Seadusemuudatused

[sirts]

Soovitan kõigil tutvuda plaanitavate seadusemuudatustega. Eelnõu on saadetud laiale ringile kooskõlastusteks juba juulis.
Siin on link
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&O ... 73vv73vv73

Mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse, äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Liik Seaduse eelnõu
Asutus Justiitsministeerium
Staatus Eelnõu kooskõlastatud suurel ringil
Versiooni number 1
Dok. reg. number 3-3-01/6612-117.
Sisestuskuupäev 04.07.2007

[Valge]

see on ju päris positiivne muudatuste kogum. Selgem ja konkreetsem

[sirts]

Mõnes mõttes küll, kuid mõned olulised punktid, millest on aastaid räägitud, on siiski arvesse võtmata. Näiteks kasvõi siin foorumis palju räägitud korduskoosoleku korraldamise protseduur. Positiivne on muidugi see, et juhatust ei saa valida samas koosseisus rohkemaks kui viieks aastaks. Üldkoosoleku suutmatus juhatust valida võib olla ajendiks sundlõpetamisele.
No eks tegelikult oli see ka praegu nii, kuid see oli kirjas äriseadustikus, nüüd on sama säte ka MTÜSis.
Samas kaob siis juhatuse liikmetel ära motivatsioon õppida, koolitada end halduriks, sest viie aasta pärast pole sul selle kutsega midagi peale hakata. Jah, eks siis võid olla palgaline tegevjuht. Kasvõi eluaeg.
Sümpaatne oli, et nüüd on ka juhatuse liikmel võimalus astuda mõjuvatel põhjusel tagasi ka enne ametiaja lõppu. Piisab kuu ajalisest etteteatamisest. Sätestatud on ühistujuhi tasu, mille puhul soovitatakse jääda mõistuse piiresse, ehk siis mitte küsidas ülemäära suurt tasu, vaid arvestada ikka ühistu võimalustega. See on minu arvates praktiliselt teostamatu, sest samas on öeldud, et kui ühistujuhti tasu ei rahulda võib ta koha üles öelda, teatades taas sellest ette ainult kuu aega. Ja siis ei jäägi ühistul, kui tal pole kedagi teist, muud üle, kui suurendada hooldus või haldustasu, et ühistujuht küsitud tasu kätte saaks. Minu arvates olnuks tasu suurust parem motiveerida oskusi mõõtes, et see oleneks näiteks sellest, millised koolitused oled läbinud vms. Aga igal juhul on nüüd alustavatel ühistutel lihtsam, sest seadusepunktid on koondatud ühte, pole vaja mitmeid seadusi lapata, enne kui aru saad, mis see ühistu on.
Oleks oodanud ka seda muudatust, mis selgelt sõnastaks ka korteriomaniku kohustused, kui ta on müünud korteri, jättes näiteks viimased arved maksmata. Samuti olnuks vaja suurendada või täpsustada mõjutusvahendite hulka, millega saaks näiteks kodukorda rikkunud inimesi mõjutada. Hetkel võid sa ainult nõuda ja korteriomanik sinu nõudmistele vilistada.

Suur pluss on ka see, et volitust enda esindamiseks üldkoosolekul võid anda nüüd ükskõik kellele, kes aga suudab sinu huve paremini kaitsta. LOomulikult hakkab see seadusena kehtima alles 1. jaanuarist 2008, kui see seadusena vastu võetakse. Praegu räägime ikka ainult eelnõust. Aga muudatused on huvitavad küll.

[aasa]

Jagate siin veel laskmata kru nahka. Kui veidi vaatate siis päris mitu ministeeriumit on selle kooskõlastuse tähtaja üle lasknud ja rahandusministeerium pole eelnõud üldse kooskõlastanud. Sellised eelnõusid liigub ringi hulgaliselt ja hea kui 50% neist kunagi kooskõlatuse saab. Oma kritiseeriva arvamuse on asja kohta andndu ka ametiühingud. Seega ei võimandaks ma seda eelnõud üle. Kui asi jõuab riigikokku siis võib ahakata alles midagi toimuma, kui jõuab

[sirts]

Ei jaga me midagi, ainult avaldame arvamust. Mõtteid võib ehk ikkagi vahetada, mis meeldib ja mis mitte. Lisaks ametiühingute arvamusele võiks kuulata ka korteriühistuid. Paraku ei ole selles seaduseelnõus paljutki sellest, millele juhtis ministeeriumi tähelepanu EKÜL. Ometi on neist enamus juba kohtulahendites selgeks vaieldud ja küpsed seadusesse panekuks.

[Valge]

aasa, ära ole negatiivne vaid avalda ise ka arvamust, mida sina arvad nendest muudatustest?
Ega siis ainult Riigikogu nendes küsimustes arutleda tohi.

[sirts]

Kaldun arvama, et siis, kui need juba seaduseks on saanud, ei ole enam mõtet selle ümber arutleda ja lihtsalt kiruda, et näe kui halva seaduse jälle tegid.

[aasa]

Õige märkus Sirtsu poolt, mis puuduab arutelu. Paraku on see koht seal (kooskõlastusering) just see koht kus meiesuguste arvamus on ümmargune null. Ma olen selliste eelnõudega kokku puutunud (mitte küll selles vallas vaid teisel ametil) kus küllalt vajalik eelnõu on käinud vähemalt kolm korda kooskõlastusringil juba vist oma 5 aastat. Kuid kaugemale pole see asi jõudnud. Muudatusettepanekud tulevad aga just riigikogu poolt peal esimest lugemist ja sel juhul tuleb survet (ka näiteks EKÜL- i poolt )avaldada ja lobitööd teha just nende hulgas. Kui see eelnõu riigikokku jõuab siis ilmselt sinna ka muudatusi tuleb

[sirts]

Ahaa, just tasuks otsida üles kohalikud saadikud ja neid mõjutada. OK.