Keeruline põhikiri
Moderaator:Heino
Palun abi keerulise põhikirja lahti seletamisel. Seal on liiga juriidiliselt kirjutatud tekst, ei saa midagi aru. Keegi teab kuhu ma pöörduma pean. Oleme esimese koosoleku teinud, keegi peab meile need laused lahti seletama.
Re: Keeruline põhikiri
Mis nendesse lünkadesse peab kirjutama. Osad laused on keerulised. AITÄH
1 ÜLDSÄTTED
1.5 Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve.....................
2 ÜHISTU LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, ÜHISTUST VÄLJAASTUMINE JA -ARVAMINE
2.1 Ühistu liikmeskond ................................(liikmeskonna koosseis)
2.2 Korteriomandi võõrandamisel läheb ühistu liikmelisus uuele korteri-omanikule üle ...................... korteriomandi pärandamisel .......................
2.3 Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev.
Liikmesoleku lõppemisega lõppevad ühistu liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
Liikmesolek ühisuses loetakse lõppenuks isiku surma või surnuks-kuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik).
2.4 Kui üks korter on jagatud mitmeks korteriomandiks ...........................
2.5 Kui ühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõttelise osa majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda ühistu liikmeks.
2.6 Ühistu peab oma liikmete ja majaelanike registrit, pidades kinni isikandmete kaitse seaduse nõuetest.
Ühistu liikmete registrisse kantakse .............................
Majaelanike registrisse kantakse ..................................
Majaelanikeks loetakse ..............
3.1 Ühistu liikmel on õigus:
1) võõrandada ja pärandada tema omandis olev korter (korteriomand) koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste ja kohustustega
2) hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu Esindajaks saab olla ................................
3) valida ja olla valitud ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni.......................
4) saada teavet .............................
5) esitada juhatusele kirjalikke avaldusi.............................
6) algatada ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist seadusega ettenähtud korras
[...................................]
...) kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.
3.2 Ühistu liige on kohustatud:
2) kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud .......................
3) pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda...........
...) esitama juhatusele tõeseid andmeid .................................................
...) teostama endale kuuluva korteri ümberehitamist..................., seda juhatusega kooskõlastades ..............................
4 ÜHISTU LIIKME VARALINE VASTUTUS
4.1 Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest.
4.2 Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses.
4.3 Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud ühistu kohustuste eest.
[....................................]
5 ÜHISTU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS
5.1 Ühistu vara tekib ....................
5.2 Ühistu varast moodustatakse osakapitalid ja sihtkapitalid.
[.....................................]
5.3 Ühistul on õigus sõlmida lepinguid....................
5.5 Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtu poole.
[....................................]
... Ühistu peab oma raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja heale tavale.
... Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ......................
6 ÜHISTU TEGEVUSE JUHTIMINE
6.1 Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus.
Ühistu juhatus on ................................
6.2 Ühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub...........................
6.3 Ühistu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
[..............................................]
6.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa …......................
6.5 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui ..................
6.6 Üldkoosoleku otsus jõustub.............................
6.7 Ühistu juhatuse pädevusse kuulub................................
6.8 Juhatus on vähemalt .....-liikmeline.
6.9 Juhatuse volitused kestavad .............
6.10 Juhatuse koosoleku kutsub kokku .................................................
6.11 Juhatuse liikmed vastustavad..............
6.12 Juhatuse esimees..................................
7 ÜHISTU TEGEVUSE KONTROLLIMINE
7.1 Ühistu liikmel on õigus ......
7.2 Ühistu tegevuse kontrollimiseks määrab üldkoosolek ...................
[......................................................................]
8 ÜHISTU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
8.2 Ühistu tegevuse lõpetamisel pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist..........................
1 ÜLDSÄTTED
1.5 Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve.....................
2 ÜHISTU LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, ÜHISTUST VÄLJAASTUMINE JA -ARVAMINE
2.1 Ühistu liikmeskond ................................(liikmeskonna koosseis)
2.2 Korteriomandi võõrandamisel läheb ühistu liikmelisus uuele korteri-omanikule üle ...................... korteriomandi pärandamisel .......................
2.3 Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev.
Liikmesoleku lõppemisega lõppevad ühistu liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
Liikmesolek ühisuses loetakse lõppenuks isiku surma või surnuks-kuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik).
2.4 Kui üks korter on jagatud mitmeks korteriomandiks ...........................
2.5 Kui ühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõttelise osa majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda ühistu liikmeks.
2.6 Ühistu peab oma liikmete ja majaelanike registrit, pidades kinni isikandmete kaitse seaduse nõuetest.
Ühistu liikmete registrisse kantakse .............................
Majaelanike registrisse kantakse ..................................
Majaelanikeks loetakse ..............
3.1 Ühistu liikmel on õigus:
1) võõrandada ja pärandada tema omandis olev korter (korteriomand) koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste ja kohustustega
2) hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu Esindajaks saab olla ................................
3) valida ja olla valitud ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni.......................
4) saada teavet .............................
5) esitada juhatusele kirjalikke avaldusi.............................
6) algatada ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist seadusega ettenähtud korras
[...................................]
...) kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.
3.2 Ühistu liige on kohustatud:
2) kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud .......................
3) pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda...........
...) esitama juhatusele tõeseid andmeid .................................................
...) teostama endale kuuluva korteri ümberehitamist..................., seda juhatusega kooskõlastades ..............................
4 ÜHISTU LIIKME VARALINE VASTUTUS
4.1 Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest.
4.2 Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses.
4.3 Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud ühistu kohustuste eest.
[....................................]
5 ÜHISTU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS
5.1 Ühistu vara tekib ....................
5.2 Ühistu varast moodustatakse osakapitalid ja sihtkapitalid.
[.....................................]
5.3 Ühistul on õigus sõlmida lepinguid....................
5.5 Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtu poole.
[....................................]
... Ühistu peab oma raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja heale tavale.
... Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ......................
6 ÜHISTU TEGEVUSE JUHTIMINE
6.1 Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus.
Ühistu juhatus on ................................
6.2 Ühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub...........................
6.3 Ühistu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
[..............................................]
6.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa …......................
6.5 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui ..................
6.6 Üldkoosoleku otsus jõustub.............................
6.7 Ühistu juhatuse pädevusse kuulub................................
6.8 Juhatus on vähemalt .....-liikmeline.
6.9 Juhatuse volitused kestavad .............
6.10 Juhatuse koosoleku kutsub kokku .................................................
6.11 Juhatuse liikmed vastustavad..............
6.12 Juhatuse esimees..................................
7 ÜHISTU TEGEVUSE KONTROLLIMINE
7.1 Ühistu liikmel on õigus ......
7.2 Ühistu tegevuse kontrollimiseks määrab üldkoosolek ...................
[......................................................................]
8 ÜHISTU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
8.2 Ühistu tegevuse lõpetamisel pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist..........................
Re: Keeruline põhikiri
Põhikiri peaks olema valmis tehtud enne asutamiskoosolekut ja asutamiskoosolek teeb selles muudatused kui vaja ja KÜ asutamiskoosolek juba kinnitab põhikirja.
Otsige netist või googlest mõni värskem KÜ põhikiri ja kohandage see endi jaoks http://www.google.ee/search?q=korteri%C ... 15&bih=642
Samuti peate jälgima, et te põhikiri korteriühistuseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/13235602 kooskõlas oleks. Mida vähem segast teksti, seda parem. Paljud asjad saab kodukorraga paika panna, pole vaja kõikvõimalikku põhikirja kirjutada.
Otsige netist või googlest mõni värskem KÜ põhikiri ja kohandage see endi jaoks http://www.google.ee/search?q=korteri%C ... 15&bih=642
Samuti peate jälgima, et te põhikiri korteriühistuseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/13235602 kooskõlas oleks. Mida vähem segast teksti, seda parem. Paljud asjad saab kodukorraga paika panna, pole vaja kõikvõimalikku põhikirja kirjutada.
Re: Keeruline põhikiri
lasnakas kirjutas:Põhikiri peaks olema valmis tehtud enne asutamiskoosolekut ja asutamiskoosolek teeb selles muudatused kui vaja ja KÜ asutamiskoosolek juba kinnitab põhikirja.
Otsige netist või googlest mõni värskem KÜ põhikiri ja kohandage see endi jaoks http://www.google.ee/search?q=korteri%C ... 15&bih=642
Samuti peate jälgima, et te põhikiri korteriühistuseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/13235602 kooskõlas oleks. Mida vähem segast teksti, seda parem. Paljud asjad saab kodukorraga paika panna, pole vaja kõikvõimalikku põhikirja kirjutada.
Aitäh abi eest.
Re: Keeruline põhikiri
Kirjutan siia, kuna on samal teemal küsimused.
Ei saa hästi aru lausest:
4.2 Ühistu liige on kohustatud:
4.2.7 tagama üldkoosoleku nõudmisel hüpoteegiga oma korteri arvel elamu mõtteliste osade majandamise kulude nõuded Ühistu kasuks;
Veel see, et kas tõesti peab olema nt veemõõturite kontrolliks mul vastava ala spetsialist kaasas või võin ma põhikirjas märkida, et ka ainult juhatuse liikmel on see õigus?
Ei saa hästi aru lausest:
4.2 Ühistu liige on kohustatud:
4.2.7 tagama üldkoosoleku nõudmisel hüpoteegiga oma korteri arvel elamu mõtteliste osade majandamise kulude nõuded Ühistu kasuks;
Veel see, et kas tõesti peab olema nt veemõõturite kontrolliks mul vastava ala spetsialist kaasas või võin ma põhikirjas märkida, et ka ainult juhatuse liikmel on see õigus?
Re: Keeruline põhikiri
Ise küsin, ise vastan. Esimese küsimuse vastus oleks see, et antud lause tuleneb KÜ seaduse §9-st.
Teisele pole ma ikka kahjuks vastust saanud.
Teisele pole ma ikka kahjuks vastust saanud.
Re: Keeruline põhikiri
Juhatuse liige võib seda üksi ka teha, spetsialisti kaasamine aga vastavalt vajadusele.
Nii sobib ka põhikirja panna.
Nii sobib ka põhikirja panna.
Re: Keeruline põhikiri
2.4 Kui üks korter on jagatud mitmeks korteriomandiks ...........................
Sellist asja kuulen esimest korda ja ei usu, et selline asi pldse võimalik on. Soovtus on, et otsige endale uus põhikiri, sellega ei ole suurt midagi teha.
Sellist asja kuulen esimest korda ja ei usu, et selline asi pldse võimalik on. Soovtus on, et otsige endale uus põhikiri, sellega ei ole suurt midagi teha.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Keeruline põhikiri
See tähendab seda , et ühel korteril on mitu omaniku. Kas on ta tulnud pärandina või ostetud .Kuid mõnel korteril on isegi oma kaheksa omaniku. Seega korteril on mitu omandit .Kuid hääl üldkoosolekul on üks olenemata korteriomanditest.
Oled tark küll Roland aga seda sa nüüd ei teadnud.
Põhikirja punktidele saad vastuse seadustest. Loe läbi KÜS ja MTÜS.
Juhatus võib olla ka ühe liikmeline Oleneb kui suur on maja
Üldkoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist
Kui määrate põhikirjaga , et üldkoosolek on otsustusvõimeline , kui sellest võtab osa vähemalt ( 80 korterist on kohal 35 .) Seaduses on 51% . Teie ju otsustate .Või panete , et suuremahulised tööd otsustatakse 2/3 korterite arvuga. See on teie teha. Panete põhikirja ja seda kinnitate üldkoosolekuga. Ja kui põhikirja võetakse vastu muudatustega. Siis ka täis tekstina seda muudate ja lisate protokolli. Põhikirja ei pea muutma uuesti. Selleks on teie protokoll.
Kõik punktid on loogilised ja võib ilusti panna kirja.
juhatuse volitused paned kirja .Kas on 2 aastat või rohkem
Sihtkapital. See on suuremahuliste tööde tegemiseks kogutav kapital.
Osakapital.Kogutakse ühistu vormistamisel. 1/12 kogu teie aasta kulutused kokku jagatuna 12-le ,.Saate keskmise summa. See ongi teie osakapital ühe korteri kohta.See on keskmiselt 100-76€ vahel.Kogutakse , siis kui on moodustatud ja lisa reana korteriarvele .Võib koguda ka 12 kuud.
Oled tark küll Roland aga seda sa nüüd ei teadnud.
Põhikirja punktidele saad vastuse seadustest. Loe läbi KÜS ja MTÜS.
Juhatus võib olla ka ühe liikmeline Oleneb kui suur on maja
Üldkoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist
Kui määrate põhikirjaga , et üldkoosolek on otsustusvõimeline , kui sellest võtab osa vähemalt ( 80 korterist on kohal 35 .) Seaduses on 51% . Teie ju otsustate .Või panete , et suuremahulised tööd otsustatakse 2/3 korterite arvuga. See on teie teha. Panete põhikirja ja seda kinnitate üldkoosolekuga. Ja kui põhikirja võetakse vastu muudatustega. Siis ka täis tekstina seda muudate ja lisate protokolli. Põhikirja ei pea muutma uuesti. Selleks on teie protokoll.
Kõik punktid on loogilised ja võib ilusti panna kirja.
juhatuse volitused paned kirja .Kas on 2 aastat või rohkem
Sihtkapital. See on suuremahuliste tööde tegemiseks kogutav kapital.
Osakapital.Kogutakse ühistu vormistamisel. 1/12 kogu teie aasta kulutused kokku jagatuna 12-le ,.Saate keskmise summa. See ongi teie osakapital ühe korteri kohta.See on keskmiselt 100-76€ vahel.Kogutakse , siis kui on moodustatud ja lisa reana korteriarvele .Võib koguda ka 12 kuud.
Re: Keeruline põhikiri
Kui korteril on mitu omanikku, on see korter kaasomandis, mitte pole jagatud mitmeks korteriomandiks.
Põhikirja peab saama see mõte, et kaasomandis korteri puhul lepivad kaasomanikud omavahel kokku, kes neist on ühistu liige.
Põhikirja peab saama see mõte, et kaasomandis korteri puhul lepivad kaasomanikud omavahel kokku, kes neist on ühistu liige.
