Saamata tulevaste perioodide tulu

[Anneli66]

KÜ saab viivised tuluks kanda ainult viivise laekumise korral. Kui viivise arve on liikmele esitatud ja ta ei ole seda ära maksnud, siis tuleks seda näidata tulevaste perioodide tulu all bilansi passivas. Millisel lühiajaliste kohustuste real tuleb näidata saada olevat laekumata viivise nõuet?

[suisse]

Laekumata viivised on aktivas Nõuete ja ettemaksete all real Viivisenõuded ostjate vastu (laekumata viiviste summa on miinusmärgiga).

[Anneli66]

See ei ole loogiline. Miks peaks viivise nõue vähendama teisi nõudeid. Viivise nõue on ju lisaks teistele nõuetele. Seega peaks viivise nõue olema aktivas plussmärgiga ja tulevaste perioodide tuluna passivas miinusmärgiga.
RTJ 14 on tulevaste perioodide konto passivas küll olemas, kuid seal on juhendi järgi mõeldud juba laekunud summasid, mis ei ole tuluks kantud.

[suisse]

RTJ 14 on tulevaste perioodide konto passivas küll olemas, kuid seal on juhendi järgi mõeldud juba laekunud summasid, mis ei ole tuluks kantud.

Sinna kogunevad nt. remondifond (kasutamata remonditasud).

See ei ole loogiline. Miks peaks viivise nõue vähendama teisi nõudeid. Viivise nõue on ju lisaks teistele nõuetele.

Ostjate vastu nõuetes on laekumata viivised sees. Seega ta ei vähenda teisi nõudeid, vaid ainult viivisnõudeid. Kuna tuluna kajastad nende laekumisel, siis sel hetkel, kui ta on laekumata, vähendab ta nõuete summat analoogselt ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Tegelikult on ikka loogika olemas küll.

[lasnakas]

KÜ saab viivised tuluks kanda ainult viivise laekumise korral. Kui viivise arve on liikmele esitatud ja ta ei ole seda ära maksnud, siis tuleks seda näidata tulevaste perioodide tulu all bilansi passivas. Millisel lühiajaliste kohustuste real tuleb näidata saada olevat laekumata viivise nõuet?

Väidan vastupidist.
RTJ 10
47. Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena, kajastatakse siis, kui (IAS 18.29):
(a) tulu laekumine on tõenäoline; ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Korteriühistuseadus lubab juhatusel arvestada viivist 0,07% päeva ees, üldkoosoleku otsusega võib % olla suurem. See viivis on täiesti seaduslik ning selle laekumine on täiesti tõenäoline - kui ei maksa võlga korteriomanik, maksab selle tema järglane. Viivise arve, mis seadusi järgides esitatud, on kui tasumiseks sama kohustuslik kui põhiarve ning laekumata viivisarve saldo jääb bilansi aktivasse.

[lasnakas]

Panin vale paragrahvi, aga mõte jääb samaks - viivisarve on esitatud eelnevalt tekkinud kulu katteks ja selle laekumine on tõenäoline.

[Anneli66]

e-aruandluse foorumist sain sellise vastuse:
"MTÜ liikmetelt saadavaid tasusid ei kajastata tuluna enne kui nende laekumine on praktiliselt kindel.
Kui Te ei ole tulu laekumises kindel, siis ei saa kajastada tulevaste perioodide tulu kohustusena ega nõuet aktivas. See on liigne bilansisumma suurendamine.
Soovitav on sellisel puhul esitada proforma- arve ning raamatupidamises kajastada see alles peale laekumist."

Seega sellisel juhul, kui ostjate nõuetes kajastuvad ka viivised, siis saab laekumata viiviseid näidata aktivas miinusmärgiga.

Jah MTÜ seadus on mingis mõttes totter. Nõudeid liikmete vastu võib kajastada ainult siis kui laekumine on praktiliselt kindel. Võlad tuleb ju ära maksta igal juhul, aga noh võib - olla pankroti puhul ei pea.

[suisse]

Seega sellisel juhul, kui ostjate nõuetes kajastuvad ka viivised, siis saab laekumata viiviseid näidata aktivas miinusmärgiga.

Tubli, seega jõudsid sama tulemuseni, mis minagi sulle eespool välja pakkusin.

[lasnakas]

Mõttekas oleks raha laekumisel lugeda kõigepealt tasutuks viivised ja alles seejärel põhivõlg ning sel juhul oleksid mõlemad võlasummad bilansi aktivas.

Ühes siinse foorumi teemas tõi Rain välja kohtulahendi:
Kohtulahendeid leiab kohtulahendite registrist. Kõnealune numbriga 2-05-1403/10 jõustus 19.05.2009.

Kuna kohtuotsuse põhjendus sisaldab muuseas ka muid olulisi selgitusi, mida ehk kohati foorumi külastajal vaja läheb, siis tõstan osa sellest siia postitusse:
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega arvestatakse viivist kuni kohase täitmiseni.

KÜS § 13 lg 4 kohaselt KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. KÜ põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa toob. Nimetatud põhikirja punkti 3.2.1) järgi on ühistu liige kohustatud täitma muuhulgas ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseis ning punkti 3.2.4) järgi tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Hagejal kui KÜ liikmel oli kohustus tasuda ühistule õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele kommunaalteenuste eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtule esitatud vastav üldkoosoleku otsus (koopia toimikus). 15.02.2004 KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati tõsta viivise määra alates 01.02.2004 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määralt 0,07% 0,5 %-le päevas.

Tulenevalt KÜS § 13 lg-st 1 jõustub KÜ liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 15.02.2004 KÜ üldkoosoleku otsuses on sätestatud, et alates 01.02.2004 rakendatakse võlgnevuste puhul viivist 0,5% päevas. KÜS § 13 lg 3 järgi on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohtule poolte poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja KÜ liikmena on vastava hagiga kohtu poole pöördunud ja nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud seaduses sätestatud aja jooksul ning seega on üldkoosoleku otsus kehtiv ja kuulub täitmisele. Tulenevalt eelpool öeldust ei puudunud seega kostjal alates 01.02.2004 viivise määras 0,5% tasumata summalt päevas nõudmise alus.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja väidet osas, mis puudutab asjaolu, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 1 ei olnud KÜl seadusest tulenevat õigust arvestada kõige pealt võlgniku tasutud summast maha viiviseid ja siis vähendada tasutud summa ulatuses põhisummat. Kohus ei nõustu hageja väitega ning leiab, et siinkohal rakenduvad hoopis VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, mis sätestavad, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelpool sätestatust erinevat järjekorda. Mainitud seadusesätted on just võlausaldaja kaitseks, kuna oluline on see, et võlgnik ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt võla katteks ning intressid ehk viivised võiksid siis jääda üldse maksmata. Seega vastavalt toodud VÕS paragrahvidele arvestatakse tasutud raha üldjuhul esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks, s. t. juhul, kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

[Anneli66]

KÜ Liidu foorumist tuli selline vastus ehk on teistel ka huvitav teada:
"Armas rahvas!
1) korteriühistu raamatupidamine on tekkepõhine = nõuded, kaasa arvatud viivise nõuded tulenevad koostatud maksearvetest ja kajastatakse nõude esitamise ehk siis arve esitamise kuupäeva seisuga. Ja nende arvete laekumine on igal juhul praktiliselt kindel - vastasel juhul kaotaks korteriühistu tegevus oma mõtte.
2) tulude ja kulude vastavuse printsiip on üks raamatupidamise alusprintsiipe. Lahti seletatuna on see nii: kulu tegemiseks on vaja raha ja seega on liikmete poolt kulu katteks makstud summa "tulu".
3) RTJ 14 räägib liikmete makstud tasudest, mis on eelduslikult liikmemaksud kõikvõimalikes padjaklubides. Korteriühistul liikmemakse ei ole.
Korteriomanikul on korteriomandiseaduse alusel kohustused:
a) kulude kandmise kohustus elamu mõtteliste osade majandamisel ja korrashoiul = hooldustasud;
b) kulude kandmise kohustus maja remondiks = remonditasud;
c) korteriomaniku poolt tarbitud teenuste kulude tasumise kohustus.
Milline neist oleks liikmemaks??????????
Bilansis on kohustuste hulgas ettemakstud tulevaste perioodide tulud remondimaksete jääk bilansipäevaks, mida ei ole aruandeperioodil ära kasutatud ja ühistul on kohustus see raha sihipäraselt hoone remondiks kulutada järgmisel või järgmistel aruandeaastatel.
Arvestatud viivised arvestatakse aruandeperioodi tuludeks, olenemata sllest, kas nad on lekunud või mitte. Sest nõue on maksearvel esitatud, raamatupidamises arvele võetud ja ootab korteriomaniku poolt tasumist. Laekumata intresside nõue on bilansis varade koosseisus viitlaekumiste hulgas ja EI OLE MIINUSMÄRGIGA!
Nõue muutub sissenõutavaks maksetähtpäevast alates.

Edu raamatupidamistarkuste omandamisel! "

Tänan kõiki, kes viitsisid vastata ja abiks olid.

[lasnakas]

Ülejäänud vastusega nõus, kuid arve esitamise kuupäev pole primaarne, sest arve võib esitada ka järgneval kuul. Paljud KÜ-d teevadki nii nagu kunagisest ajast kombeks jäänud. Näiteks 5.juuni kuupäevaga esitatakse arve maikuu kommunaalmaksete ja juuni hoolduse ning remondiraha kohta.
KÜ raamatupidamine on TEKKEPÕHINE, kulu ja tulu tekkimise aja järgi olenemata sellest millisel kuupäeval arve esitatakse või selle eest makstakse.
Aastaaruandes näidatakse bilansipäeva seisuga 31.12.2009 bilansi aktivas kõik võlad, ka viivised, mis arvestatud 31.12.09 seisuga, kuigi elanikele esitatakse arve alles näiteks 5.jaanuaril. Loomulikult ei arvestata bilansipäeval jaanuari hoolduse ja remondiraha summasid, mis viimasel arvel, vaid ainult kommunaalmaksed jmt. Ei pea iga korteri kohta eraldi välja tooma palju just tema bilansiline võlg 31.12.09 seisuga on, vaid selle võib teha kogu maja kohta tervikuna ühe raamatupidamiskandega - üüriarvestus käib oma rada edasi.

[suisse]

Anneli66 pani siia üles Eva vastuse KÜ Liidu foorumist, kuid ega tema vastused seal foorumis alati täiega tegelikkusele vasta, vaid on tema arvamus. Seega tuleb ikka endal asi selgeks põhjendada seadusete alusel.

Arvestatud viivised arvestatakse aruandeperioodi tuludeks, olenemata sllest, kas nad on lekunud või mitte. Sest nõue on maksearvel esitatud, raamatupidamises arvele võetud ja ootab korteriomaniku poolt tasumist. Laekumata intresside nõue on bilansis varade koosseisus viitlaekumiste hulgas ja EI OLE MIINUSMÄRGIGA!
Nõue muutub sissenõutavaks maksetähtpäevast alates

Ei nõustu tema väidetega kõiges. Laekumata viiviste summa on jah viitvõlg, kuid ka KÜ raamatupidamiseks tehtud programm kajastab selle viitvõlana miinusmärgiga, kuna liikmete vastu nõuetesse võetakse võlgnevus koos viivistega üles. Plussmärgiga lisab juba viivistega summale viiviste osa topelt juurde. Nõuded ostjate vastu - kajastatakse kogu liikme võlgnevus.

Aga ka see on vaid minu (ja nende, kellega ma seda teemat arutanud olen) arvamus.