]]>
]]>
7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.
7.7.1.1 Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud Ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.
7.7.1.2 Korduskoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul.
7.7.1.3 Korduskoosolekust peab ette teavitama vähemalt 7 päeva. Teade korduskoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama informatsiooni selle kohta, et tegemist on korduskoosolekuga.
7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget.
Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 04 Nov 2008 15:18
]]>
Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas tõesti on võimalik kahe liikmega koosolek läbi viia? 
Kui KÜ juhataja ja raamatupidaja on KÜ liikmed.....siis teisi polegi vaja 
Kui on näiteks 8 liikmeline ühistu, siis on ju hästi. Aga eks iga ühistu on oma põhikirja ise vastu võtnud, seega ei tohiks probleemi olla. Kui KÜ juhataja ja raamatupidaja on KÜ liikmed.....siis teisi polegi vaja Kes/mis on KÜ juhataja?
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 02 Nov 2008 10:09
]]>
]]>
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest. Kui Üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalenud liikmete arvust, kui üksnes juhul kui Üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.
Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas tõesti on võimalik kahe liikmega koosolek läbi viia?
Kui KÜ juhataja ja raamatupidaja on KÜ liikmed.....siis teisi polegi vaja Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 02 Nov 2008 07:50
]]>
]]>
Minu teada oli asutamiskoosolekul see nõue, et kui asutajate ´korterite summa on suurem kui 50% kogu maja korterite m2 summast, siis saab ühistu ära asutada. Mull juhul ei saa ma päris hästi aru. Mõnes majas piisaks siis paarist suurest korterist, kes otsustavadki kõiki asju. Aga iseenesest on see mõte huvitav, kuigi seab väikesed korterid suurtega ikka äärmiselt ebavõrdsesse olukorda.
Ühtpidi on see loomulikult veider, kuid järele mõeldes isegi õiglane, sest kõikides ühistutes on häälte arv vastavalt osaku suurusele. Ruutmeetri järele kogutavate summade järgi maksab 70m2 suurune korter elektripirni eestki 2 korda rohkem kui 35m2 korter, miks ei võiks tal siis ka 2 korda rohkem hääli olla.Statistika:Postitatud Postitas tähelepanelik — 31 Okt 2008 18:39
]]>
Loogika järgi peaks ju siis hääli jagatama ka m2 järgi. Seaduses on aga selgelt öeldud, et üks korteriomand annab ühe hääle, mitte nii, et 70 m2 korteril on 70 häält ja 30 m2 korteril 30 häält. Hääletama peavad ikkagi korteriomanikud, mitte nende korterite ruutmeetrid.
Loomulikult, igal korteriomanikul on 1 hääl nagu seaduses on öeldud.Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 31 Okt 2008 18:04
]]>
Aga need uued liikmed, kes nüüd ostavad ühistu majja endale miljonite eest korteri. Need (eriti noored) ei vaevu enam ühistu muredest osa võtma, lausa keelduvad koosolekule tulemast, öeldes pole minu asi, mis seal otsustatakse....
Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 31 Okt 2008 09:30
]]>