Lugege läbi ning avaldage arvamust uue KOS ja KÜS kohta. Ma lasin silmadega üle, väga üldsõnaline ja kuulub kategooriasse Tallinna aitab ja ennem valimisi küttepuude jagamise kampaaniaga. Sisuliselt seadus ei lahenda midagi, vaid soovitakse näidata, et me töötame.
Seaduse eelnõu leiate siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main#vmArwMbU
Uus KÜS ja KOS
Moderaator:Heino
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Uus KÜS ja KOS
Mulle hakkas silma see, et enam ei pea KÜ-l olema juhatust ja seda võib vabalt asendada ka juriidiline valitseja. Päris huvitav.
Osakapital on asendatud reservkapitaliga ja kuni 10-ne korteriomandiga KÜ ei pea enam aruannet esitama. Kas sain õieti aru?
Ja arusaamatu on mulle ka see, et eelnõu enam ei räägi ka ühisustest enam sõnagi vaid seaduse rakendumisel tekib automaatselt korteriühistu:
Kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu.
Osakapital on asendatud reservkapitaliga ja kuni 10-ne korteriomandiga KÜ ei pea enam aruannet esitama. Kas sain õieti aru?
Ja arusaamatu on mulle ka see, et eelnõu enam ei räägi ka ühisustest enam sõnagi vaid seaduse rakendumisel tekib automaatselt korteriühistu:
Kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: Uus KÜS ja KOS
Ühistu juhatust on üldse raske valida.Ei taha keegi sinna lasta end valida ja kui vastu inimese tahtmist sinna valitakse, pole temast KÜ-l mingit kasu.
Võibolla peaks KÜ-s moodustada nõukogu ja sinna kuuluks igast trepikojast sekts. vanemad ja aktiivsemad inimesed.
Võibolla peaks KÜ-s moodustada nõukogu ja sinna kuuluks igast trepikojast sekts. vanemad ja aktiivsemad inimesed.
Viimati muutis rewa2, 26 Nov 2011 11:55, muudetud 1 kord kokku.
Re: Uus KÜS ja KOS
Eelnõu lugemist tuleb alustada lõpust:
§ 75. Jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.
Selle aja peale jõutakse sellele seadusele mitmeidki muudatusi teha
Väga huvitav ja väga laialivalguv jutt. Põhikirja pole vaja jmt. Eelnõus on juttu korteriühistute registrist. Kas moodustatakse KÜ-dele eraldi register?
§ 75. Jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.
Selle aja peale jõutakse sellele seadusele mitmeidki muudatusi teha
Väga huvitav ja väga laialivalguv jutt. Põhikirja pole vaja jmt. Eelnõus on juttu korteriühistute registrist. Kas moodustatakse KÜ-dele eraldi register?
Re: Uus KÜS ja KOS
jah, KÜ-dele tuleb eraldi register.
Lisaks tundub, et enam ei saa olla mitme maja peale KÜ-d.
Jõustumine on küll venitatud liiga kaugesse aega.
Lisaks tundub, et enam ei saa olla mitme maja peale KÜ-d.
Jõustumine on küll venitatud liiga kaugesse aega.
Re: Uus KÜS ja KOS
Mäletan, et algul pidi jah varem jõustuma. Kaks aastat varem. VB sain valesti aru, kui vaikselt juttu tehti.
Et saab see kahe seaduse tööõnnetus lähimatel aastatel likvideeritud.
Et saab see kahe seaduse tööõnnetus lähimatel aastatel likvideeritud.
Re: Uus KÜS ja KOS
Jõustumise kohta võiks vaid niipalju kommenteerida, et see on alles projekt, mis on kooskõlastusringil. Seejärel jõuab ta Valitsusse ja alles siis Riigikokku. Väga võimalik, et Riigikokku jõuab ta alles paari aasta pärast.
LIhtsalt hea inimene 
Re: Uus KÜS ja KOS
Keegi pole andnud kusagil sellist küsimust.
Kuidas saab kontrollida teovõimelisust. ?
Kes võib seda kontrollida enne juhatusse valimist.?
Olen kuulnud , et juhatusse on valitud isikuid , kes olevat vist arvel psühhoneuroloogias. Need on kuuldused. Aga korteriomanikel pole ju sellele infole juurepääsu.
kas peaks seda kontrollima Äriregister?
Tegelikult on see väga tõsine küsimus.Kui on juhatuses teovõimetu juhatuse liige. Teeb midagi sellist, mis on seadusega vastuolus. Kes vastutab?
Kõik juhatuse liikmed soilidaarselt. Aga see , kes on arvel, seda ei saa ühegi seadusega panna vastutama.
Paljud võivad arvata , et kirjutan segast.
Kuna pole seadusega see reguleeritud , siis võib kandideerida juhatusse kes iganes.
Andmekaitseseadusega ei ole isikute andmete avaldamine lubatud.
Kuidas saab kontrollida teovõimelisust. ?
Kes võib seda kontrollida enne juhatusse valimist.?
Olen kuulnud , et juhatusse on valitud isikuid , kes olevat vist arvel psühhoneuroloogias. Need on kuuldused. Aga korteriomanikel pole ju sellele infole juurepääsu.
kas peaks seda kontrollima Äriregister?
Tegelikult on see väga tõsine küsimus.Kui on juhatuses teovõimetu juhatuse liige. Teeb midagi sellist, mis on seadusega vastuolus. Kes vastutab?
Kõik juhatuse liikmed soilidaarselt. Aga see , kes on arvel, seda ei saa ühegi seadusega panna vastutama.
Paljud võivad arvata , et kirjutan segast.
Kuna pole seadusega see reguleeritud , siis võib kandideerida juhatusse kes iganes.
Andmekaitseseadusega ei ole isikute andmete avaldamine lubatud.
Re: Uus KÜS ja KOS
Riigikogussegi võib kandideerida ükskõik kes kus arvel on.
Miks peaks väikese KÜ-ga teisiti olema? Psüühiliselt haiged võivad vägagi aktiivsed ja usaldusväärsed olla ning palju head korda saata. Muidugi võib ka vastupidi juhtuda. Ise te seal enamusega ju otsustate. Eks iga inimene ole mingi kiiksuga, mis kõrvalseisjatele võib kummaline tunduda. Nii nagu enamus otsustab, nii saab olema. Eks tehke siis omalt poolt nii, et enamuse otsus vastaks terve mõistuse tahtele.
Miks peaks väikese KÜ-ga teisiti olema? Psüühiliselt haiged võivad vägagi aktiivsed ja usaldusväärsed olla ning palju head korda saata. Muidugi võib ka vastupidi juhtuda. Ise te seal enamusega ju otsustate. Eks iga inimene ole mingi kiiksuga, mis kõrvalseisjatele võib kummaline tunduda. Nii nagu enamus otsustab, nii saab olema. Eks tehke siis omalt poolt nii, et enamuse otsus vastaks terve mõistuse tahtele.
Re: Uus KÜS ja KOS
Eesti Vabariigis saab inimese teovõimet piirata vaid kohus. Kuskil haiglas arvel olemine ei piira kellegi teovõimet.
LIhtsalt hea inimene
Re: Uus KÜS ja KOS
TSÜS § 8. lg 1 Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Lg 2 Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Teovõime all peab seadusandja silmas vanust s.t. alla 18 aastane isik ei saa olla valitud juhatusse.
Lg 2 Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Teovõime all peab seadusandja silmas vanust s.t. alla 18 aastane isik ei saa olla valitud juhatusse.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Lisan Rahandusministeeriumi seisukohad seoses uue KOS ja KÜS-ga. Meeldivat lugemist!
Rahandusministeerium kooskõlastab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu §-s 65 muudetakse krediidiasutuste seadust, täiendades selle § 88 lõikega 11, mille kohaselt on krediidiasutustel kohustus avaldada pangasaladust korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud juhul ja ulatuses. Seletuskirjas toodud selgituste kohaselt on muudatus seotud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu § 39 sätestatud korteriühistu pangasaladuse erisusega, millega antakse igale korteriomanikule õigus saada krediidiasutuselt teavet korteriühistu õiguste ja kohustuste kohta. Seletuskirjas põhjendatakse krediidiasutustele nimetatud kohustuse kehtestamist vajadusega tagada korteriühistu tegevuse võimalikult suur läbipaistvus ning krediidiasutuselt teabe saamisel on selle eesmärgi saavutamisel tähtis roll.
Leiame, et väljapakutud lahendus ei ole põhjendatud, kuna pangasaladuse avaldamise kohustuse kehtestamise aluseks on antud juhul korteriühistu sisesuhtest tulenevad juhtimisprobleemid (korteriühistu juhtimise ebausaldusväärsus ja tegevuse ebapiisav kontroll) ning seega puudub avalik huvi pangasaladuse väljastamise erisuse kehtestamiseks. Leiame, et eelnõuga sätestatud korteriühistu liikmetele pangasaladuse väljastamise kohustus ei ole korteriühistu juhtimise ja majandamise läbipaistvuse tagamiseks proportsionaalne ega kooskõlas pangasaladuse väljastamise põhimõtetega.
Oleme seisukohal, et seletuskirjas nimetatud eesmärgid peavad olema saavutatavad korteriühistu siseselt. Korteriomanikul peab olema õigus saada teavet korteriühistu tegevuse kohta juhatuselt endalt ning korteriühistu juhatusel peab olema kohustus vastav teave korteriomanikule esitada. Nimetatud teabe saamise õigus tähendab, et korteriomanikul on õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, sealhulgas õigus tutvuda korteriühistu konto väljavõttega ja saada teavet muude korteriühistu kohustuste kohta. Korteriühistu tegevuse läbipaistvamaks muutmiseks oleks otstarbekas kehtestada näiteks vahearuannete esitamise kohustus jms, mis tagaks korteriühistu finantsarvestuse ja finantsseisundi üle pideva kontrolli ja läbipaistvuse ning aruandlusele juurdepääsu.
Leiame, et eelnõu § 38 lõige 2 annab korteriühistu juhatusele ebaproportsionaalselt laia vabaduse otsustada ühistu liikmele teabe mitteandmise üle, mis võib olla takistuseks ühistu tegevuse suurema läbipaistvuse saavutamiseks. Korteriühistu liikmetel peab olema õigus ja ka reaalne võimalus korteriühistu tegevuse kohta teavet saada ning seetõttu tuleks kaaluda nimetatud sätte muutmist.
Seonduvalt eelnõu § 39 sätte sõnastuse ja kavandatava muudatusega krediidiasutuste seaduses palume esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule.
2. Eelnõu § 41 lõikes 1 on märgitud, et revisjoni ja audiitorkontrolli ülesandeks on järelevalve juhatuse tegevuse üle. Audiitortegevuse seaduse kohaselt teostatakse auditit raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks. Jääb ebaselgeks, kas antud paragrahvi kohaselt on audiitori ülesanne teistsugune ja kas audiitor teeb revisjoni või audiitorkontrolli audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt. Missugused on vandeaudiitori ja revisjoni ülesanded juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel? Eelnõu § 41 lõike 1 kohaselt on revisjon või audiitorkontroll korteriomanike otsustamisvabadus. Samas teostatakse eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli (kontrolliobjekt on teine kui § 41 lõikes 1), kusjuures audiitorkontroll vähemalt 100 korteriomandiga korteriühistus on kohustuslik, mitte omanike otsustusvabadus. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu § 43 lõikes 3 on sätestatud, et vaid vandeaudiitori aruanne lisatakse majandusaasta aruandele ja miks ei lisata revisjonikomisjoni aruannet, kui revisjon tehakse? Seega jääb mulje, et eelnõu § 41 lõikes 1 ja § 43 lõikes 3 on mõeldud erinevat audiitorkontrolli objekti – audiitorkontroll eelnõu § 41 lõikes 1 on vabatahtlik, aga § 43 lõikes 3 teatud juhtudel kohustuslik. Teeme ettepaneku määratleda § 41 lõikes 1 revisjoni ja audiitori ülesanne ning vaadelda § 41 koosmõjus §-ga 43. Lisaks leiame, et audiitorkontrolli kohustuslikkus üle 100 korteriomandiga korteriühistule peaks olema määratletud audiitortegevuse seaduse 7. peatükis. Samuti teeme ettepaneku määratleda, kas mõeldud on auditi- või ülevaatuse kohustust.
Eelnõu paragrahv 41 lõikes 2 on määratletud, kes ei tohi revidendiks olla. Sama oluline on määratleda, kes võib revidendiks olla, st missugused teadmised või kvalifikatsioon peaks revidendil olema, et ta oleks võimeline oma ülesandeid täitma.
Eelnõu § 41 lõike 4 puhul on ebaselge, mida on antud juhul mõeldud audiitorkontrolli all – kas revisjoni § 41 lõike 1 mõttes, kus soovitame määratleda revisjoni ülesanded või audiitorkontrolli raamatupidamise aastaaruande üle audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt?
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja anda hinnang eelnõu § 42 lõikega 2 kaasnevate mõjude kohta. Raamatupidamise Toimkonna liikmed on väljendanud kahtlust nimetatud sätte asjakohasuses ja vajalikkuses.
Eelnõu § 43 lõike 1 kohaselt kohaldatakse korteriühistutele mittetulundusühingute seaduse majandusaasta aruande koostamist, esitamist ja kinnitamist reguleerivaid sätteid. Teeme ettepaneku kohaldada korteriühistutele vastavaid raamatupidamise seaduse sätteid, eelkõige praegu veel riigikogu menetluses olevat raamatupidamise seaduse § 25 lõiget 31, mis võimaldab vaid ühel juhatuse liikmel majandusaasta aruande allkirjastamist. Mittetulundusühingute seaduse nõuete kohaselt peavad kõik juhatuse liikmed aruande allkirjastama.
Eelnõu § 43 lõige 2 on meie arvates erisäte lõikele 4. Sellest tulenevalt peaks lõige 2 kui erisäte järgnema lõikele 4.
Leiame, et eelnõu 8. jao regulatsioon peaks järgima audiitortegevuse seaduse põhimõtteid, samuti raamatupidamise seaduse põhimõtteid raamatupidamisaruande allkirjastamisel. Eelnõu korteriühistu vara ja raamatupidamise regulatsiooni osas on rahandusministeerium valmis tegema igakülgset koostööd.
3. Eelnõu seletuskirja punktis VII antakse ülevaade vajalikest kulutustest seaduse rakendamiseks, mis tuleb ette näha järgnevate aastate riigieelarvetes. Juhime tähelepanu, et korteriomandi- ja korteriühistuseadusega kaasnevaid kulusid on võimalik teha vastavalt riigi majanduslikele võimalustele. Iga-aastased vajadused tuleb eelnevalt kooskõlastada Rahandusministeeriumiga riigieelarve strateegiate ja vastava aasta eelarve protsessi raames.
Rahandusministeerium kooskõlastab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu §-s 65 muudetakse krediidiasutuste seadust, täiendades selle § 88 lõikega 11, mille kohaselt on krediidiasutustel kohustus avaldada pangasaladust korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud juhul ja ulatuses. Seletuskirjas toodud selgituste kohaselt on muudatus seotud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu § 39 sätestatud korteriühistu pangasaladuse erisusega, millega antakse igale korteriomanikule õigus saada krediidiasutuselt teavet korteriühistu õiguste ja kohustuste kohta. Seletuskirjas põhjendatakse krediidiasutustele nimetatud kohustuse kehtestamist vajadusega tagada korteriühistu tegevuse võimalikult suur läbipaistvus ning krediidiasutuselt teabe saamisel on selle eesmärgi saavutamisel tähtis roll.
Leiame, et väljapakutud lahendus ei ole põhjendatud, kuna pangasaladuse avaldamise kohustuse kehtestamise aluseks on antud juhul korteriühistu sisesuhtest tulenevad juhtimisprobleemid (korteriühistu juhtimise ebausaldusväärsus ja tegevuse ebapiisav kontroll) ning seega puudub avalik huvi pangasaladuse väljastamise erisuse kehtestamiseks. Leiame, et eelnõuga sätestatud korteriühistu liikmetele pangasaladuse väljastamise kohustus ei ole korteriühistu juhtimise ja majandamise läbipaistvuse tagamiseks proportsionaalne ega kooskõlas pangasaladuse väljastamise põhimõtetega.
Oleme seisukohal, et seletuskirjas nimetatud eesmärgid peavad olema saavutatavad korteriühistu siseselt. Korteriomanikul peab olema õigus saada teavet korteriühistu tegevuse kohta juhatuselt endalt ning korteriühistu juhatusel peab olema kohustus vastav teave korteriomanikule esitada. Nimetatud teabe saamise õigus tähendab, et korteriomanikul on õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, sealhulgas õigus tutvuda korteriühistu konto väljavõttega ja saada teavet muude korteriühistu kohustuste kohta. Korteriühistu tegevuse läbipaistvamaks muutmiseks oleks otstarbekas kehtestada näiteks vahearuannete esitamise kohustus jms, mis tagaks korteriühistu finantsarvestuse ja finantsseisundi üle pideva kontrolli ja läbipaistvuse ning aruandlusele juurdepääsu.
Leiame, et eelnõu § 38 lõige 2 annab korteriühistu juhatusele ebaproportsionaalselt laia vabaduse otsustada ühistu liikmele teabe mitteandmise üle, mis võib olla takistuseks ühistu tegevuse suurema läbipaistvuse saavutamiseks. Korteriühistu liikmetel peab olema õigus ja ka reaalne võimalus korteriühistu tegevuse kohta teavet saada ning seetõttu tuleks kaaluda nimetatud sätte muutmist.
Seonduvalt eelnõu § 39 sätte sõnastuse ja kavandatava muudatusega krediidiasutuste seaduses palume esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule.
2. Eelnõu § 41 lõikes 1 on märgitud, et revisjoni ja audiitorkontrolli ülesandeks on järelevalve juhatuse tegevuse üle. Audiitortegevuse seaduse kohaselt teostatakse auditit raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks. Jääb ebaselgeks, kas antud paragrahvi kohaselt on audiitori ülesanne teistsugune ja kas audiitor teeb revisjoni või audiitorkontrolli audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt. Missugused on vandeaudiitori ja revisjoni ülesanded juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel? Eelnõu § 41 lõike 1 kohaselt on revisjon või audiitorkontroll korteriomanike otsustamisvabadus. Samas teostatakse eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli (kontrolliobjekt on teine kui § 41 lõikes 1), kusjuures audiitorkontroll vähemalt 100 korteriomandiga korteriühistus on kohustuslik, mitte omanike otsustusvabadus. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu § 43 lõikes 3 on sätestatud, et vaid vandeaudiitori aruanne lisatakse majandusaasta aruandele ja miks ei lisata revisjonikomisjoni aruannet, kui revisjon tehakse? Seega jääb mulje, et eelnõu § 41 lõikes 1 ja § 43 lõikes 3 on mõeldud erinevat audiitorkontrolli objekti – audiitorkontroll eelnõu § 41 lõikes 1 on vabatahtlik, aga § 43 lõikes 3 teatud juhtudel kohustuslik. Teeme ettepaneku määratleda § 41 lõikes 1 revisjoni ja audiitori ülesanne ning vaadelda § 41 koosmõjus §-ga 43. Lisaks leiame, et audiitorkontrolli kohustuslikkus üle 100 korteriomandiga korteriühistule peaks olema määratletud audiitortegevuse seaduse 7. peatükis. Samuti teeme ettepaneku määratleda, kas mõeldud on auditi- või ülevaatuse kohustust.
Eelnõu paragrahv 41 lõikes 2 on määratletud, kes ei tohi revidendiks olla. Sama oluline on määratleda, kes võib revidendiks olla, st missugused teadmised või kvalifikatsioon peaks revidendil olema, et ta oleks võimeline oma ülesandeid täitma.
Eelnõu § 41 lõike 4 puhul on ebaselge, mida on antud juhul mõeldud audiitorkontrolli all – kas revisjoni § 41 lõike 1 mõttes, kus soovitame määratleda revisjoni ülesanded või audiitorkontrolli raamatupidamise aastaaruande üle audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt?
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja anda hinnang eelnõu § 42 lõikega 2 kaasnevate mõjude kohta. Raamatupidamise Toimkonna liikmed on väljendanud kahtlust nimetatud sätte asjakohasuses ja vajalikkuses.
Eelnõu § 43 lõike 1 kohaselt kohaldatakse korteriühistutele mittetulundusühingute seaduse majandusaasta aruande koostamist, esitamist ja kinnitamist reguleerivaid sätteid. Teeme ettepaneku kohaldada korteriühistutele vastavaid raamatupidamise seaduse sätteid, eelkõige praegu veel riigikogu menetluses olevat raamatupidamise seaduse § 25 lõiget 31, mis võimaldab vaid ühel juhatuse liikmel majandusaasta aruande allkirjastamist. Mittetulundusühingute seaduse nõuete kohaselt peavad kõik juhatuse liikmed aruande allkirjastama.
Eelnõu § 43 lõige 2 on meie arvates erisäte lõikele 4. Sellest tulenevalt peaks lõige 2 kui erisäte järgnema lõikele 4.
Leiame, et eelnõu 8. jao regulatsioon peaks järgima audiitortegevuse seaduse põhimõtteid, samuti raamatupidamise seaduse põhimõtteid raamatupidamisaruande allkirjastamisel. Eelnõu korteriühistu vara ja raamatupidamise regulatsiooni osas on rahandusministeerium valmis tegema igakülgset koostööd.
3. Eelnõu seletuskirja punktis VII antakse ülevaade vajalikest kulutustest seaduse rakendamiseks, mis tuleb ette näha järgnevate aastate riigieelarvetes. Juhime tähelepanu, et korteriomandi- ja korteriühistuseadusega kaasnevaid kulusid on võimalik teha vastavalt riigi majanduslikele võimalustele. Iga-aastased vajadused tuleb eelnevalt kooskõlastada Rahandusministeeriumiga riigieelarve strateegiate ja vastava aasta eelarve protsessi raames.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Nüüd on välja ilmunud uus KÜS eelnõu teine redaktsioon, kuid kahjuks peab mainima, et valitsejad ei pea vajalikuks teavitada avalikult lihtrahvast. Kõig suurem lubadus, mida eelnõu loojad on välja lubanud, nagu saaks iga KÜ liige ligipääsu KÜ arveldusarvele, on eelnõu uue radakstsiooni kohaseltkadunud.
Eelnõusse on kirjutatud palju huvigruppide varjatud nõudmisi, mis garanteeriks neile pideva sissetuleku, kui seadus sellisena vastu võetakse.
Eelnõu tekst:
§ 45. Korteriühistu pangasaladuse erisus
(1) Korteriomanikul on õigus ilma korteriühistu nõusolekuta saada teavet korteriühistu õiguste ja kohustuste kohta krediidiasutuses, sealhulgas nende õiguste ja kohustuste kohta, mis on tekkinud kuni üks aasta enne tema korteriomanikuks saamist, kuid mitte varem kui kaks aastat nõude esitamisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmisel ei avalda krediidiasutus korteriomanikule teiste korteriomanike ja kolmandate isikute pangakonto andmeid.
Ühelt poolt nagu antakse lihtliikmetele õigusi, kuid teiste punktidega halvendatakse korteriomanike õigust infole ja tema kättesaaadavust veel suuremas mahus.
Eelnõusse on kirjutatud palju huvigruppide varjatud nõudmisi, mis garanteeriks neile pideva sissetuleku, kui seadus sellisena vastu võetakse.
Eelnõu tekst:
§ 45. Korteriühistu pangasaladuse erisus
(1) Korteriomanikul on õigus ilma korteriühistu nõusolekuta saada teavet korteriühistu õiguste ja kohustuste kohta krediidiasutuses, sealhulgas nende õiguste ja kohustuste kohta, mis on tekkinud kuni üks aasta enne tema korteriomanikuks saamist, kuid mitte varem kui kaks aastat nõude esitamisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmisel ei avalda krediidiasutus korteriomanikule teiste korteriomanike ja kolmandate isikute pangakonto andmeid.
Ühelt poolt nagu antakse lihtliikmetele õigusi, kuid teiste punktidega halvendatakse korteriomanike õigust infole ja tema kättesaaadavust veel suuremas mahus.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Miks peaks iga KÜ liige nägema KÜ konto väljavõtet?Roland66 kirjutas:Kõig suurem lubadus, mida eelnõu loojad on välja lubanud, nagu saaks iga KÜ liige ligipääsu KÜ arveldusarvele, on eelnõu uue radakstsiooni kohaseltkadunud.
Tarbimisega seonduv detailne info on suht sensitiivne. Agregeeritud kujul ok.
Ehk mõni näide? Minu teada on püütud neid just vähendada...Roland66 kirjutas:Eelnõusse on kirjutatud palju huvigruppide varjatud nõudmisi, mis garanteeriks neile pideva sissetuleku, kui seadus sellisena vastu võetakse.
Mida olulist sisaldab Sinu kui korteriomaniku jaoks KÜ kontoväljavõte, mida esimese punktiga ei tagata?Roland66 kirjutas:Ühelt poolt nagu antakse lihtliikmetele õigusi, kuid teiste punktidega halvendatakse korteriomanike õigust infole ja tema kättesaaadavust veel suuremas mahus.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Uus KÜS ja KOS
OLed sa uut redaktsiooni lugenud?
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Sirvinud olen, aga läbi töötada pole veel jõudnud. Miks küsid?Roland66 kirjutas:OLed sa uut redaktsiooni lugenud?
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Uus KÜS ja KOS
See 20.06.12 versioon http://eelnoud.valitsus.ee/main#H0nnOQsd läheb alles kooskõlastamisringile ja kehtivuse alguseni on nii palju aega, et seda jõutakse veel sada korda ringi teha.
Re: Uus KÜS ja KOS
Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Ministeeriumid
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Saadame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu. Eelnõu ja selle seletuskirjaga saate tutvuda eelnõude infosüsteemis internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee/.
Ootame Teie vastust hiljemalt selle aasta 10. augustiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister
Herradel ei ole väga palju aega, kui uskuda kaaskirja. Huvitav, miks pressiteadet ei ole saadetud, et ka lihtrahvas saaks oma sõnna sekka ütelda?
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Saadame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu. Eelnõu ja selle seletuskirjaga saate tutvuda eelnõude infosüsteemis internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee/.
Ootame Teie vastust hiljemalt selle aasta 10. augustiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister
Herradel ei ole väga palju aega, kui uskuda kaaskirja. Huvitav, miks pressiteadet ei ole saadetud, et ka lihtrahvas saaks oma sõnna sekka ütelda?
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Et saaks arutleda eelnõu üle. Asi on ikka väga toores. Kui lugeda ministriherra kirja, siis kooskõlastust oodatakse ainultUutma kirjutas:Sirvinud olen, aga läbi töötada pole veel jõudnud. Miks küsid?Roland66 kirjutas:OLed sa uut redaktsiooni lugenud?
Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Ministeeriumid, teiste arvamus ei lähe neile korda.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Vaatame, kuidas uus KÜS muudab KÜ juhtimist "läbipaistvamaks". § 43. Korteriomaniku õigus saada teavet
(1) Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
(2) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Eelnõu autorid selgitavad oma seisukohti järgnevalt: KOS § 43
Sätte eeskujuks on ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele, kuid keeldumise alusena on eelnõus sätestatud teise korteriomaniku ja kolmanda isiku huvid. Seega ei saa teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, viidates korteriühistu huvide kahjustamisele. Korteriühistu kui korteriomandite ühise majandamise vahendil ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid teabe andmisest keeldumist. Teise korteriomaniku õigustatud huvi hulka ei kuulu tema majandamiskulude võlgnevus. Kolmandaks isikuks selle sätte tähenduses võib põhimõtteliselt olla ka korteriühistu juhatuse liige, kuid seda pigem erandlikel asjaoludel. Korteriühistu juhatuse liikmele makstava tasu suuruse jmt küsimuste osas on korteriomanikul õigus teavet saada.
Kahjuks seadusel on seaduse jõud, ning seaduse eelnõu seltuskiri seaduse jõudu ei oma. Ning kui tädi maali läheb KÜ juhatuselt infot küsima, siis juhatus võib lahkest vastata, et sul tädi Maali on õigus küll, kuid õigus on ka meil tuginedes seaduse lg 2-le. Ning Maalike lahkub tühjade pihkudega KÜ juhatuse jutult. Ei tea viimane internetist ega seaduse eelnõu seletuskirjast midagi, kus saaks asjaga lähemalt tutvust teha. Jääb tal vaid nentida, eks neil siis ole õigus, aga miks selliseid seadusi teha?
Seltsimehed, ootame aktiivset sõnavõttu uue KÜS kohta.
(1) Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
(2) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Eelnõu autorid selgitavad oma seisukohti järgnevalt: KOS § 43
Sätte eeskujuks on ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele, kuid keeldumise alusena on eelnõus sätestatud teise korteriomaniku ja kolmanda isiku huvid. Seega ei saa teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, viidates korteriühistu huvide kahjustamisele. Korteriühistu kui korteriomandite ühise majandamise vahendil ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid teabe andmisest keeldumist. Teise korteriomaniku õigustatud huvi hulka ei kuulu tema majandamiskulude võlgnevus. Kolmandaks isikuks selle sätte tähenduses võib põhimõtteliselt olla ka korteriühistu juhatuse liige, kuid seda pigem erandlikel asjaoludel. Korteriühistu juhatuse liikmele makstava tasu suuruse jmt küsimuste osas on korteriomanikul õigus teavet saada.
Kahjuks seadusel on seaduse jõud, ning seaduse eelnõu seltuskiri seaduse jõudu ei oma. Ning kui tädi maali läheb KÜ juhatuselt infot küsima, siis juhatus võib lahkest vastata, et sul tädi Maali on õigus küll, kuid õigus on ka meil tuginedes seaduse lg 2-le. Ning Maalike lahkub tühjade pihkudega KÜ juhatuse jutult. Ei tea viimane internetist ega seaduse eelnõu seletuskirjast midagi, kus saaks asjaga lähemalt tutvust teha. Jääb tal vaid nentida, eks neil siis ole õigus, aga miks selliseid seadusi teha?
Seltsimehed, ootame aktiivset sõnavõttu uue KÜS kohta.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Uus KÜS ja KOS
Uue KO ja KÜS §68 ja §69 teemal paar küsimust headele kaasfoorumlastele, et kuidas nemad asjast aru saavad, või äkki teavad täpselt, mis ja kuidas.
Jutt tuleb pikk ja palun kannatust
Ütleme, et eksisteerib kahe kinnisasja majandamiseks moodustatud üks KÜ.
Juhul kui ei suudeta läbi viia kehtiva KüS §17 lõikes 2 sätestatud tingimustele üldkoosolekut (nt. ei saa kokku kummastki majast vähemalt 51% omanikke), siis lõpetatakse uue Ko ja KüS alusel olemasolev KÜ, ning TEKIVAD (hea mõiste!) kaks uut KÜ-d.
Kas need nn uued KÜ-d "tekivad" lihtsalt, ilma igasuguste uute KÜ-de asutamiskoosolekuteta, kandeavalduste esitamise ja muu sellisega? Kui jah, siis kes või mis on sellest "tekkimise" hetkest uute KÜ-de esindusõiguslik isik? Kes võib tellida KOHE nt. avarii likvideerimiseks torumehed? Kes kuidas maksab (ma eeldan, et pangakaardid ja ligipääs arveldusarvele muutuvad samast hetkest, kui kaob olemasolev juriidiline isik, samuti kehtetuks)? Kes juhib ja vastutab?
Kas "tekkivatel" ühistutel säilib juurdepääs likvideeritud ühistu rahalistele vahenditele ja neil on ilma juhatuse või valitsejata õigus ja võimalus teostada makseid? Kui jah, siis kes on sellises juhatuseta ühistus õigustatud isik selliseid makseid sooritama ja kuidas peaks nägema välja "ühest pajast" maksete teostamine kahe uue erineva "tekkinud" ühistu poolt? Või kui üheks hetkeks on suudetud rahalised vahedid ära jagada (samas, kes organiseerib revisjonid ja auditid, kui olemasoleva ühistu tegevus lõpetatakse sunniviisiliselt ?), siis kes on nt. "tekkinud" juhatusteta KÜ-des esindusõiguslikud isikud, kes on pädevad avama alustuseks kasvõi pangas uusi arvelduskontosid?
Kellele peab vana KÜ juhatus üle andma varad ja dokumentatsiooni?
Kas KoKüS §66 ja §68 alusel lõpetatud KÜ valitud revisjonikomisjon on pärast KÜ automaatset likvideerimist jätkuvalt õiguslikult pädev jätkama tööd ja jätkuvalt endiste volitustega?
Aga eelmise KÜ üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik? Milline on tema õiguslik seisund nendes "tekkinud" KÜ-des pärast uute KÜ-de "iseeneselikku tekkimist"?
Mis saab kehtivatest juhatuse liikme(te) käsunduslepingutest (sisaldab poolte poolt võetud kohustusi), mille lõppemise aeg on pikem, kui §66 ja §68 alusel KÜ likvideerimise kuupäev? Lõpetavad kehtivuse (ja lõppevad ka mõlema osapoole kohustused?) mõlema osapoole jaoks automaatselt pärast vana KÜ likvideerimist?
Kui olemasoleva KÜ tegevus lõpetatakse, siis lõppevad ka olemasoleva juhatuse volitused, vastutus(?), esindusõigus ja tegevus. Samuti muutuvad kehtetuks näiteks olemasoleva KÜ põhikiri ja kodukord, ning muud vana KÜ tööd reguleerivad KÜ aktid. Uus KoKüS lubab eksisteerida ka ilma põhikirjata. On räägitud, et uus KoKüS võimaldab KÜ-l eksisteerida lausa ka ilma juhatuseta. Et siis võib KÜ-d esindada ka valitseja (§26 : "Korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja).")
Kust selline "valitseja" ühele uuele "tekkivale" KÜ-le tekib? Kelle või mille otsusega?
Samas on uue KoKüS § 24 sõnastatud selliselt, et võib aru saada, justkui KÜ-l siiski peab olema juhatus ja see võib mitte olla üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni 10 ja/või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
§24lg3: "(3) Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule."
Et siis siit ma järeldan üheselt, et juhatust ei pea olema üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni kümme või kui kõik korteriomandid on ühe isiku omad. Kui korteriomandeid on aga üle 10-ne või kõik korteriomandid ei ole ühe isiku omad, siis peab olema KÜ-l ka juhatus. Saan ma õigesti aru?
Mis saab aga siis, kui uus "tekitatud" KÜ ei suuda juhatuse valimiseks kokku saada üldkoosoleku kvoorumit vastavalt KüS ja MTÜs (ükskõik siis, mida vana põhikiri üldkoosolekute pidamise kohta sisaldas ja võimaldas, sest see enam ei kehti), mis on ülimalt tõenäoline, kui juba ei saadud üldkoosolekut kokku, et hääletada, kas jätkata kahe kinnisasjaga ühes ühistus või mitte?
Kui pole juhatust, siis kes leiab ja sõlmib lepingud nn uue "valitsejaga"?
Järgmine küsimus puudutab olemasoleva ühistu kui juriidilise isiku poolt sõlmitud erinevaid lepinguid teiste jur. ja füüs.isikutega. Nii tarnijatega (elekter, vesi, soojus, jäätmed jne), kui ka töölepinguid (koristaja, elektrik vms).
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad üle võtma olemasolevad töölepingutega tööle võetud isikud? Kas "tekkivad" KÜ-d peavad tarnijatega sõlmima uued teenuste lepingud? Kui jah, siis kuidas jagada ühte koristajat vms töölist kahe uue "tekkiva" KÜ vahel? Kui ei, siis kes, kuidas ja milliste võimalike tagajärgedega need töölepingud lõpetab?
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad sõlmima uued teenuste ja tarnelepingud teenusteosutajatega? Kui jah, siis uue juhatuse puudumisel kes need lepingud sõlmib? Kui ei, siis kas likvideeritud KÜ poolt kokku lepitud tingimused hakkavad automaatselt kehtima mõlema uue "tekitatava" KÜ suhtes?
Järgmine küsimus puudutab erinevaid pooleliolevaid asju ja tegevusi.
Kui olemasolev KÜ on enda, kui jur.isiku nimel pöördunud kohtusse hagiga, siis kuidas jätkub hagimenetlus kohtus, kui hagija tegevus on lõpetatud enne menetluse lõpetamist ja "tekkinud" on kaks uut KÜ-d?
Kui olemasolev kohtumäärus ja/või otsus (nt. võlglaselt raha sisse nõudes) annab õiguse likvideeritud KÜ-le pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, siis kas ja kuidas saavad uued tekkivad KÜ-d (eriti ilma juhatuseta) likvideeritud KÜ nimel esitada näiteks avaldust kohtutäiturile?
Kui olemasolev KÜ on sõlminud (pikaajalised)lepingud näiteks ehitustööde teostamiseks, mis on pooleli hetkel, kui olemasolev KÜ likvideeritakse, siis kes ja/või kumb "tekkinud" ühistu võtab omapoolsed lepingukohustused üle? Eriti juhul, kui leping on nt. sõlmitud kahes majas ehitustööde teostamiseks ja vana KÜ likvideerimise hetkeks on tööd lõpetatud ühes majas, kuid teises käivad (või on tehtud nt.80% ühes ja 30% teises majas - ja samas, kuidas toimub selliste protsentide hindamine ja määramine)?
Kas likvideeritud KÜ üldkoosoleku otsused teostada ühtesid või teisi töid on "tekkinud" ühistutele kohustuslikud kui: .....
a) lepinguid teenuseosutajatega pole veel sõlmitud
b) lepingud on sõlmitud, kuid töödega pole veel alustatud
c) töödega on alustatud ja on pooleli
...või mitte? Kui mitte ja lepingud on sõlmitud, kuid "tekkinud" KÜ-d ei hakka neid töid tegama, siis kes maksab võimalikud leppetrahvid?
Kuidas käituda (ja kes peab "käituma") likvideerimisele järgnevast päevast alates, kui näiteks raamatupidamise ja/või üüriarvestuse teenus on sisse ostetud? Kas teenuseosutajal on kohustus jätkata "tekkinud" KÜ-dele raamatupidamise ja üüriarvestuse teenuse osutamist samadel alustel ja tingimustel, kui likvideeritud KÜ-le? See puudutab ka muid lepinguid.
Remargi korras eelmisele lõigule lisaks:
Kui praegu n.ö "suure kliendina" mitme majaga korraga on olnud vahel võimalik välja kaubelda soodsamaid lepingutingimusi ja tasusid, siis ilmselt pärast uute KÜ-de "teket" tahab nii mõnigi lepingud üle vaadata ja tingimusi muuta.
Seda siis muidugi juhul, kui olemasolevad lepingud ei lõpeta oma kehtivust seoses olemasoleva KÜ likvideerimisega.
Mis puudutab veelkorra nende "tekkivate" KÜ-de, vana ühistu likvideerimise järgsest päevast alates, olematuid juhatusi ja nt. võimetust organiseerida (pole uusi inimesi/eestvedajaid ja vanad juhatuse liikmed ei jätka) ning kokku saada üldkoosolekut (kvoorumit) nende valimiseks....
Uus KoKüS § 70 sätestab:
" Juhatuse ja valitseja valimise ning registrisse kandmise tähtaeg
(1) Kui korteriühistu tekib käesoleva seaduse § 66 või 68 alusel, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks. "
Mis saab siis, kui seda ei olda võimelised "tekkinud" KÜ-des tegema?
Ja kui ka lõpuks pole enam juhatust, arvepidamist ja arveldamist, tekivad võlad tarnijatele ja lõpuks kauges tulevikus kohus määrab ajutise halduri või juhatuse ajutise "asendusliikme", siis kes vastutab "tekkinud" KÜ-des vahepealsel "hallil ja segasel" ajal? Kõik omanikud võrdsetel alustel?
Tegelikud samad (või osad) küsimused võivad tekkida ka juhul, kui üldkoosolek otsustamaks, kas jätkata mitme majaga ühes ühistus, või mitte, saab küll kokku kutsutud otsustusvõimelisena, kuid otsustab jätkata eraldi ühistutena.
Kõik mõtted, arvamused ja teadmised antud teemal teretulnud.
Tervitustega
Fucs
Jutt tuleb pikk ja palun kannatust
Ütleme, et eksisteerib kahe kinnisasja majandamiseks moodustatud üks KÜ.
Juhul kui ei suudeta läbi viia kehtiva KüS §17 lõikes 2 sätestatud tingimustele üldkoosolekut (nt. ei saa kokku kummastki majast vähemalt 51% omanikke), siis lõpetatakse uue Ko ja KüS alusel olemasolev KÜ, ning TEKIVAD (hea mõiste!) kaks uut KÜ-d.
Kas need nn uued KÜ-d "tekivad" lihtsalt, ilma igasuguste uute KÜ-de asutamiskoosolekuteta, kandeavalduste esitamise ja muu sellisega? Kui jah, siis kes või mis on sellest "tekkimise" hetkest uute KÜ-de esindusõiguslik isik? Kes võib tellida KOHE nt. avarii likvideerimiseks torumehed? Kes kuidas maksab (ma eeldan, et pangakaardid ja ligipääs arveldusarvele muutuvad samast hetkest, kui kaob olemasolev juriidiline isik, samuti kehtetuks)? Kes juhib ja vastutab?
Kas "tekkivatel" ühistutel säilib juurdepääs likvideeritud ühistu rahalistele vahenditele ja neil on ilma juhatuse või valitsejata õigus ja võimalus teostada makseid? Kui jah, siis kes on sellises juhatuseta ühistus õigustatud isik selliseid makseid sooritama ja kuidas peaks nägema välja "ühest pajast" maksete teostamine kahe uue erineva "tekkinud" ühistu poolt? Või kui üheks hetkeks on suudetud rahalised vahedid ära jagada (samas, kes organiseerib revisjonid ja auditid, kui olemasoleva ühistu tegevus lõpetatakse sunniviisiliselt ?), siis kes on nt. "tekkinud" juhatusteta KÜ-des esindusõiguslikud isikud, kes on pädevad avama alustuseks kasvõi pangas uusi arvelduskontosid?
Kellele peab vana KÜ juhatus üle andma varad ja dokumentatsiooni?
Kas KoKüS §66 ja §68 alusel lõpetatud KÜ valitud revisjonikomisjon on pärast KÜ automaatset likvideerimist jätkuvalt õiguslikult pädev jätkama tööd ja jätkuvalt endiste volitustega?
Aga eelmise KÜ üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik? Milline on tema õiguslik seisund nendes "tekkinud" KÜ-des pärast uute KÜ-de "iseeneselikku tekkimist"?
Mis saab kehtivatest juhatuse liikme(te) käsunduslepingutest (sisaldab poolte poolt võetud kohustusi), mille lõppemise aeg on pikem, kui §66 ja §68 alusel KÜ likvideerimise kuupäev? Lõpetavad kehtivuse (ja lõppevad ka mõlema osapoole kohustused?) mõlema osapoole jaoks automaatselt pärast vana KÜ likvideerimist?
Kui olemasoleva KÜ tegevus lõpetatakse, siis lõppevad ka olemasoleva juhatuse volitused, vastutus(?), esindusõigus ja tegevus. Samuti muutuvad kehtetuks näiteks olemasoleva KÜ põhikiri ja kodukord, ning muud vana KÜ tööd reguleerivad KÜ aktid. Uus KoKüS lubab eksisteerida ka ilma põhikirjata. On räägitud, et uus KoKüS võimaldab KÜ-l eksisteerida lausa ka ilma juhatuseta. Et siis võib KÜ-d esindada ka valitseja (§26 : "Korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja).")
Kust selline "valitseja" ühele uuele "tekkivale" KÜ-le tekib? Kelle või mille otsusega?
Samas on uue KoKüS § 24 sõnastatud selliselt, et võib aru saada, justkui KÜ-l siiski peab olema juhatus ja see võib mitte olla üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni 10 ja/või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
§24lg3: "(3) Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule."
Et siis siit ma järeldan üheselt, et juhatust ei pea olema üksnes juhul, kui korteriomandeid on kuni kümme või kui kõik korteriomandid on ühe isiku omad. Kui korteriomandeid on aga üle 10-ne või kõik korteriomandid ei ole ühe isiku omad, siis peab olema KÜ-l ka juhatus. Saan ma õigesti aru?
Mis saab aga siis, kui uus "tekitatud" KÜ ei suuda juhatuse valimiseks kokku saada üldkoosoleku kvoorumit vastavalt KüS ja MTÜs (ükskõik siis, mida vana põhikiri üldkoosolekute pidamise kohta sisaldas ja võimaldas, sest see enam ei kehti), mis on ülimalt tõenäoline, kui juba ei saadud üldkoosolekut kokku, et hääletada, kas jätkata kahe kinnisasjaga ühes ühistus või mitte?
Kui pole juhatust, siis kes leiab ja sõlmib lepingud nn uue "valitsejaga"?
Järgmine küsimus puudutab olemasoleva ühistu kui juriidilise isiku poolt sõlmitud erinevaid lepinguid teiste jur. ja füüs.isikutega. Nii tarnijatega (elekter, vesi, soojus, jäätmed jne), kui ka töölepinguid (koristaja, elektrik vms).
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad üle võtma olemasolevad töölepingutega tööle võetud isikud? Kas "tekkivad" KÜ-d peavad tarnijatega sõlmima uued teenuste lepingud? Kui jah, siis kuidas jagada ühte koristajat vms töölist kahe uue "tekkiva" KÜ vahel? Kui ei, siis kes, kuidas ja milliste võimalike tagajärgedega need töölepingud lõpetab?
Kas uued "tekkivad" KÜ-d peavad sõlmima uued teenuste ja tarnelepingud teenusteosutajatega? Kui jah, siis uue juhatuse puudumisel kes need lepingud sõlmib? Kui ei, siis kas likvideeritud KÜ poolt kokku lepitud tingimused hakkavad automaatselt kehtima mõlema uue "tekitatava" KÜ suhtes?
Järgmine küsimus puudutab erinevaid pooleliolevaid asju ja tegevusi.
Kui olemasolev KÜ on enda, kui jur.isiku nimel pöördunud kohtusse hagiga, siis kuidas jätkub hagimenetlus kohtus, kui hagija tegevus on lõpetatud enne menetluse lõpetamist ja "tekkinud" on kaks uut KÜ-d?
Kui olemasolev kohtumäärus ja/või otsus (nt. võlglaselt raha sisse nõudes) annab õiguse likvideeritud KÜ-le pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, siis kas ja kuidas saavad uued tekkivad KÜ-d (eriti ilma juhatuseta) likvideeritud KÜ nimel esitada näiteks avaldust kohtutäiturile?
Kui olemasolev KÜ on sõlminud (pikaajalised)lepingud näiteks ehitustööde teostamiseks, mis on pooleli hetkel, kui olemasolev KÜ likvideeritakse, siis kes ja/või kumb "tekkinud" ühistu võtab omapoolsed lepingukohustused üle? Eriti juhul, kui leping on nt. sõlmitud kahes majas ehitustööde teostamiseks ja vana KÜ likvideerimise hetkeks on tööd lõpetatud ühes majas, kuid teises käivad (või on tehtud nt.80% ühes ja 30% teises majas - ja samas, kuidas toimub selliste protsentide hindamine ja määramine)?
Kas likvideeritud KÜ üldkoosoleku otsused teostada ühtesid või teisi töid on "tekkinud" ühistutele kohustuslikud kui: .....
a) lepinguid teenuseosutajatega pole veel sõlmitud
b) lepingud on sõlmitud, kuid töödega pole veel alustatud
c) töödega on alustatud ja on pooleli
...või mitte? Kui mitte ja lepingud on sõlmitud, kuid "tekkinud" KÜ-d ei hakka neid töid tegama, siis kes maksab võimalikud leppetrahvid?
Kuidas käituda (ja kes peab "käituma") likvideerimisele järgnevast päevast alates, kui näiteks raamatupidamise ja/või üüriarvestuse teenus on sisse ostetud? Kas teenuseosutajal on kohustus jätkata "tekkinud" KÜ-dele raamatupidamise ja üüriarvestuse teenuse osutamist samadel alustel ja tingimustel, kui likvideeritud KÜ-le? See puudutab ka muid lepinguid.
Remargi korras eelmisele lõigule lisaks:
Kui praegu n.ö "suure kliendina" mitme majaga korraga on olnud vahel võimalik välja kaubelda soodsamaid lepingutingimusi ja tasusid, siis ilmselt pärast uute KÜ-de "teket" tahab nii mõnigi lepingud üle vaadata ja tingimusi muuta.
Seda siis muidugi juhul, kui olemasolevad lepingud ei lõpeta oma kehtivust seoses olemasoleva KÜ likvideerimisega.
Mis puudutab veelkorra nende "tekkivate" KÜ-de, vana ühistu likvideerimise järgsest päevast alates, olematuid juhatusi ja nt. võimetust organiseerida (pole uusi inimesi/eestvedajaid ja vanad juhatuse liikmed ei jätka) ning kokku saada üldkoosolekut (kvoorumit) nende valimiseks....
Uus KoKüS § 70 sätestab:
" Juhatuse ja valitseja valimise ning registrisse kandmise tähtaeg
(1) Kui korteriühistu tekib käesoleva seaduse § 66 või 68 alusel, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks. "
Mis saab siis, kui seda ei olda võimelised "tekkinud" KÜ-des tegema?
Ja kui ka lõpuks pole enam juhatust, arvepidamist ja arveldamist, tekivad võlad tarnijatele ja lõpuks kauges tulevikus kohus määrab ajutise halduri või juhatuse ajutise "asendusliikme", siis kes vastutab "tekkinud" KÜ-des vahepealsel "hallil ja segasel" ajal? Kõik omanikud võrdsetel alustel?
Tegelikud samad (või osad) küsimused võivad tekkida ka juhul, kui üldkoosolek otsustamaks, kas jätkata mitme majaga ühes ühistus, või mitte, saab küll kokku kutsutud otsustusvõimelisena, kuid otsustab jätkata eraldi ühistutena.
Kõik mõtted, arvamused ja teadmised antud teemal teretulnud.
Tervitustega
Fucs
-
ennkippel
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: Uus KÜS ja KOS
Mis seal keerulist, haldusfirmad hakkavad õitsema ja hakkab palju nalja saama. Eks majaelanikud peavad ise teadma, millega riskivad. Tasuta lõunad lõpevad ära ja kinnisvara halduse, hoolduse eest tuleb maksma hakata. Vähemalt mina näen nende majade(kelle omanikud on bassiivsed) tulevikku nii.
Re: Uus KÜS ja KOS
Seda, et huvigruppide survel sellised "asjad" seadusesse sisse kirjutati ja millised need huvigrupid ja huvid on, ma arvan teadvat jah.
Mind painavad aga konkreetsed tähtsad küsimused, sest kodanikud esitavad neid minule ja ma ei oska neile midagi üheselt arusaadavat vastata
Seal on veel terve rida muidki "nüansse" mis segased ja keegi vastata ei oska.
Näiteks, kas välisriigis elav-töötav-midaiganes korteriomanik (no või ka siin elav korteriomanik, vahet pole) võib oma tahteavalduse panna kirja elektrooniliselt taasesitatavas vormis, kirjutades sellele digitaalselt alla? Mina see ja see, minu seisukoht on see ja see, hääletan nii ja nii.... Et kas selline dokument = +1 hääl üldkoosolekul?
Digiallkirja võrdsustatakse meil ju notariaalse kinnitusega.....
Notar, kes peab viibima sellel koosolekul ja kinnitama hääletuse tulemuse, ei tea, juristid ka ei tea ja uurivad (juba oma jupp aega).
Siis näiteks kodanikud/korteriomanikud, kes ei saa mingil muul mõjuval põhjusel osaleda, kas nad võivad vastavalt kehtivale MTÜs ja KÜs (mis lubavad omanikul koostada ka lihtkirjaliku volituse) toota näiteks juhatuse esimehe/esinaise nimele terve hunniku lihtkirjalikke volikirju (et siis kas kusagil on ka piir, või esimees/esinaine võib tulla ja letti lüüa nt ütleme 30 volitust), või ei või? ja kuidas saab koosolekule kutsutud notar kinnitada kellegi volitatud isiku volituste õiguspärasust, kui ta ei saa kontrollida lihtkirjaliku volikirja allakirjutanud isiku isikusamasust (ei viibi volikirja koostamise ega allakirjutamise juures)??
Keegi ei tea. Kõik uurivad kusagilt (samuti jupp aega juba).
ma ise hakkasin veel siin juba nüüd mõtlema, et kas inimesed peavad sinna koosolekule kaasa võtma ka oma isikuttõendava dokumendi? No mina tean, juhatus teab, naabri Valve ka teab, et Jürka on korteri omanik, aga notar ju ei tea! Et kas ta peab hakkama seal koosolekul veel enne ka isikuid tuvastama ? Ja kui tuleb tädi Maali ilma ID kaardita või pensionitunnistuseta, et mis siis saab? Teda ei arvestata kohalolijaks ja ei saa/tohi hääletada (kuigi kõik ühistus teavad, et Maali on tubli KÜ liige) ?
JNE
Et siis mida pekki ma küsiks
Tahaks kusagilt vastuseid
-
ennkippel
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: Uus KÜS ja KOS
Tegelikult ei juhtu ju midagi hirmsat, korrastatakse ainult korterelamumajandust. See tähendab finantskontrolli tegelikult. Korterelamud, kus ei olnud ühistuid ja haldusfirmasid majandasid suurelt osalt musta rahaga remonditöid ja paljuski ka korjati remondifondi valedel alustel( korteri kohta, peab aga m2 kohta). Riik kehtestab nüüd seadusega kontrolli rahade üle, kuna kõigil ühistutel peab pangakonto olema ja tädi Maali tagataskust raha ehitajale ei tohi maksta enam. Kus aga ühistud olid( kui nad just mitme maja peale polnud) tegutsevad ikka samamoodi edasi. Mis puutub alla 10 krt. ühistuid, siis seal tulevad väiksed nüansid, mida pole ka korralikult lahti seletatud veel(üldine jutt seaduses, raamatupidamine lahti seletamata veel, kassapõhine aga mingi konks minu arust sees, muidu finantskontroll ei toimi). Muidugi veel pisiasju, nagu kohustus ühistu laenu näidata registriandmetes jne. Seoses hääletamisega tuleb juurde kirjalik hääletus, kus korteriomanikud ei pea kohale tulema, vaid teevad oma seisukoha selgeks kirjalikul teel ( Krts § 21 ).
Re: Uus KÜS ja KOS
Jaa, ei meid need teised asjad ei puuduta.
Meil see probleem, et üks ühistu kahe maja/kinnistu peale (moodustatud juba 1995a ja siiani edukalt probleemideta eksisteerinud), enamus korterites aga üürnikud ja omanikud mööda maailma laiali. + mingi osa vanureid jms liikumisprobleemidega üksikuid inimesi.
+ siis suur osa veel neid, keda miski ei huvita enne, kui vihmavesi laest sisse hakkab sadama, kraanist vett ei tule ja talvel küte ära kaob. No selliseid on igas ühistus. Mida vähem probleeme ühistus hakkab olema, seda vähem viitsib keegi ennast nt. üldkoosolekule vedada jne.
Ja nüüd siis see uue KoKüS paragrahv, mis sunnib meid sisuliselt nagu uuesti olemasolevat ühistut taaslooma. Nojah, miks ka mitte nõuda ühistu liikmete notariaalselt tõestatud soove näiteks korra kuus? Aastas? Et "olete te ikka kindlad et.....palume uuesti kinnitada.....palume meeles pidada, et järgmine kinnituse andmine on jälle aasta pärast...seniks edu ..... seltsimehed.."
Probleemiks on 51% ühest ja 51% teisest majast omanikke kokku saada (vähemalt miski 70 inimest).
Igapäeva toimetusi see omanike mujalolek pole eriti takistanud.
Põhikirjas vastavad teemad sees, kuidas üldkoosolekuid sellises olukorras korraldada.
Nüüd on aga asjad selle uue Koküs -iga teisiti. Sisuliselt eksisteerib täiesti reaalne ja tõenäoline võimalus, et 21 aastat edukalt toiminud ühistu lammutatakse IMHO debiilse seadusemuudatusega vägisi laiali ja "tekivad" tegevusvõimetud süldid kellele viimases faasis määritakse lõpuks pähe mingi "haldusteenus" jms toredus....sest mul 9 liikmeline juhatus + 3 liikmeline revisjonikomisjon, + trepikodade vanemad, + usaldusisik, + pearaamat (ehk kahe maja ainus kõige tegusam seltskond) on öelnud välja oma kindla otsuse lõpetada ühistus igasugune ühiskondlik tegevus samal päeval, kui ühistu peaks löödama registriosakonnas sunniviisiliselt kaheks.
Mul on olnud juhatuse esimehena niigi raske neid ainsaid asjalikke ja tegusaid inimesi ühistu juures rakkes hoida ja kõikide hüvanguks tegutsema motiveerida. See sunniviisiline olemasoleva KÜ lammutamine (mida me oleme ehitanud 21 aastat koos) annab lihtsalt surmahoobi neile-meile selga.
Meil see probleem, et üks ühistu kahe maja/kinnistu peale (moodustatud juba 1995a ja siiani edukalt probleemideta eksisteerinud), enamus korterites aga üürnikud ja omanikud mööda maailma laiali. + mingi osa vanureid jms liikumisprobleemidega üksikuid inimesi.
+ siis suur osa veel neid, keda miski ei huvita enne, kui vihmavesi laest sisse hakkab sadama, kraanist vett ei tule ja talvel küte ära kaob. No selliseid on igas ühistus. Mida vähem probleeme ühistus hakkab olema, seda vähem viitsib keegi ennast nt. üldkoosolekule vedada jne.
Ja nüüd siis see uue KoKüS paragrahv, mis sunnib meid sisuliselt nagu uuesti olemasolevat ühistut taaslooma. Nojah, miks ka mitte nõuda ühistu liikmete notariaalselt tõestatud soove näiteks korra kuus? Aastas? Et "olete te ikka kindlad et.....palume uuesti kinnitada.....palume meeles pidada, et järgmine kinnituse andmine on jälle aasta pärast...seniks edu ..... seltsimehed.."
Probleemiks on 51% ühest ja 51% teisest majast omanikke kokku saada (vähemalt miski 70 inimest).
Igapäeva toimetusi see omanike mujalolek pole eriti takistanud.
Põhikirjas vastavad teemad sees, kuidas üldkoosolekuid sellises olukorras korraldada.
Nüüd on aga asjad selle uue Koküs -iga teisiti. Sisuliselt eksisteerib täiesti reaalne ja tõenäoline võimalus, et 21 aastat edukalt toiminud ühistu lammutatakse IMHO debiilse seadusemuudatusega vägisi laiali ja "tekivad" tegevusvõimetud süldid kellele viimases faasis määritakse lõpuks pähe mingi "haldusteenus" jms toredus....sest mul 9 liikmeline juhatus + 3 liikmeline revisjonikomisjon, + trepikodade vanemad, + usaldusisik, + pearaamat (ehk kahe maja ainus kõige tegusam seltskond) on öelnud välja oma kindla otsuse lõpetada ühistus igasugune ühiskondlik tegevus samal päeval, kui ühistu peaks löödama registriosakonnas sunniviisiliselt kaheks.
Mul on olnud juhatuse esimehena niigi raske neid ainsaid asjalikke ja tegusaid inimesi ühistu juures rakkes hoida ja kõikide hüvanguks tegutsema motiveerida. See sunniviisiline olemasoleva KÜ lammutamine (mida me oleme ehitanud 21 aastat koos) annab lihtsalt surmahoobi neile-meile selga.
