A. Olukord:
1. Väike ühistu (16 korterit), võetud laen 2 aastaks, summas 90 tuhat krooni, remondifond 5 kr/m2
2. Vajalike tääde maht sel suvel - ca 80 tuhat krooni
3. Olemas usaldusväärsed garantiikirjad (varasemad lepingud, Linn, a la Hoovi Korda vm) kogu summa tagasi saamiseks peale seda, kui ühistu on tääde eest kogu arve arve tasunud
B. Probleem: Pank on - nä. häda pärast - nõus laenu andma 1-2 kuuks, aga seal ilmnevad lisakulud (lepingu tasu jm). Seepärast - võiks ühistu juhatus ise laenata ühistule selle summa, näiteks 1 kuuks.
C. Küsimused Lugupeetud asjatundjatele!
1. Kas keegi on Teist laenanud oma ühistule ise või mõne oma - või ühistu juhatuse liikmete kontrolli all oleva fima - kaudu raha ühistule ja selle pärast ka tervelt kätte saanud. 2. Kas üldse ja kui jah, siis millised raamatupidamislikud probleemid võivad ilmneda eraisiku laenu korral ühistule? Juriidiline probleem ilmneb igal juhul, st kes teeb lepingu? Sest juhatus ei saa ju teha (laenu)lepingut ise-endaga.
Kommentaarid teretulnud.
Eraisiku laen k/ü-le
Moderaator:Heino
Ei ole asjatundja, aga olin sama probleemi ees, et kui äkki tekib vajadus(meil suur remont ja võib juhtuda, et maksed ei laeku nii nagu vaja), et siis laenan ühistule mingi x-summa. Küsisin raamatupidaja käest (firma raamatupidaja, mitte isehakanud), ütles, et pole probleemi, tuleb selgitusse märkida, et laen. Täpsemat vormistust ei küsinud, aga kui isiku ettemakset saab vajadusel tagasi kanda selgitusega ettemaksu tagasikanne, siis ei tohiks ka laenuga probleemi olla, iseasi, kui laen on pikaajaline ja juhatus vahetub jne.
Tänan, Doris! Väga elegantne ja nutikas mõte - see ettemaksu tagasikanne! Ja seega otse loomulikult - mitte laen. Sest viimane eeldaks mulle teadaolevalt vähemalt V•S P. 94 määratud, vist ca 8 %-ni kerkinud kohustuslikku aastaintressi maksmist laenu andjale, ja siis juba muidugi lepingut. Aga Lepingu sõlmimine ise-endaga - see on teadagi tavaline ehe korruptsioon, ja sanktsioneeritav, vajaduse korral, nä. "täies mahus".
Tundub vist on tõepoolest üsna viljakas mõte - see ettemaks. Ja pärast tagasi maksmine ettemaksu tagasi-kandena. Ei mingit muret, et kusagil k/ü kaustas oleks elava süüdistusena tallele pandud mingi mõttetu "leping ise-endaga". Sest lepingut, tundub nii, ei ole ju üldse vaja. Eks ole!
Kas on see ikka nii, et iga k/ü liige võib teha ettemaksu mistahes mahus ühistule? Ja selle vajadusel, tagasi nõutada/küsida. Ilmselt mingi V•S'is kasutusel olevat "mõistlikku ettemaksu" kirjeldav V•S'i punkt peaks midagi ytlema selle teema kohta. Aga näib, et ei ütle. No või siis ehk Eesti kohtupraktika.
Ja mis veel eriti kena ja näib mulle absoluutselt bürokraatiavaba selle ettemaksu mõtte juures, on nimelt see asjaolu, et kõigeks selleks ei ole vaja isegi mitte k/ü üldkoosolekut kokku kutsuda.
On see ikka nii? Any experience?
Tundub vist on tõepoolest üsna viljakas mõte - see ettemaks. Ja pärast tagasi maksmine ettemaksu tagasi-kandena. Ei mingit muret, et kusagil k/ü kaustas oleks elava süüdistusena tallele pandud mingi mõttetu "leping ise-endaga". Sest lepingut, tundub nii, ei ole ju üldse vaja. Eks ole!
Kas on see ikka nii, et iga k/ü liige võib teha ettemaksu mistahes mahus ühistule? Ja selle vajadusel, tagasi nõutada/küsida. Ilmselt mingi V•S'is kasutusel olevat "mõistlikku ettemaksu" kirjeldav V•S'i punkt peaks midagi ytlema selle teema kohta. Aga näib, et ei ütle. No või siis ehk Eesti kohtupraktika.
Ja mis veel eriti kena ja näib mulle absoluutselt bürokraatiavaba selle ettemaksu mõtte juures, on nimelt see asjaolu, et kõigeks selleks ei ole vaja isegi mitte k/ü üldkoosolekut kokku kutsuda.
On see ikka nii? Any experience?
Meil tekkis lihtsal probleem, et noor inimene tegi otsekorralduslepingu nii nagu vaja, kuu varem, aga vaatas, et teatud kuupäeva hommikul oli maha võtmata. Teller oli kah asjatundmatu ja nii maksis ta arve panka. Samal õhtul läks otsekorraldusega veelkord maha. ..... Küsisin nõu raamatupidajalt ja tema nii soovitas, sest inimestel on iga kroon arvel ja see noor inimene oli just ka oma ema matnud. Raamatupidaja ütles, et vajaduse korral võib teha ettemaksule tagasikande ja teda ma usun. Aga ma arvan, et midagi ei juhtu, kui teha Kõ-le ülekanne ja selgitusse, lisaks krt. nr.-le jm. lisada sõna laen xx.xx.xx. -ni.
Aga ma arvan, et Heino ja Valge annavad sellele probleemile uue lahenduse, aga valik on sinu. Edu!
Aga ma arvan, et Heino ja Valge annavad sellele probleemile uue lahenduse, aga valik on sinu. Edu!
Ja-jah, eks loodan minagi, et Heino ja Valge juba teavad ja toimetavad. Ehk teemale miski uue suunagi lisavad.
Seni aga - Doris! Sinu raamatupidaja seisukohtades on üpris huviväärne nimelt see asjaolu, et tema nõuab ülekande selgituses sõna LAEN kasutamist, aga mitte sõna ettemakse.
Just mõistest laen eemale hoidmine, sellest on mõttevahetuse käigus saanud kogu algselt püstitatud probleemi üks aluseid. Miks?
Aga muidu asuksin ju vaprasti jahmerdama panga ja kõige sinna juurdekuuluva bürokraatiaga (ühistu ü/k, kindlustus, intressid, tagatised, riskid, annuiteedid jne).
Märkimisväärne on Dorise raamatupidaja poolses mõiste Laen kasutamise nõudes fakt, et ei MTõ-de ega ka Korteriühistu seadus (KõS) ei kasuta sõna laen kordagi. Küll aga kasutab KõS mõistet ettemaks. Ja nimelt - KõS p. 8 kohaselt kõik "Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks."
Laen on aga näiteks V•S p. 396 järgi tehing, ja kui üks asi on juba tehing, siis peavad olema pooled, ja huvid, ja leping, alati võib keegi ütelda, et äkki oli teeseldud või näilik tehing, koos kõige sinna juurde kuuluva paratamatu juriidilise jamaga (näilik tehing on teadupoolest ju nimelt tühine (V•S, p. 89), koos kõige sellest tulenevaga).
Ettemakse aga ei ole väidetavalt ju iseenesest tehing, vaid ainult mingi tehingu alusel tehtav toiming.
Ja jumal temaga.
Küsimused asjast huvitatutele ja -tundjaile arutamiseks ja/või kommenteerimiseks oleksid:
1. Kas ühistule ülekande selgituses ettemaksena nimetatud raha - näit summas 100 000 krooni - võib ühistu ettemakse tegijale tagasi kanda, ilma oluliste põhjenduste, volituste jne ja loomulikult ka mingi hilisema võimaliku juriidilise jamata.
2. Kas ettemakse tegemiseks ja/või juba k/ü-le (selle juhatuse liikme või kellegi kolmanda poolt ) tehtud ettemakse tagasimakseks on vaja mingit (kirjalikku) alusdokumenti? Kui jah, siis näiteks millist, kelle volitusel jne.
Mida arvate, auväärsed?
Seni aga - Doris! Sinu raamatupidaja seisukohtades on üpris huviväärne nimelt see asjaolu, et tema nõuab ülekande selgituses sõna LAEN kasutamist, aga mitte sõna ettemakse.
Just mõistest laen eemale hoidmine, sellest on mõttevahetuse käigus saanud kogu algselt püstitatud probleemi üks aluseid. Miks?
Aga muidu asuksin ju vaprasti jahmerdama panga ja kõige sinna juurdekuuluva bürokraatiaga (ühistu ü/k, kindlustus, intressid, tagatised, riskid, annuiteedid jne).
Märkimisväärne on Dorise raamatupidaja poolses mõiste Laen kasutamise nõudes fakt, et ei MTõ-de ega ka Korteriühistu seadus (KõS) ei kasuta sõna laen kordagi. Küll aga kasutab KõS mõistet ettemaks. Ja nimelt - KõS p. 8 kohaselt kõik "Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks."
Laen on aga näiteks V•S p. 396 järgi tehing, ja kui üks asi on juba tehing, siis peavad olema pooled, ja huvid, ja leping, alati võib keegi ütelda, et äkki oli teeseldud või näilik tehing, koos kõige sinna juurde kuuluva paratamatu juriidilise jamaga (näilik tehing on teadupoolest ju nimelt tühine (V•S, p. 89), koos kõige sellest tulenevaga).
Ettemakse aga ei ole väidetavalt ju iseenesest tehing, vaid ainult mingi tehingu alusel tehtav toiming.
Ja jumal temaga.
Küsimused asjast huvitatutele ja -tundjaile arutamiseks ja/või kommenteerimiseks oleksid:
1. Kas ühistule ülekande selgituses ettemaksena nimetatud raha - näit summas 100 000 krooni - võib ühistu ettemakse tegijale tagasi kanda, ilma oluliste põhjenduste, volituste jne ja loomulikult ka mingi hilisema võimaliku juriidilise jamata.
2. Kas ettemakse tegemiseks ja/või juba k/ü-le (selle juhatuse liikme või kellegi kolmanda poolt ) tehtud ettemakse tagasimakseks on vaja mingit (kirjalikku) alusdokumenti? Kui jah, siis näiteks millist, kelle volitusel jne.
Mida arvate, auväärsed?
>>> ... laenu anda saab küll ...
Just. Pangast näiteks. Ja ü/k otsusel ja kõige sinna juurde kuuluva mõttetu ja k/ü-le rahaliselt koormava jahmerdamisega.
Ja vast ka eraisik saab. Oleneb aga, kes. Kui näiteks juhatuse liige, ja laen oma ühistule, siis on see leping ise-endaga, või teeseldud, või näilik jne. Koos kellegi võimaliku arvamusega, et kui nii, siis on ta ka tühine.
>>> ... ettemaks ...
Tundub kahtlematult natukese parem plaan olevat. Vähemalt - raamatupidamislikult. Kuid mitte V•S range koolkonna tõlgitsemise mõttes.
Lihtsalt - tundub olevat sutsu tobe olukord. Raha on. Täävõtja on. Põhjendatud huvid - need kah täiesti olemas. Aga vat seda vettpidavat protseduuri nagu ei paista kohe kätte.
Just. Pangast näiteks. Ja ü/k otsusel ja kõige sinna juurde kuuluva mõttetu ja k/ü-le rahaliselt koormava jahmerdamisega.
Ja vast ka eraisik saab. Oleneb aga, kes. Kui näiteks juhatuse liige, ja laen oma ühistule, siis on see leping ise-endaga, või teeseldud, või näilik jne. Koos kellegi võimaliku arvamusega, et kui nii, siis on ta ka tühine.
>>> ... ettemaks ...
Tundub kahtlematult natukese parem plaan olevat. Vähemalt - raamatupidamislikult. Kuid mitte V•S range koolkonna tõlgitsemise mõttes.
Lihtsalt - tundub olevat sutsu tobe olukord. Raha on. Täävõtja on. Põhjendatud huvid - need kah täiesti olemas. Aga vat seda vettpidavat protseduuri nagu ei paista kohe kätte.
Lepingut iseendaga siiski sõlmida ei saa ja pole vajagi. Kui sõlmisite juhatuse liikme lepingu, siis tegi seda ju ka keegi teine, kes sai selleks omakorda volituse üldkoosolekult jne.
Sellist laenamist-ettemakset-tagasikannet vms pean aga sahkerdamiseks.
Korteriomanik võib teha ettemakseid ilma lepinguta ükskõik, millises mahus. Iseasi on see, kui mõttekas see tegevus on. Ei saa teha ettemaksu ja seda siis hiljem tagasi nõutada. õhistu pole pank, kuhu raha mõneks ajaks hoiule antakse. Sellisel juhul on tegu ikkagi laenuga, millelt tuleb maksta intressi.
Pole kusagil garantiid, et inimene, kes on teinud suure ettemaksu, mida tegelikult käsitletakse laenuna, ei otsusta ühel hetkel näiteks ära kolida ja ei hakka seda tagasi nõudma. Kust te selle siis nii äkki võtate? Korteriomanikuna ma muidugi ei maksakski niipalju ette. Korteriomanikele tuleb selgitada, et ettemakseid võib teha, kuid seda ei saa tagasi. See tähendab, et see pole tagastamatu laen.
Ma ei usu hästi, et pank on nõus 16-korteriga ühistule laenama vaid 1-2 kuuks. See on ju nonsenss. Tuleb võtta õige laen ja pikaajalisema laen, kui on suurem risk, siis kasutda KredExi abi. Kui juba laenata, siis rohkem ja ka teha ära rohkem. Kõik kardavad suuri intresse, kuid samavõrra või kiiremaski tempos tõusevad ka kõikvõimalikud hinnad.
Pangalaenu taotlemine on tänapäeval tehtud nii lihtsaks, et mingit olulist sehkendamist paberitega ei ole. Raamatupidamine peab olema korras ja võlgu ei tohi olla üle 10% - praktiliselt muud polegi. Kõige raskem on saada nõusse korteriomanikud. Ent sellega tuleb tegelda. Ilma tääta ei tule midagi. Laenu saate reeglina võtta maksimaalselt 1000 krooni m2 kohta, Kredexilt saab 10% tagasi taotleda. Selle pika jutuga tahan äelda, et palju suurem risk kaasneb selliste nurgataguste laenajatega, laenamistega firmadelt vms. Tunnen kaasa neile, kes sellele riskile lähevad. Siin on veel niipalju nüansse, millest tasuks teadlik olla, kuid siinkohale ei jõua rääkida.
Sellist laenamist-ettemakset-tagasikannet vms pean aga sahkerdamiseks.
Korteriomanik võib teha ettemakseid ilma lepinguta ükskõik, millises mahus. Iseasi on see, kui mõttekas see tegevus on. Ei saa teha ettemaksu ja seda siis hiljem tagasi nõutada. õhistu pole pank, kuhu raha mõneks ajaks hoiule antakse. Sellisel juhul on tegu ikkagi laenuga, millelt tuleb maksta intressi.
Pole kusagil garantiid, et inimene, kes on teinud suure ettemaksu, mida tegelikult käsitletakse laenuna, ei otsusta ühel hetkel näiteks ära kolida ja ei hakka seda tagasi nõudma. Kust te selle siis nii äkki võtate? Korteriomanikuna ma muidugi ei maksakski niipalju ette. Korteriomanikele tuleb selgitada, et ettemakseid võib teha, kuid seda ei saa tagasi. See tähendab, et see pole tagastamatu laen.
Ma ei usu hästi, et pank on nõus 16-korteriga ühistule laenama vaid 1-2 kuuks. See on ju nonsenss. Tuleb võtta õige laen ja pikaajalisema laen, kui on suurem risk, siis kasutda KredExi abi. Kui juba laenata, siis rohkem ja ka teha ära rohkem. Kõik kardavad suuri intresse, kuid samavõrra või kiiremaski tempos tõusevad ka kõikvõimalikud hinnad.
Pangalaenu taotlemine on tänapäeval tehtud nii lihtsaks, et mingit olulist sehkendamist paberitega ei ole. Raamatupidamine peab olema korras ja võlgu ei tohi olla üle 10% - praktiliselt muud polegi. Kõige raskem on saada nõusse korteriomanikud. Ent sellega tuleb tegelda. Ilma tääta ei tule midagi. Laenu saate reeglina võtta maksimaalselt 1000 krooni m2 kohta, Kredexilt saab 10% tagasi taotleda. Selle pika jutuga tahan äelda, et palju suurem risk kaasneb selliste nurgataguste laenajatega, laenamistega firmadelt vms. Tunnen kaasa neile, kes sellele riskile lähevad. Siin on veel niipalju nüansse, millest tasuks teadlik olla, kuid siinkohale ei jõua rääkida.
[quote:f87b02c6b3]1. Väike ühistu (16 korterit), võetud laen 2 aastaks, summas 90 tuhat krooni, remondifond 5 kr/m2 2. Vajalike tääde maht sel suvel - ca 80 tuhat krooni 3. Olemas usaldusväärsed garantiikirjad (varasemad lepingud, Linn, a la Hoovi Korda vm) kogu summa tagasi saamiseks peale seda, kui ühistu on tääde eest kogu arve arve tasunud
B. Probleem: Pank on - nä. häda pärast - nõus laenu andma 1-2 kuuks, aga seal ilmnevad lisakulud (lepingu tasu jm). Seepärast - võiks ühistu juhatus ise laenata ühistule selle summa, näiteks 1 kuuks.
[/quote:f87b02c6b3]
Tunnistan, et rumal on ikka rumal olla küll, aga mina ei saa sellest jutust üldse sotti. õhistu on võtnud kaheks aastaks laenu (ilmselt ikka pangast) teatud tääde teostamiseks ja leidnud endale sponsorid, kes kogu laenusumma kompenseerivad, kui tääd on teostatud (ma kannaks sellist juhatust kätel). Aga nüüd ma ei saa enam miskit aru - milleks seda laenu juurde on vaja? Kui tääd on läinud kallimaks (näiteks) saab ju laenu refinantseerida ja vähemalt Hansapangas ei võeta selle eest lepingutasu. Teine küsimus tekib kohe, et kust võtate ühe kuu pärast raha, et see laen tagasi maksta?
B. Probleem: Pank on - nä. häda pärast - nõus laenu andma 1-2 kuuks, aga seal ilmnevad lisakulud (lepingu tasu jm). Seepärast - võiks ühistu juhatus ise laenata ühistule selle summa, näiteks 1 kuuks.
[/quote:f87b02c6b3]
Tunnistan, et rumal on ikka rumal olla küll, aga mina ei saa sellest jutust üldse sotti. õhistu on võtnud kaheks aastaks laenu (ilmselt ikka pangast) teatud tääde teostamiseks ja leidnud endale sponsorid, kes kogu laenusumma kompenseerivad, kui tääd on teostatud (ma kannaks sellist juhatust kätel). Aga nüüd ma ei saa enam miskit aru - milleks seda laenu juurde on vaja? Kui tääd on läinud kallimaks (näiteks) saab ju laenu refinantseerida ja vähemalt Hansapangas ei võeta selle eest lepingutasu. Teine küsimus tekib kohe, et kust võtate ühe kuu pärast raha, et see laen tagasi maksta?
Re: Eraisiku laen k/ü-le
>>> ... leidnud endale sponsorid ...
jah, just, et " ... on leidnud nö. sponsorid...", aga mitte vana laenu, vaid k/ü ees seisvate uute tööde kulude katteks. Siis nö. "sihtotstarbeliste kulude sponsorid", kui tohin se'ändest väljendit siinjuures kasutada
>>> ... milleks seda laenu juurde on vaja? ...
Uute tööde jaoks k/ü seda raha vajab. Ja uute tööde "sponsoritel" on seatud kaks nõuet. Just sihuke (1) tööde sihtotstarbelisuse lisa-tingimus, ja teiseks, et (2) k/ü-l olgu kõigi nende uute tööde eest raha makstud tööde teostajale, siis maksavd nemad k/ü-le oma sponsorsumma, nagu pimeloom asja nimetas. Ja muidugi võib seda asja just ka sedamoodi nimetada küll. Soovi korral.
>>> ... kust võtate ühe kuu pärast raha, et see laen tagasi maksta ..
Nojah, esiteks, et ega ei tahagi laenuks nimetada. Vaid näiteks ettemaksuks, nagu Doris leidlikult eespool välja pakub. Ja teiseks, raha tagasimaksmise kohta ütlen - eks neilt "sponsoritelt" võtamegi. Aga et neilt sposnoritelt raha kätte saada, on ajutiselt vaja k/ü arvele see vajaminev raha nö. "tekitada". Kas laenuna või ettemaksuna või veel kuidagi. Pangast ei taha sellepärast, et isegi laenu võimaliku refinantseerimie puhul tekivad üsna märgatavad lisakulud, nagu nt. lepingu ümbertegemine, uued intressid (euribor+) võrreldes vana laenulepinguga, võimalikud uued komplikatsioonid kindlustusega jne. Rääkimata vajadusest inimestele selgitada ü/k-l, et meie ühistu on juba võtnud miskit laenu, ja nüüd võtab k/ü veel seda laenu juurde jne. No ütle ise, et kellele sa seda juttu ikka niiväga tahad rääkida, armas pimeloom...
Vabandan veelkord, austatud pimeloom, kui olin oma selgitustes kas kidakeelne või ähmane.
Veelkord: algne probleem pole seekord sugugi mitte rahade leidmises, vaid puhtalt k/ü jaoks raamatupidamislik. Millise kandega saaks kas ettemaksu (aga mõnes mõttes ju ka - laenu) tagasi maksta, ilma et k/ü oma pabereid mingil kombel nö. "ära määriks".
jah, just, et " ... on leidnud nö. sponsorid...", aga mitte vana laenu, vaid k/ü ees seisvate uute tööde kulude katteks. Siis nö. "sihtotstarbeliste kulude sponsorid", kui tohin se'ändest väljendit siinjuures kasutada
>>> ... milleks seda laenu juurde on vaja? ...
Uute tööde jaoks k/ü seda raha vajab. Ja uute tööde "sponsoritel" on seatud kaks nõuet. Just sihuke (1) tööde sihtotstarbelisuse lisa-tingimus, ja teiseks, et (2) k/ü-l olgu kõigi nende uute tööde eest raha makstud tööde teostajale, siis maksavd nemad k/ü-le oma sponsorsumma, nagu pimeloom asja nimetas. Ja muidugi võib seda asja just ka sedamoodi nimetada küll. Soovi korral.
>>> ... kust võtate ühe kuu pärast raha, et see laen tagasi maksta ..
Nojah, esiteks, et ega ei tahagi laenuks nimetada. Vaid näiteks ettemaksuks, nagu Doris leidlikult eespool välja pakub. Ja teiseks, raha tagasimaksmise kohta ütlen - eks neilt "sponsoritelt" võtamegi. Aga et neilt sposnoritelt raha kätte saada, on ajutiselt vaja k/ü arvele see vajaminev raha nö. "tekitada". Kas laenuna või ettemaksuna või veel kuidagi. Pangast ei taha sellepärast, et isegi laenu võimaliku refinantseerimie puhul tekivad üsna märgatavad lisakulud, nagu nt. lepingu ümbertegemine, uued intressid (euribor+) võrreldes vana laenulepinguga, võimalikud uued komplikatsioonid kindlustusega jne. Rääkimata vajadusest inimestele selgitada ü/k-l, et meie ühistu on juba võtnud miskit laenu, ja nüüd võtab k/ü veel seda laenu juurde jne. No ütle ise, et kellele sa seda juttu ikka niiväga tahad rääkida, armas pimeloom...
Vabandan veelkord, austatud pimeloom, kui olin oma selgitustes kas kidakeelne või ähmane.
Veelkord: algne probleem pole seekord sugugi mitte rahade leidmises, vaid puhtalt k/ü jaoks raamatupidamislik. Millise kandega saaks kas ettemaksu (aga mõnes mõttes ju ka - laenu) tagasi maksta, ilma et k/ü oma pabereid mingil kombel nö. "ära määriks".
Re: Eraisiku laen k/ü-le
Ma ei näe midagi halba ettemaksudes. Seda on ennegi soovitatud, et inimesed maksaksid nn. keskmist, et ei tekkiks kütteperioodil liiga suuri arveid. Olen seda ka meie maja rahvale soovitanud põhjendusega, et detsember on väga kuluderohke kuu ja kui suvel maksate rohkem ja koguneb ühe kuu makse ette, on detsembris rahadega lahedam. Olen ise kogu aeg 1500 - 2000 plussis olnud. Rahulik olla. See, et tehti tagasimakse, oli ikka erandolukord. Inimesel oli ju vaja kuu lõpni süüa ka saada.
Ka ei näe ma mingit sahkerdamist kui tekib jällegi ERANDLIK olukord mingite tööde tõttu, et Küttele tuleb maksepäev ja raha napib võlgnevuste tõttu, et siis teha lühiajaline võlakanne. Ikka parem, kui hakkab jooksma viivis.
Iseasi, kuidas seda vormistada.
Ka ei näe ma mingit sahkerdamist kui tekib jällegi ERANDLIK olukord mingite tööde tõttu, et Küttele tuleb maksepäev ja raha napib võlgnevuste tõttu, et siis teha lühiajaline võlakanne. Ikka parem, kui hakkab jooksma viivis.
Iseasi, kuidas seda vormistada.
Re: Eraisiku laen k/ü-le
>>> ... ei näe midagi halba ettemaksudes ...
Tore muidugi. Küll aga näiteks sirts näeb. Ja eriti kui ettemakstav summa olekski väga väike, no oletame näit ca 60-80 T/eek. Pealegi tuleb siis ca 6-8 korda kanda raha üle ja pärast jälle tagasi, a 10 T/eek e-panga uute turvanõuete tõttu. Kui just mitte seeläbi sundida igaühte miskit uut vinget koodimasinat omale tüliks juurde ostma.
Kahtlane, kohe väga kahtlane ...
Või siiski ei ole?
Ja kui on ikka kahtlane, siis - mis nimelt on kahtlane?
>>> ... kuidas seda vormistada ...
Seda midagi, et kuidas siis ikka vormistada.
Küllap üks kindel värk oleks, et näiteks neli korteriomanikku maksavadki näit 1 aasta ette. No ütleme - Ca 20 tuh per nase. Ja jätavad summa sisse. Aga paluda kellelgi teisel peale ise-enda seda teha, eks on vist liiga karm värk.
Seega - õiglane oleks raha peale nö. "sposnorsummade" (pimelooma termin) laekumist korteriomanikele tagasi kanda. Küsimus - mis alusel seda k/ü raamatupidamise mõttes võimalikult korrektselt teha. Et kohe üldse ei oleks "sahkerdatud" (sirtsu määratlus).
Tore muidugi. Küll aga näiteks sirts näeb. Ja eriti kui ettemakstav summa olekski väga väike, no oletame näit ca 60-80 T/eek. Pealegi tuleb siis ca 6-8 korda kanda raha üle ja pärast jälle tagasi, a 10 T/eek e-panga uute turvanõuete tõttu. Kui just mitte seeläbi sundida igaühte miskit uut vinget koodimasinat omale tüliks juurde ostma.
Kahtlane, kohe väga kahtlane ...
Või siiski ei ole?
Ja kui on ikka kahtlane, siis - mis nimelt on kahtlane?
>>> ... kuidas seda vormistada ...
Seda midagi, et kuidas siis ikka vormistada.
Küllap üks kindel värk oleks, et näiteks neli korteriomanikku maksavadki näit 1 aasta ette. No ütleme - Ca 20 tuh per nase. Ja jätavad summa sisse. Aga paluda kellelgi teisel peale ise-enda seda teha, eks on vist liiga karm värk.
Seega - õiglane oleks raha peale nö. "sposnorsummade" (pimelooma termin) laekumist korteriomanikele tagasi kanda. Küsimus - mis alusel seda k/ü raamatupidamise mõttes võimalikult korrektselt teha. Et kohe üldse ei oleks "sahkerdatud" (sirtsu määratlus).
Re: Eraisiku laen k/ü-le
1. Väike ühistu (16 korterit), võetud laen 2 aastaks, summas 90 tuhat krooni, remondifond 5 kr/m2
2. Vajalike tääde maht sel suvel - ca 80 tuhat krooni
3. Olemas usaldusväärsed garantiikirjad (varasemad lepingud, Linn, a la Hoovi Korda vm) kogu summa tagasi saamiseks peale seda, kui ühistu on tääde eest kogu arve arve tasunud
Vabandan veelkord, austatud pimeloom, kui olin oma selgitustes kas kidakeelne või ähmane.
Vabanda minu võhiklust, austet tem, aga siit on küll ilmvõimatu aru saada mis summade peale teil need usaldusväärsed heategijad on. Ja milleks seda laenu üldse vaja mainida oli, see läheb kontekstist ikka väga välja ju.
LIhtsalt hea inimene 
Re: Eraisiku laen k/ü-le
>>> ... võimatu aru saada, [ ... ] mis summade peale ...
Ega sel summa suurusel olegi ju raamatupidamisliku probleemi (kas ja kuidas korrektselt ära teha ettemaksu tagasikanne) lahenduse seisukohalt mu arust kuigi suurt tähtsust. Kui aga oleks siiski vajalik teada, et mis summade peale on heategijaid, ja kui see annab probleemi lahenduseks lisainfot, siis - vana võlg, milel tasumine käib täie hooga, oli 90 T, ja uute tööde eelarve on ca 60-80 T/eek. Ehk teisiti - heategijad on summas, mis võrdub ca 4 korteri 1 aasta kulud või 1 korteri 4 aasta kulud.
>>> ... milleks seda laenu üldse vaja mainida ..
1. Varasemat, juba võetud laenu mainisin, et alla kriipsutada ühistu ü/k koosoleku kokkukutsumise (ja/või uue laenu võtmise) raskust nö. organisatoorselt.
Oletan, et enam-vähem kõik selle foorumi kasutajad, kes ca 2a aastat ühistut juhatanud, teavad, millest ma räägin.
2. Uut raha selle laenu-sõnaga sõnaga tähistasin tõepoolest selle teema alguses, kuid peale Dorise nõuannet, et "nimetagu ma see raha ettemaksuks", loobusin nö. raamatupidamislikel kaalutlustel tõesti sõna laen kasutamisest. Vastavad detailsemad selgitused eespool (vt. nät. 14 aprill, kl. 1.38).
>>> ... vabanda [ ... ] võhiklust ...
Ikka vabandan. Otse loomulikult. Sest ise vähemalt samasugune.
Ega sel summa suurusel olegi ju raamatupidamisliku probleemi (kas ja kuidas korrektselt ära teha ettemaksu tagasikanne) lahenduse seisukohalt mu arust kuigi suurt tähtsust. Kui aga oleks siiski vajalik teada, et mis summade peale on heategijaid, ja kui see annab probleemi lahenduseks lisainfot, siis - vana võlg, milel tasumine käib täie hooga, oli 90 T, ja uute tööde eelarve on ca 60-80 T/eek. Ehk teisiti - heategijad on summas, mis võrdub ca 4 korteri 1 aasta kulud või 1 korteri 4 aasta kulud.
>>> ... milleks seda laenu üldse vaja mainida ..
1. Varasemat, juba võetud laenu mainisin, et alla kriipsutada ühistu ü/k koosoleku kokkukutsumise (ja/või uue laenu võtmise) raskust nö. organisatoorselt.
Oletan, et enam-vähem kõik selle foorumi kasutajad, kes ca 2a aastat ühistut juhatanud, teavad, millest ma räägin.
2. Uut raha selle laenu-sõnaga sõnaga tähistasin tõepoolest selle teema alguses, kuid peale Dorise nõuannet, et "nimetagu ma see raha ettemaksuks", loobusin nö. raamatupidamislikel kaalutlustel tõesti sõna laen kasutamisest. Vastavad detailsemad selgitused eespool (vt. nät. 14 aprill, kl. 1.38).
>>> ... vabanda [ ... ] võhiklust ...
Ikka vabandan. Otse loomulikult. Sest ise vähemalt samasugune.
Re: Eraisiku laen k/ü-le
No aga tehkegi siis ettemaksu. Pääsete liigsest paberimäärimisest. Ainult, et ettmaks koguneb tagasi tasaarvelduse korras, seda ei maksta tagasi nagu laenu.
Re: Eraisiku laen k/ü-le
>>> ... ettemaksu ei maksta tagasi, nagu laenu ...
Miks ettemaksu siis tagasi ei tohi kanda?
Näiteks: selgub hiljem, et ettemaks oli ekslik?
Või näiteks, kui ettemaksu tegija seda palub, ja ettemaksu saaja on sellega nõus. Selline juhus oli siin eespool igatahes reaalse sündmusena kirjeldatud.
Kas keegi soovib/tahab/oskab kommenteerida, et mislaadi raamatupidamislikke või muid probleeme ettemaksu tagasikanne ühistus esile kutsub?
Miks ettemaksu siis tagasi ei tohi kanda?
Näiteks: selgub hiljem, et ettemaks oli ekslik?
Või näiteks, kui ettemaksu tegija seda palub, ja ettemaksu saaja on sellega nõus. Selline juhus oli siin eespool igatahes reaalse sündmusena kirjeldatud.
Kas keegi soovib/tahab/oskab kommenteerida, et mislaadi raamatupidamislikke või muid probleeme ettemaksu tagasikanne ühistus esile kutsub?
Re: Eraisiku laen k/ü-le
>>> ... küsi raamatupidajalt [ ... ] ehk oskab kõige täpsemalt öelda ...
Just nimelt, et - "ehk oskab" ...
Eriti ei tahaks keegi siinse foorumi kasutajaist ju ehku peale raha liigutada.
Aga huvi pärast - raamatupidaja vastas järgmist:
" ... Ettemaksu saamine Kü liikmelt ei ole probleem (KüS on sätestatud/lubatud), küsimus on kogusumma suuruses ja viisis kuidas see ettemaks tekib.
Kui liige on kandnud vabatahtlikult ettemaksu, siis on muidugi tal õigus
see ka tagasi saada suuruses, mis on tagastamise ajaks kasutamata."
Niisiis: ühe raamatupidaja arvates justkui võib, ja on õigus tagasi saada.
Risti vastuoksa ühe eelmise foorumlase postituse kindlasõnalisest väitest, et " ... võib, aga tagasi seda juba tehtud ettemaksu ei saa ..."
Ühesõnaga - selgust ikka ei ole. Justkui " ... ei ole probleem", aga ometi:
osundatud ühistu raamatupidaja arust oleks vaatamata KüS poolsele lubatavusele ikkagi vaja veel teada, et milleks tagasimakse, ja taust, ja koguni viis (!?) ja "ha-ha-haa", ka summa suurus ...
Kui KüS järgi nagu siiski võib, siis -
milleks ja kellele on oluline summa suurus?
Kui ei või, või võib teatud tingimustel, siis mis tingimustel?
Mis alusel need salapärased tingimused siis tekkivad?
Kui mitte seaduste (VõS, KüS vm) , siis ega ometi KÜ põhikirja alusel:)
Raamatupidaja nagu midagi tõesti teaks,
aga seda ainult "ehku peale". Ja mingitel täiesti arusaamatutel lisatingimustel.
Nimelt see asjaolu oligi mõttevahetuse alustamise ajendiks, siiras lootuses, et äkki on kellelgi siinse keskkona kasutajatest mingi praktiline elu-kogemus ettemakse tagastamisest tegelikult olemas.
Just nimelt, et - "ehk oskab" ...
Eriti ei tahaks keegi siinse foorumi kasutajaist ju ehku peale raha liigutada.
Aga huvi pärast - raamatupidaja vastas järgmist:
" ... Ettemaksu saamine Kü liikmelt ei ole probleem (KüS on sätestatud/lubatud), küsimus on kogusumma suuruses ja viisis kuidas see ettemaks tekib.
Kui liige on kandnud vabatahtlikult ettemaksu, siis on muidugi tal õigus
see ka tagasi saada suuruses, mis on tagastamise ajaks kasutamata."
Niisiis: ühe raamatupidaja arvates justkui võib, ja on õigus tagasi saada.
Risti vastuoksa ühe eelmise foorumlase postituse kindlasõnalisest väitest, et " ... võib, aga tagasi seda juba tehtud ettemaksu ei saa ..."
Ühesõnaga - selgust ikka ei ole. Justkui " ... ei ole probleem", aga ometi:
osundatud ühistu raamatupidaja arust oleks vaatamata KüS poolsele lubatavusele ikkagi vaja veel teada, et milleks tagasimakse, ja taust, ja koguni viis (!?) ja "ha-ha-haa", ka summa suurus ...
Kui KüS järgi nagu siiski võib, siis -
milleks ja kellele on oluline summa suurus?
Kui ei või, või võib teatud tingimustel, siis mis tingimustel?
Mis alusel need salapärased tingimused siis tekkivad?
Kui mitte seaduste (VõS, KüS vm) , siis ega ometi KÜ põhikirja alusel:)
Raamatupidaja nagu midagi tõesti teaks,
aga seda ainult "ehku peale". Ja mingitel täiesti arusaamatutel lisatingimustel.
Nimelt see asjaolu oligi mõttevahetuse alustamise ajendiks, siiras lootuses, et äkki on kellelgi siinse keskkona kasutajatest mingi praktiline elu-kogemus ettemakse tagastamisest tegelikult olemas.
