Volikirja puhul on samuti võimalik pettuse moment olemas.
Näiteks tütar kirjutab ise volikirja ja esindab korteriomanikku.
Siit moraal, kõike ei jõua ja ilmselt ei pea kontrollima.
Mõõdik võiks siis olla järgmine: kui palju energiat ja ajakulu sa kasutad kontrollimiseks, võrreldes pettustega.
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 14 Aug 2007 15:57
]]>
]]>
]]>
http://www.ekyl.ee/291 - mõned ikka on. Ja ehk on neidki, mis pole EKüLi liikmed.
Statistika:Postitatud Postitas v2ikekass — 30 Juul 2006 23:04
]]>
]]>
]]>
Oleme kõik ühise eesmärgi eest
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 23 Juul 2006 00:10
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 22 Juul 2006 22:25
]]>
õldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kortkorteriomanikest. 18 korteriga maja puhul näiteks vähemalt 10 inimest. Otsustamsieks piisav häälte arv on siis 6 (50%+1) Korduskoosolekust osavõtt sõltub sellest, kuidas teil see kirjas on põhikirjas või näiteks üldkoosoleku reglemendis, mis peab olema kinnitatud samuti üldkoosoleku otssuega.
Meil on sätestatud, et korduskoosolekul saab otsuseid vastu võtta kui on koos kolmandik ühistu liikmetest. Teil pisaks sellisel juhul 6 inimesest ja saate koosoleku ära pidada. Kusjuures otsuste poolt võib siis olla tõepoolest ka ainult neli inimest (50%+ koosolekust osavõtnutest).
Seega kui ei taheta, et 18 inimese eest otsustab 4 inimest, tuleb käia üldkoosolekul. Selles ongi asja mõte.
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 22 Juul 2006 21:23
]]>