Tere!
Loen korterühistu seadusest, et "Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest." ja kuna oleme just-just väikeses, 11-korteriga majas ühistu loomisega alustanud, olen veidi nõutu, kuidas neid eeldatavaid kulusid täpselt arvestada.
Laias laastus tundub, et tuleb arvestada vee, üldelektri ja prügiveoga + siis kulutused hooldusele ja võimalike avariide likvideerimisele. Kas oleks mõistlik võtta aluseks seni haldusfirmast saadud vastavate ridade summad ja need kõigi korterite osas kokku liita? Oskab ehk keegi mingit läbiproovitud ja mõistlikku lähenemist soovitada?
Ja üks väike tehniline küsimus veel - kas häälte arv üldkoosolekul on seotud korteriomaniku valduses olevate korterite arvuga, st kui 11-st korterist 6 kuuluvad sisuliselt ühele omanikule, kas see tähendab, et tal on 6 häält ja ülejäänutel nn kambapeale 5?
Tänud juba ette vastuste eest!
Osakapital + häälte arv
Moderaator:Heino
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Osakapital + häälte arv
Täpselt nii arvestatki nagu sa juba eelnevalt kirjutasid. Pane mingi varu kah -igaks juhuks. Lisaks soovitan ka mingid asutamisekulud sisse viia, kuna alguses nagunii teil raha ei ole ju.
Astamisest on juttu KÜS paragrahv 3.
Kui hätta jääd, anna teada.
Astamisest on juttu KÜS paragrahv 3.
Kui hätta jääd, anna teada.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: Osakapital + häälte arv
Suur tänu vastuse eest - eks ma asun nüüd viimaste kuude arveid koguma.
Kasutan juhust ja küsin paari asja veel - erinevates dokumentides olen näinud kasutatavad kahte erinevat makset, mis asutamisel paika tuleb panna - sisseastumisaks, mis on kohati olnud nt 17 kr m2 kohta ning lisaks ka osamaks, mis on olnud nt 100 kr m2. Nagu ma aru saan, peaks see teine ära katma esimeses küsimuses olnud ühe kuu arvete summa, mis on aga esimese funktsioon? Asutamiskulude katmine? On see midagi sellist, mis peab tingimata olema või piirdutakse üldjuhul vaid osamaksuga, mis peaks ka asutamiskulud katma?
Küsimus ka häälteenamuse kohta. Lugesin MTÜ seadust ja tuvastasin, et igal liikmell on üks hääl, aga ei osanud seda ikka tõlgendada, et kas kolme korteri omanikul on siis üks või kolm häält - liige on ta ju vaid ühe inimesena või kuidas? Ja kui asutamiskoosolekul võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega, siis üldkoosolekul vajalike häälte arvu võib põhikirjas eraldiseisvana sätestada, kas nii? Nt 75%.
Tänud ette abi eest.
Kasutan juhust ja küsin paari asja veel - erinevates dokumentides olen näinud kasutatavad kahte erinevat makset, mis asutamisel paika tuleb panna - sisseastumisaks, mis on kohati olnud nt 17 kr m2 kohta ning lisaks ka osamaks, mis on olnud nt 100 kr m2. Nagu ma aru saan, peaks see teine ära katma esimeses küsimuses olnud ühe kuu arvete summa, mis on aga esimese funktsioon? Asutamiskulude katmine? On see midagi sellist, mis peab tingimata olema või piirdutakse üldjuhul vaid osamaksuga, mis peaks ka asutamiskulud katma?
Küsimus ka häälteenamuse kohta. Lugesin MTÜ seadust ja tuvastasin, et igal liikmell on üks hääl, aga ei osanud seda ikka tõlgendada, et kas kolme korteri omanikul on siis üks või kolm häält - liige on ta ju vaid ühe inimesena või kuidas? Ja kui asutamiskoosolekul võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega, siis üldkoosolekul vajalike häälte arvu võib põhikirjas eraldiseisvana sätestada, kas nii? Nt 75%.
Tänud ette abi eest.
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Osakapital + häälte arv
Tsiteerin:
ASUTAMINE
§ 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.
§ 11. Hääleõiguse piiramine
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2) Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
-----------------------
Kui teil on puuküttega maja, siis pole neid arveid vaja ju eriti koguda. Võta enda viimane arve ja korruta see maja korterite ruutmetrite summaga läbi ning saadki eeldatavad kulud. Pane sinna igaksjuhuks mingi % otsa ja valmis.
Sisseastumismaksust saad rohkem lugeda kui kasutad foorumi otsingut. Ka dokumendihalduses on selle kohta artikkel olemas.
Osamaksuga ei kaeta asutamiskulusid. Osakapitalile võib ajutiselt kallale minna, et tasuda tarnijate arveid, millede kulud kogutakse hiljem kokku, näiteks järgmisel kuul. Kui sa aga kasutad seda asutamiskulude katteks ja hiljem kokku ei kogu seda raha, siis oletegi juba miinuses.
Asutamiskuludeks võid lugeda notari tasud, juriidiline abi üldkoosoleku korraldamisel, ruumide rent jne....
Kui teil on juba plaanis hakata üldkoosolekut korraldama, siis mõelge endale läbi ka edasine haldus, hooldus, avarii jne. Vajadusel võtke pakkumised.
ASUTAMINE
§ 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.
§ 11. Hääleõiguse piiramine
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2) Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
-----------------------
Kui teil on puuküttega maja, siis pole neid arveid vaja ju eriti koguda. Võta enda viimane arve ja korruta see maja korterite ruutmetrite summaga läbi ning saadki eeldatavad kulud. Pane sinna igaksjuhuks mingi % otsa ja valmis.
Sisseastumismaksust saad rohkem lugeda kui kasutad foorumi otsingut. Ka dokumendihalduses on selle kohta artikkel olemas.
Osamaksuga ei kaeta asutamiskulusid. Osakapitalile võib ajutiselt kallale minna, et tasuda tarnijate arveid, millede kulud kogutakse hiljem kokku, näiteks järgmisel kuul. Kui sa aga kasutad seda asutamiskulude katteks ja hiljem kokku ei kogu seda raha, siis oletegi juba miinuses.
Asutamiskuludeks võid lugeda notari tasud, juriidiline abi üldkoosoleku korraldamisel, ruumide rent jne....
Kui teil on juba plaanis hakata üldkoosolekut korraldama, siis mõelge endale läbi ka edasine haldus, hooldus, avarii jne. Vajadusel võtke pakkumised.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: Osakapital + häälte arv
MTÜSmonami kirjutas: Ja kui asutamiskoosolekul võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega, siis üldkoosolekul vajalike häälte arvu võib põhikirjas eraldiseisvana sätestada, kas nii? Nt 75%.
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Seega võite põhikirjaga sätestada 75%, kui selleks hirmus suur soov on. Mina selles mõtet ei näe. Kui sa seda silmas pead, et teil on lihthäälteenamus ühe inimese käes, siis sõltub temast, kas selline punkt põhikirjas läbi läheb või mitte. Põhikirja vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vaja vähemalt poolte ühistuliikmete poolthäält, ehk teil siis igal juhul vähemalt kuus häält.
