Korteriühistu Abi

Meil on pikka aega toimiv ühistu. St. vene ajal kooperatiiv, peale seadusemuudatusi hooneühistu. Nüüd käsil korteriühistu moodustamine. Natuke arusaamatuks jääb seaduses osakapitali pt. Kui raamatupidaja aruande järgi oli hooneühistu osakapitaliks ühekordne sissemaks katuse ehituseks siis kas korteriühistu puhul peab kehtestama uue kohustusliku sissemakse?

Loe KÜS-st, siin peaks kõik selgesti kirjutatud olema. Jõudu!

§ 7. Osamaks
(1) Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele.

§ 8. Erinõuded korteriühistu kapitalide suhtes
(1) Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest.
(2) Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks.

Õuna kirjutas:Natuke arusaamatuks jääb seaduses osakapitali pt. Kui raamatupidaja aruande järgi oli hooneühistu osakapitaliks ühekordne sissemaks katuse ehituseks siis kas korteriühistu puhul peab kehtestama uue kohustusliku sissemakse?

Hooneühistu ja korteriühistu on kaks täiesti erinevat asja.
Esimene on tulundusühistu osakapitaliga vähemalt 40000 kr, teine mittetulundusühistu, mille osakapital ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest.
HOONEÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13231539
KORTERIÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235602
Hooneühistul kuulub maja ilmselt põhivara alla, osa sellest võis olla osakapitali all. Korteriühistus pole maja ega katust tervikuna kusagil bilansis kirjas. Igal on oma korter, mille väärtus sõltub maja kui terviku väärtusest. Igaüks on iseenda peremees, KÜ vaid vahendaja. KÜ-s on osakapitaliks raha, mille korteriomanikud sisse maksavad.

Paistab, et eelkirjutanul on õigus.

Lgp. Õuna
Saatsin Teile postkasti teate.

A.

Meil on 20a vana 8 korteriga ridaelamu, ühistu asutatud 1994. Peale seda erastati korterid ja iga korteri juurde kuuluvad krundid nii et tekkis 8 eraldi kinnistut. Kas sel juhul saab üldse korteriühistu seaduslikult eksisteerida?

Korteriühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235602
§ 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.
(5) Korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. .........
Praktiliselt elate ju kõik ühes suures majas, igaüks oma boksis ehk korteris, nii et miks mitte luua KÜ. Iseasi, kas sel on mõtet. Võib-olla oleks asjal jumet vaid ühise suurema remondi puhuks laenu võtmisel.

Tänud vastuse eest. Korteriühistu on meil juba aastast 1994 ja vajalik selleks et sooja- üldelektri, vee ja prügiveo eest ühiselt tasuda ning hoonet (soojasõlm, kommunikatsioonid jne) hallata. Küsimus tekkis seetõttu et meil tekkis aastaid peale ühistu loomist erastamisega 8 eraldiseisvat kinnisasja/kinnistut (erastatud krundid+korterid). Kas sel puhul on ühistu olemasolu üldse seadusega kooskõlas?