seaduse täitmisi ikka kontrollib? Kui riik on välja selekteerinud seaduste riskikohad, mida kontrollida ja seda nad ka teevad, muu on kontrolli alt väljas
Kuni omanikud ei esita hagi muu riiklikult mitte nii riskantse rikkumise, ei juhtu midagi
Statistika:Postitatud Postitas k24 — 07 Dets 2007 21:53
]]>
]]>
]]>
Minu arvates on uut üldkoosoleku otsust ikka vaja. Registrisse läheb ju üldkoosoleku protokoll ka.
Ja teiseks juhatuse liime volitused algavad ikka üldkoosoleku otsusega, mitte registrikandega. Seega, kui too isik on üldkoosoleku poolt juhatusse valitud, siis ta seal ka on. Juhatuse liikme kohustest saab teda vabastada vaid üldkoosolek.
Tegelikkus on aga hoopis teine. Registrisse kandel ei vaadata liikmeid kui tervikut, peaasi, et üks neist kohal on.Ja teiseks juhatuse liime volitused algavad ikka üldkoosoleku otsusega, mitte registrikandega. Seega, kui too isik on üldkoosoleku poolt juhatusse valitud, siis ta seal ka on. Juhatuse liikme kohustest saab teda vabastada vaid üldkoosolek.
Meie maja kogemus oli just selline ja juhatus ei teavitanud ka omanikke.
Kes neid seaduse täitmisi ikka kontrollib? Kui riik on välja selekteerinud seaduste riskikohad, mida kontrollida ja seda nad ka teevad, muu on kontrolli alt väljas
Kuni omanikud ei esita hagi muu riiklikult mitte nii riskantse rikkumise, ei juhtu midagi
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 06 Dets 2007 18:49
]]>
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 06 Dets 2007 17:34
]]>
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 05 Dets 2007 11:21
]]>
Ma otsisin foorumist ka aga ei leidnud nagu otsest vastust. Ei tahaks hakata eraldi teemat ka tegema, sest küsimus iseenesest väike.
Nimelt valiti meie KÜ-s nov alguses uus juhatus (kõik 3 uut liiget). Notari juurde me veel jõudnud pole, et registris muudatus teha. Eile teatas üks uus valitud juhatuse liige, et ei soovi juhatuses olla. Kuidas nüüd peaks toimima?
Kas ta peab tegema mingise avalduse, et ei soovi juhatuses olla?
Kas tuleb kokku kutsuda uus üldkoosolek ja teha uus protokoll, et juhatuse liikmeteks valiti 2 inimest ja seda 1-te ei mainitagi.
Kas võib teha ka nagu kirjaliku koosoleku, et paneme paberi peale kirja, et üldkoosolekul otsustati, et see 1 inimene ei kuulu juhatusse ja võtan kõigilt allkirjad ja lähen vana protokooliga ja uue protokolliga notari juurde?
Keeruline värk
Ette tänades.
Statistika:Postitatud Postitas Heino — 05 Dets 2007 09:57
]]>