kas keegi oskab nõu anda kuidas käituda või jagada oma kogemusi vastavas olukorras?
sai aasta alguses ostetud korter. endise omanikuga sai kokku lepitud ja kirjalikult kinnitatud et tema maksab detsembrikuu kommunaalkulud, kuid ta pole seda siiani teinud. olen temaga korduvalt ühendust võtnud ja üritanud viisakalt asja ajada, tema aga valetab mulle et ta maksis ära selle, et ta ei tea kuhu see raha siis läks. ütlesin et mina ei pea maksma teise inimese võlga! selle peale vastati mulle, et ta pole äelnud et ta seda ära ei maksa! tegemist on 600 kroonise arvega. kas mul pole siis muud valikut kui pean selle ise tasuma? õnneks pole seni viivist arvele lisandunud.
ehk keegi oskab aidata, tänan!
endise omaniku võlg
Moderaator:Heino
[b:040e42e5c6]Korteriühistuseadus:[/b:040e42e5c6]Paragrahv 51. Korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
Nii, et Kõ ees oled sina võlglane. Kas selle 600 krooni pärast kohtusse on mõtet päärduda, on sinu otsustada.
Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
Nii, et Kõ ees oled sina võlglane. Kas selle 600 krooni pärast kohtusse on mõtet päärduda, on sinu otsustada.
Kirjast ei selgu, millal korter omanikku vahetas. Meil ja ma arvan, et kõikidel teistelgi on nii, et näit. jaanuaris saadud arvel on kõik mõõdetavad üksused (vesi, soojus, elekter, prügi, gaas) dets. kuus tarbitud koguste rahaline maksumus. Remont, hooldus jms. jaanuari kuu oma.
Seega, kui näit. uus omanik kolis sisse jaan. alul, siis peaks arve minema jagamisele. Aga seadus ütleb jah täpselt nii nagu pimeloom kirjutas.
Seega, kui näit. uus omanik kolis sisse jaan. alul, siis peaks arve minema jagamisele. Aga seadus ütleb jah täpselt nii nagu pimeloom kirjutas.
jaanuari kuus tulnud arve läkski jagamisele. kusjuures tema ise arvutas kirjalikult kõik välja, et millised kulud on tema maksta ja millised meie. ta kirjutas veel sinna samale arvestus lehele, et maksan vastava summa Kõ arvele. ja allkirjastas selle. samamoodi on tehtud ka korteri vastuvõtu ja üleandmise akt.
samas ei saa ma sellest aru, et notari ostu-müügi lepingus on kirjas punkt, et endine omanik on kohustatud maksma kõik kulud, mis tekkisid kui tema seal sees elas.
ja seal samas on ka see sama korteriühistu seadus, et kohustused kanduvad üle uuele omanikule. et kas siin ei ole vasturääkivus? või saan ma valesti asjadest aru?
kohtusse ei ole vist mõtet tõesti päärduda, aga olen mõelnud inkasso firma peale, mis on samamoodi mõtetu sest teenustasud on nii suured....mõtekam oleks ise see võlg tasuda. aga see ei ole ju õiglane, et ma maksan tise võlga, kui kokku on lepitud teisiti!
samas ei saa ma sellest aru, et notari ostu-müügi lepingus on kirjas punkt, et endine omanik on kohustatud maksma kõik kulud, mis tekkisid kui tema seal sees elas.
ja seal samas on ka see sama korteriühistu seadus, et kohustused kanduvad üle uuele omanikule. et kas siin ei ole vasturääkivus? või saan ma valesti asjadest aru?
kohtusse ei ole vist mõtet tõesti päärduda, aga olen mõelnud inkasso firma peale, mis on samamoodi mõtetu sest teenustasud on nii suured....mõtekam oleks ise see võlg tasuda. aga see ei ole ju õiglane, et ma maksan tise võlga, kui kokku on lepitud teisiti!
[quote:9697e3edaf]Korteriühistuseadus:Paragrahv 51. Korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.[/quote:9697e3edaf]
[quote:9697e3edaf]Nii, et Kõ ees oled sina võlglane. Kas selle 600 krooni pärast kohtusse on mõtet päärduda, on sinu otsustada.[/quote:9697e3edaf]
See seaduse punkt räägib ikka liikmelisuse aspektist ehk siis uuele omanikule hakkavad kehtima selle ühistu põhikiri ja muud reglemendid. Antud seaduse punktis ei ole silpigi võlaõiguslikest kohustustest mis on hoopis teine teema
Need on erinevad asjad ja iga võlgnik peab ikka ise vastutama oma võlgade eest Ära muretse, kuis sind kohtusse kaevatakse, siis kohus lõpetab selle jama kohe, sest süüdistatakse valet isikut
[quote:9697e3edaf]Nii, et Kõ ees oled sina võlglane. Kas selle 600 krooni pärast kohtusse on mõtet päärduda, on sinu otsustada.[/quote:9697e3edaf]
See seaduse punkt räägib ikka liikmelisuse aspektist ehk siis uuele omanikule hakkavad kehtima selle ühistu põhikiri ja muud reglemendid. Antud seaduse punktis ei ole silpigi võlaõiguslikest kohustustest mis on hoopis teine teema
Need on erinevad asjad ja iga võlgnik peab ikka ise vastutama oma võlgade eest
Ära muretse, kuis sind kohtusse kaevatakse, siis kohus lõpetab selle jama kohe, sest süüdistatakse valet isikutEi ole Valgega nõus. Eesti Korteriühistute Liidu juristi loengul arutati sama probleemi ja uus korteriomanik peab kontrollima, et korteril ei oleks võlgnevusi. Need kuuluvad korteriomandi juurde (hetkel ei leia seda materjali). Kui on midagi jäänud maksmata, tasub uus omanik. Oma asi, kas nõuab eelmiselt omanikult sisse või ei.
Aga leidsin teise juristi vastuse samale küsimusele:
[i:9669117edc]Ostin korteri kaks aastat tagasi ja täna sain teada, et eelmine omanik on Kõ üüriarved tasumata jatnud. Tean , et seaduse järgi maksab võlad uus omanik, kuid minu ostu-müügi lepingu notariaalakti lisas on punkt , kus müüja kinnitab, et on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. Peale kinnitust olin veendunud, et mu korteril pole võlgnevust. Kas mul on õigus selle alusel võla tasumisest keelduda ja kas Kõ juhatus saab selle endise omaniku käest sisse nõuda?[/i:9669117edc]Tänan
[b:9669117edc]EI, see leping ei anna Teile alust eelmise omaniku võlgasid mitte maksta.[/b:9669117edc]
SELLEPÄRAST on alati RANGELT SOOVITATAV korteri ostmisel minna ja vestelda ka juhatusega, tutvustada ennast kui eeldatavat uut ühistuliiget (see on ju nii inimlik) ja ühtlasi uurida, kas korteriomanikul ka mingeid tasumata makseid on.
ISEASI on aga hoopis see, et te saite alles nüüd teada, et tegemist on kahe aasta vanuste võlgadega?! Selles faktis esinevad juba vaidluse elemendid. Peaksite konsulteerima juristiga põhjalikumalt.
P. Puustusmaa
18.11.04
Aga leidsin teise juristi vastuse samale küsimusele:
[i:9669117edc]Ostin korteri kaks aastat tagasi ja täna sain teada, et eelmine omanik on Kõ üüriarved tasumata jatnud. Tean , et seaduse järgi maksab võlad uus omanik, kuid minu ostu-müügi lepingu notariaalakti lisas on punkt , kus müüja kinnitab, et on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. Peale kinnitust olin veendunud, et mu korteril pole võlgnevust. Kas mul on õigus selle alusel võla tasumisest keelduda ja kas Kõ juhatus saab selle endise omaniku käest sisse nõuda?[/i:9669117edc]Tänan
[b:9669117edc]EI, see leping ei anna Teile alust eelmise omaniku võlgasid mitte maksta.[/b:9669117edc]
SELLEPÄRAST on alati RANGELT SOOVITATAV korteri ostmisel minna ja vestelda ka juhatusega, tutvustada ennast kui eeldatavat uut ühistuliiget (see on ju nii inimlik) ja ühtlasi uurida, kas korteriomanikul ka mingeid tasumata makseid on.
ISEASI on aga hoopis see, et te saite alles nüüd teada, et tegemist on kahe aasta vanuste võlgadega?! Selles faktis esinevad juba vaidluse elemendid. Peaksite konsulteerima juristiga põhjalikumalt.
P. Puustusmaa
18.11.04
Mina Valgega vaidlema ei hakka. Aga jah, tunnistan oma viga, et kopisin siia ennam vale paragrahvi.
Korteriühistuseadus
Paragrahv 7. Osamaks
(3) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
Aga eks ikka on ju Valgel õigus.
Korteriühistuseadus
Paragrahv 7. Osamaks
(3) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
Aga eks ikka on ju Valgel õigus.
[b:bcd77b1980]Korteriühistute liidu jurist Heigo Pesti[/b:bcd77b1980]:
(tõi oma loengus viite samale seadusepunktile, millele viitas pimeloom).
[b:bcd77b1980]Vana elaniku K•IK [u:bcd77b1980]õigused ja kohustused [/u:bcd77b1980]on automaatselt üleminevad. Tähtis pole inimene, tähtis on korter[/b:bcd77b1980]. Kui uus elanik ostis korteri ja ei kontrollinud võla olemasolu ühistu juhatuselt, maksab ise võla kinni. Nõuda võib kohtu kaudu eelmiselt omanikult. Kui müüa ei teavita ostjat võlgadest, sõlmitakse notariaalne leping, on uus omanik ikkagi vastutav.
(tõi oma loengus viite samale seadusepunktile, millele viitas pimeloom).
[b:bcd77b1980]Vana elaniku K•IK [u:bcd77b1980]õigused ja kohustused [/u:bcd77b1980]on automaatselt üleminevad. Tähtis pole inimene, tähtis on korter[/b:bcd77b1980]. Kui uus elanik ostis korteri ja ei kontrollinud võla olemasolu ühistu juhatuselt, maksab ise võla kinni. Nõuda võib kohtu kaudu eelmiselt omanikult. Kui müüa ei teavita ostjat võlgadest, sõlmitakse notariaalne leping, on uus omanik ikkagi vastutav.
Tuleb nii välja. Enamasti jäetakse maksmata väiksemad võlad, sest nende pärast ei hakka keegi kohtusse kaebama. Neid juhuseid on küll ja küll.
Vaidluskoht on ka see, kas ühistule makstavad korterimaksud on isikustatud või mitte. Arvel on ju ka korteriomaniku nimi. Vastasel korral võiks esitada arve lihtsalt korterinumbri järgi.
Olukorda aitaks parandada see, kui seaduses oleks punkt, mis ei lubaks korterit enne müüa, kui sellelt on tasutud võlad. Mis nipiga neid kätte saada, jäägu seaduseloojate välja mõelda. õks võimalus oleks näiteks võlg siduda laenulepinguga, nõuda notarilepingu juurde kohustuslikus korras vastav tõend näiteks Kõ juhatuselt ning lisada see ostumüügilepingu juurde vms. Meil ollakse minu arvates võlgnike suhtes liiga sallivad.
Vaidluskoht on ka see, kas ühistule makstavad korterimaksud on isikustatud või mitte. Arvel on ju ka korteriomaniku nimi. Vastasel korral võiks esitada arve lihtsalt korterinumbri järgi.
Olukorda aitaks parandada see, kui seaduses oleks punkt, mis ei lubaks korterit enne müüa, kui sellelt on tasutud võlad. Mis nipiga neid kätte saada, jäägu seaduseloojate välja mõelda. õks võimalus oleks näiteks võlg siduda laenulepinguga, nõuda notarilepingu juurde kohustuslikus korras vastav tõend näiteks Kõ juhatuselt ning lisada see ostumüügilepingu juurde vms. Meil ollakse minu arvates võlgnike suhtes liiga sallivad.
Mõni ostab korteri koos võlgadega, hind siis sedavõrra odavam, nii et sellist seadust küll ei tasuks teha. Kokkuleppeline asi. Kui ma ostan korteri, siis küsiks ma kõigepealt viimast kuuarvet, et näha, kas võlgnevust pole. õhistute puhul on teavet lihtne saada ka juhatuselt või raamatupidajalt. Haldusfirmadelt on sellist infi raskem saada, viitavad mingitele isiku andmekaitse seadustele.
Aga kelle mure see siis on, et korteri eest ei oleks võlgnevusi? Loomulikult uue omaniku mure. Mustlane müüb hobust ja kiidab, kui hea ja terve loom on. Kelle mure on kontrollida looma tervist? Ikka ostja.
Aga kelle mure see siis on, et korteri eest ei oleks võlgnevusi? Loomulikult uue omaniku mure. Mustlane müüb hobust ja kiidab, kui hea ja terve loom on. Kelle mure on kontrollida looma tervist? Ikka ostja.
Kuidas korter ostetakse on loomulikult kokkuleppeline asi. Sellegipoolest ei teeks paha, kui müügilepingu juurde lisataks tõend võlgnevuse kohta ja just kohustuslikus korras. Siis on ostja enda asi, kas ostab koos võlaga või ilma. Igaljuhul oleks niiviisi asi selge kõigile. Ja ostmise-müümise hetkel saaks võlgnevuse nullida. Ei näe selles midagi ebaloomulikku. Sageli ei tea heausklikud ostjad, kust nad üldse teada saavad, kui palju korteril võlgu on. Ma ei eelda, et kõik ostjad oeksid lollid, kuid niiviisi oleks vähem pettusi ja pettumusi.
Mis puutub sellesse, kas see peaks olema kirjas kusagil seaduses, siis kogemused näitavad, et kui ei ole kohustust, siis sellele lihtsalt vilistatakse.
Heausksed, kes oma elus ehk vaid korra pettusevõimalusega kokku puutuvad, kannatavad.
Mis puutub sellesse, kas see peaks olema kirjas kusagil seaduses, siis kogemused näitavad, et kui ei ole kohustust, siis sellele lihtsalt vilistatakse.
Heausksed, kes oma elus ehk vaid korra pettusevõimalusega kokku puutuvad, kannatavad.
Siit siis diplomeeritud juristi vastus. Küsimuse esitain nii nagu tsiteeris doris
Kui sõlmitakse notariaalne leping ja lepingus kinnitus, et endine omanik on tasunud kõik kulud kinni, kuid tegelikult pole, lasub see kohustus ikkagi endisel omanikul. Kui ta maksnud pole, on uuel omanikul õigus nõuda temalt maksete tasumist, sest ta on nüüd notariaalset lepingut rikkunud.
Osamaksete punkti saab tõesti nii tõlgendada, et kõik need kulutused s.h. ka majandamiseks tehtud kulud saab ühistu nüüd omandajalt sisse nõuda. Siia hulka ei saa kuuluda need kulud, mida endine omanik kandis eraldi teenuse lepingute alusel- näiteks tal oli eraldi leping Eesti energiaga ja ta on jäänud elektri maksete eest võlgu......
Kui aga näiteks ühistus oli määratud igakuine osamaks, mille eest endine omanik jäi võlgu, siis tõepoolest selle punkti tõlgendusest võib välja lugeda, et uus omanik peab maksma. See aga ei tähenda, et uus omanik ei või endisele omanikule esitada regressnõuet s.t. esitada tagasinõude tasutud summa ulatuses, [b:a6fe8be7aa]sest see oli tema kohustus.[/b:a6fe8be7aa]
NB! selle eelmise [b:a6fe8be7aa]inimese[/b:a6fe8be7aa] kohustus mitte korteri oma !
Kui sõlmitakse notariaalne leping ja lepingus kinnitus, et endine omanik on tasunud kõik kulud kinni, kuid tegelikult pole, lasub see kohustus ikkagi endisel omanikul. Kui ta maksnud pole, on uuel omanikul õigus nõuda temalt maksete tasumist, sest ta on nüüd notariaalset lepingut rikkunud.
Osamaksete punkti saab tõesti nii tõlgendada, et kõik need kulutused s.h. ka majandamiseks tehtud kulud saab ühistu nüüd omandajalt sisse nõuda. Siia hulka ei saa kuuluda need kulud, mida endine omanik kandis eraldi teenuse lepingute alusel- näiteks tal oli eraldi leping Eesti energiaga ja ta on jäänud elektri maksete eest võlgu......
Kui aga näiteks ühistus oli määratud igakuine osamaks, mille eest endine omanik jäi võlgu, siis tõepoolest selle punkti tõlgendusest võib välja lugeda, et uus omanik peab maksma. See aga ei tähenda, et uus omanik ei või endisele omanikule esitada regressnõuet s.t. esitada tagasinõude tasutud summa ulatuses, [b:a6fe8be7aa]sest see oli tema kohustus.[/b:a6fe8be7aa]
NB! selle eelmise [b:a6fe8be7aa]inimese[/b:a6fe8be7aa] kohustus mitte korteri oma !
J.O.K.K., kuid ikkagi on taas üks tõlgendus. Hea oleks, kui seadus lubaks võimalikult vähe selliseid tõlgendusi.
Viimati muutis sirts, 19 Nov 2006 18:12, muudetud 2 korda kokku.
tänan asjalike vastuste eest!
viimane kord kui sai endise omanikuga ühendust võetud lubas ta ikkagi selle võla tasuda. aga samas kui ta seda ei tee, siis mingi hetk pean ma ikkagi ise selle maksma, kuna kohtu kaudu läheb liiga kalliks selle summa välja nõudmine. samas nagu ma aru saan, siis on ikkagi seadus minu poolt. võla kohta veel nii palju, et kui korter sai ostetud, siis ei olnud sellel veel mingit võlga, lihtsalt endine omanik jättis viimase kuu kommunaalmaksud tasumata. (korter anti üle 5. jaanuaril aga detsembri arve tuli 14. jaanuar.)
viimane kord kui sai endise omanikuga ühendust võetud lubas ta ikkagi selle võla tasuda. aga samas kui ta seda ei tee, siis mingi hetk pean ma ikkagi ise selle maksma, kuna kohtu kaudu läheb liiga kalliks selle summa välja nõudmine. samas nagu ma aru saan, siis on ikkagi seadus minu poolt. võla kohta veel nii palju, et kui korter sai ostetud, siis ei olnud sellel veel mingit võlga, lihtsalt endine omanik jättis viimase kuu kommunaalmaksud tasumata. (korter anti üle 5. jaanuaril aga detsembri arve tuli 14. jaanuar.)
Re: endise omaniku võlg
Sattusin lugema seda arutelu ja tahtsin tuua lihtsalt näite, et hiljuti müüdi kõrvalmajas maha korter 100.000 krooniga. Ostja oli nii õnnelik, et sai lõpuks ometi endale OMA KODU. Ja siis esimese arvega selgus, et eelmisel omanikul oli 20.000 kroonine võlg ...
Mul on tõesti sellest inimesest kahju, kuid tõsi ta on, et ikka oleks pidanud enne KÜ-ga ühendust võtma ja igaks juhuks huvi tundma, onju.
Mul on tõesti sellest inimesest kahju, kuid tõsi ta on, et ikka oleks pidanud enne KÜ-ga ühendust võtma ja igaks juhuks huvi tundma, onju.
Re: endise omaniku võlg
Juba ammu on see kohtupraktika, et võlg on endise omaniku kanda, kuigi seaduses seisab endiselt ristivastupidi. Seega ei pea uus korteriomanik kandma vana omaniku võlgu, kuigi KÜ seisukohalt on lihtsam seda uuelt omanikult välja nõuda.
Re: endise omaniku võlg
Milline kohtupraktika? Majade ja KÜ-ga mitteseotud eluruumide müümisel peab vana omanik oma võlad ise maksma, KÜ puhul on üle 10 aasta kord hoopis teine, vastavalt korteriühistuseadusele.
Korteriühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852
§ 51. Korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
===========
Kõik õigused ja kohustused lähevad KÜ-s üle uuele omanikule.Inimene peab ikka puruloll olema kui korterit ostes ei pane kirja kõiki elektri-, gaasi- ja veemõõturite näite ega ei võta KÜ raamatupidajalt tõendit eelmise omaniku poolt makstud tasude ja võlgade osas ning ei uuri millise näiduni teenuste eest makstud on. Tänasel päeval peab uurima hoolega ka seda, kas müüja on uldse korteri omanik. Võlgade võrra makstakse vanale omanikule korteri eest lihtsalt vähem ja kõik see pannakse kirja notaris või kus iganes.
Korteriühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852
§ 51. Korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
===========
Kõik õigused ja kohustused lähevad KÜ-s üle uuele omanikule.Inimene peab ikka puruloll olema kui korterit ostes ei pane kirja kõiki elektri-, gaasi- ja veemõõturite näite ega ei võta KÜ raamatupidajalt tõendit eelmise omaniku poolt makstud tasude ja võlgade osas ning ei uuri millise näiduni teenuste eest makstud on. Tänasel päeval peab uurima hoolega ka seda, kas müüja on uldse korteri omanik. Võlgade võrra makstakse vanale omanikule korteri eest lihtsalt vähem ja kõik see pannakse kirja notaris või kus iganes.
Re: endise omaniku võlg
Selle kohta on olemas Riigikohtu lahend, ehk keegi leiab kohtulahendite hulgast selle lingi ja riputab siia üles.
Saan aru, et see on ühistu poolelt vaadates igasuguse loogika vastane, kuid nii see paraku Eesti riigis on, et kohtunikud ei vaata mitte seadust, vaid riigikohtu lahendeid ja lähtuvad õiguse mõistmisel sellest. Ja sina ole hiromant ja saa siis aru, millised seadusepunktid kehtivad ja milliste puhul on Riigikohus arvanud suisa vastupidi. Meil siin muudetakse kõiksugu seaduse punkte ja aetakse asju keeruliseks, kuid seda üsna olulist paragrahvi seaduses pole veel asutud muutma. Olen nõus, et selline olukord on ebanormaalne, paraku nii see on.
Me oleme siin foorumis kusagil selle üle ka vaielnud juba. Ehk leiab Heino selle kohtulahendi lingi kusagilt üles.
Saan aru, et see on ühistu poolelt vaadates igasuguse loogika vastane, kuid nii see paraku Eesti riigis on, et kohtunikud ei vaata mitte seadust, vaid riigikohtu lahendeid ja lähtuvad õiguse mõistmisel sellest. Ja sina ole hiromant ja saa siis aru, millised seadusepunktid kehtivad ja milliste puhul on Riigikohus arvanud suisa vastupidi. Meil siin muudetakse kõiksugu seaduse punkte ja aetakse asju keeruliseks, kuid seda üsna olulist paragrahvi seaduses pole veel asutud muutma. Olen nõus, et selline olukord on ebanormaalne, paraku nii see on.
Me oleme siin foorumis kusagil selle üle ka vaielnud juba. Ehk leiab Heino selle kohtulahendi lingi kusagilt üles.
Re: endise omaniku võlg
Olen võlgnevusega palju KÜ-des kokkupuutunud võõrandamise korral.
Kokkuvõtlikult ütlen, et olukord on alati lõppenud KÜ poolt selliselt,et kuidas on võõrandamislepingus kirjas,võla on KÜ kätte saanud, omanike omavaheliste vaidluste tagajärjel.
Kokkuvõtlikult ütlen, et olukord on alati lõppenud KÜ poolt selliselt,et kuidas on võõrandamislepingus kirjas,võla on KÜ kätte saanud, omanike omavaheliste vaidluste tagajärjel.
