kommunaalmaksete maksmisega viivitamine

[Uutma]

Sinu poolt eespool antud viide on aga täiega KÜ viiviste teemast mööda.

Eks seepärast kirjutasingi juurde "üldharivat lugemist"... nimelt oli teema all varasemalt juttu ka viivistest ühisuste puhul.

[suisse]

Sealt saab ju infot krediidilepingu intresside ja leppetrahvi kohta, mis on VÕS-is eraldi §-idega reguleeritud ja mis ei rakendu kuidagi korteriühistule viiviste kehtestamisele/arvestamisele.

[Rain]

Lp Kopli8
Kus saab seda Ringkonnakohtu lahendit näha?

Kohtulahendeid leiab kohtulahendite registrist. Kõnealune numbriga 2-05-1403/10 jõustus 19.05.2009.

Kuna kohtuotsuse põhjendus sisaldab muuseas ka muid olulisi selgitusi, mida ehk kohati foorumi külastajal vaja läheb, siis tõstan osa sellest siia postitusse:
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega arvestatakse viivist kuni kohase täitmiseni.

KÜS § 13 lg 4 kohaselt KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. KÜ põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa toob. Nimetatud põhikirja punkti 3.2.1) järgi on ühistu liige kohustatud täitma muuhulgas ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseis ning punkti 3.2.4) järgi tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Hagejal kui KÜ liikmel oli kohustus tasuda ühistule õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele kommunaalteenuste eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtule esitatud vastav üldkoosoleku otsus (koopia toimikus). 15.02.2004 KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati tõsta viivise määra alates 01.02.2004 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määralt 0,07% 0,5 %-le päevas.

Tulenevalt KÜS § 13 lg-st 1 jõustub KÜ liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 15.02.2004 KÜ üldkoosoleku otsuses on sätestatud, et alates 01.02.2004 rakendatakse võlgnevuste puhul viivist 0,5% päevas. KÜS § 13 lg 3 järgi on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohtule poolte poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja KÜ liikmena on vastava hagiga kohtu poole pöördunud ja nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud seaduses sätestatud aja jooksul ning seega on üldkoosoleku otsus kehtiv ja kuulub täitmisele. Tulenevalt eelpool öeldust ei puudunud seega kostjal alates 01.02.2004 viivise määras 0,5% tasumata summalt päevas nõudmise alus.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja väidet osas, mis puudutab asjaolu, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 1 ei olnud KÜl seadusest tulenevat õigust arvestada kõige pealt võlgniku tasutud summast maha viiviseid ja siis vähendada tasutud summa ulatuses põhisummat. Kohus ei nõustu hageja väitega ning leiab, et siinkohal rakenduvad hoopis VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, mis sätestavad, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelpool sätestatust erinevat järjekorda. Mainitud seadusesätted on just võlausaldaja kaitseks, kuna oluline on see, et võlgnik ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt võla katteks ning intressid ehk viivised võiksid siis jääda üldse maksmata. Seega vastavalt toodud VÕS paragrahvidele arvestatakse tasutud raha üldjuhul esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks, s. t. juhul, kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

[aasa]

Hea töö Rain, et viitsisid vaeva näha ja lisan omalt poolt juurde, et neid lahendeid on veel. Lisaks on teada mitu juhust madalama astme kohtust ja edasi neid ei kaevatud sest sel pole mõtet. Omal lõppes 2 kuud tagasi sarnane protsess ja ka viivisega 0,5%. Hetkel on otsus juba kohtutäituri käes täide viimiseks
Ühtlasi tahaks Lp. Uutmaal ja teistel "väga tarkadel" inimestele soovitada eeskätt suhelda veidi inimestega, kes on õppinud juurat, enne kui hakkate siin teisi lollideks sõimama, kooli saatma ja mida iganes.
Antud foorum peaks olema ikkagi abi saamise ja kogemuste vahetamise koht, aga mitte koht kus näidatakse oma rumalust.
Mina käisin oma kohtuprotsessi läbi, aga enne olin siin foorumis ikka põhjalikult läbi sõimatud selle viivise % pärast. Ühistu üldkoosolek võttis suurema viivise (ka 0,5%) nõude vastu juba 4 aastat tagasi ja kõik toimis. Ja lähtusime muuseas otsuse tegemisel just antud kohtulahendis toodud punktist ehk siis KÜS § 13 lg 3:

[suisse]

Tänan ka sind aasa, kui ma õigesti mäletan, siis varasematel aastatel olen sinu kommentaaridest kindlust oma arusaamale saanud.

Häirivad väga nende lahmijate kommentaarid. Olen ka paarkorda arutelu alustanud, kuid enne loen kindluse mõttes veelkord seadused üle ja ootan teiste arvamust, kas olen asjast ikka õigesti aru saanud, kahjuks rikuvad teemast kaugel olevad kommenteerijad kogu foorumi mõtte ära, nii ma vahepeal ei viitsinudki lugeda.

Kui varem ei olnud meie KÜ-s võlglasi, siis 2008 aastal algas ka maksmisega hilinemised ikka 5-10 päeva ja mõned kauem. Jaanuarist 2008 hakkasin viiviseid arvetstama ja maksedistsipliin paranes mõne kuuga. Jäi paar KÜ liiget, kes ei maksnud. Aga nüüdseks on remondifondi kogunenud üle 53 tuh.krooni (hea summa kui arvestada, et katusevahetuseks võtsime klaenu 82 tuhat, mida maksame 5 aastat ja selle saime 2 aastaga). Mõlemaga sõlmisin kokkuleppe tekkinud võlgnevuse maksmiseks graafiku alusel. Üks liige,kes protsessis kõvasti 0,5% viivismäära vastu ja lubas kohtusse minna, maksab, aga teine ei maksa - eks tuleb ka kohtu tee ette võtta. Selle kohtusse mineku pärast ma taas foorumisse lugema tulingi, et lugeda asjalikke arvamusi, kahjuks on asjatundmatuid arvamusi palju.

[susanna]

teema kommunaalmaksete maksmisega viivitamine

Ühistu juhatus sõlmis võlgnikuga maksegraafiku , lepiti kokku , et kui makseid täidetakse korrektselt siis juhatus vabastab võlgniku viivise nõudest . Kü üldkoosoleku otsusega 0,25 päevas . Paraku maksegraafik ei toimi , üks kuu maksab siis jälle kaks kuud ei maksa . Siit ka küsimus , kas võib tagant järgi viivise sisse arvestada . Võlgnevus piisavalt suur , kevadel maksekäsu kiirmenetlus .

[ergon]

Kui selline kokkulepe on tehtud ja sellest kinni ei peetud, siis mina ei näe põhjust miks ei peaks viivist sisse nõudma.

[suisse]

Ma sõlmisin ka kokkuleppe augustis 2009 ja maksmised oleks pidanud lõppema veebruaris 2010, kusjuures võlgnik ise pakkus summa, mis ta suudab lisaks igakuisele arvele lisaks maksta, kuid maksmist ei toimunud. Nüüd esitasin viiviste arve antud perioodi kohta kuna teine pool ei täitnud kokkulepet, siis ei ole see kokkulepe enam KÜ-le ka siduv, sest viivistest loobusime tingimusel, et ta maksab selle raha ju graafiku alusel.

Viiviste arvel on maksetähtaeg 06.03.2010 ja arvatavasti pean siis selle võla maksekäsu kiirmenetlusse andma. Viiviste arve ma andsingi enne kätte, et saaks selle kah kohtusse nõudesse lisada.

[piretn]

Kas viiviste rakendamise kohta, kui see põhikirjas ei ole määratletud, tuleb kindlasti vormistada juhatuse otsus (kuni 0,07% päevas) või piisab kui nt järgmisele arvele panna märge ja kuna see on seadusega reguleeritud, ei ole eraldi juhatuse otsust vaja?

[suisse]

Kas viiviste rakendamise kohta, kui see põhikirjas ei ole määratletud, tuleb kindlasti vormistada juhatuse otsus (kuni 0,07% päevas) või piisab kui nt järgmisele arvele panna märge ja kuna see on seadusega reguleeritud, ei ole eraldi juhatuse otsust vaja?

Olen kunagi lugenud kohtuotsus, milles KÜ-liige vaidlustas viivise, kuna puudus juhatuse otsus. Kohtunik põhjendas, et antud 0,07% suurune viivise nõue tuleneb seadusest ja selle rakendamiseks ei pea juhatuse otsust olema.

[MargusT]

Juhatus ei pea täitma üldkoosoleku neid otsuseid, mis on seadusega vastuolus.

Hea Urmas88, palun viita seaduse vastavale punktile, millega saaksid oma väidet kinnitada.
Tänud

[tull6]

Ootan ka huviga MargusT kinnitust oma väitele.

[MargusT]

Ootan ka huviga MargusT kinnitust oma väitele.

Hea Tull6. Palun täpsusta oma küsimust. Missugust oma väidet peaksin kinnitama?

Parimat