Siin mitu nüanssi, mida pole mainitud. Nimelt on perekonnaliige määratlemata õigusmõiste ja vaidluste korral on selle all silmas peetud eelkõige ühist leibkonda. Samas on üldkoosolekul väga keeruline perekonda kuulumist kontrollida ja kui oskad vajaduse tekkides asja põhjendada, siis on pmst võimalik igaüht volitada.
Paraku on see jah nii, et perekonnaliiget ei ole defineeritud üheski seaduses. Samas, kui lähtuda perekonnaseadusest, siis seal räägitakse ikka vaid abikaasadest, lastest, vanematest. Ülalpidamiskohustuste mõistes ka õdedest-vendadest. Mõistet leibkond ei käsitleta vist üheski seaduses. Õigekeelsussõnaraanatu järgi on leibkond ühes leivas olevad inimesed.
Kui nüüd teemaalgatusse tagasi minna, siis ühes linnas elav ühistu liige ja teises linnas elav üürnik ei moodusta kuidagi perekonda ega ka leibkonda. Ja KÜS järgi pole mõistel leibkond mingit tähendust.
Aga jah, tervitame seadusemuudatust ja ootame tema vastuvõtmist ja kehtima hakkamist. Seni peab aga elama kehtiva seaduse järgi.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 25 Sept 2008 15:59
]]>