Viiviste arvutamine

[Thom]

Enda jaoks lihtsalt vaja puust ja punaseks teha seadusepügal § 7 (4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kas see on siis nii, et:
Mai eest maksame me makseid ju juunikuus. Seega olgu maksetähtaeg, milline juunikuu päev tahes, siis viivist on minult õigus nõuda alates juulikuu esimesest päevast maksmata summalt?
Ehk mai arve on 100EURi. Maksan ära juuni viimasel päeva on kõik ok. Aga kui maksan 2.juulil, siis on õigus mult viivist nõuda 1 päeva eest 100EURi pealt?

[elektrik]

Korteriarve peal on kirjutatud maksetähaeg.
Kui arve esitatakse mais siis ka maksepäev on 31 mai. Viivis algab 1 juunist
Kui maksad korteriarve mais saadud alles juunis umbes 25 kuupäeval. Siis oled viivitanud 25 päeva . Ja viivise summa märgib sulle raamatupidaja juuli arves 25 päeva viivituse eest.
Kirjutad , et maksed mais makstakse juunis.
Vaata mai kommunaalid jah maksad juunis .Need on kaks eri asja
Korteriarve koostataksegi jooksva kuu hooldus/haldus ja eelmise kuu vee,gaasi, küte, elekter /kommteenused.
Kas sellele ei vasta teie juhatus .Ei tee selgeks puust ja punasest

[Thom]

Mul ongi natuke juhatusega vaja diskuteerida sel teemal, sellest ka see küsimus siin.

Aga mul jäi sinu mõttelõng natuke segaseks. Mina kui korteriomanik saan ainult ühe arve (ja mulle pole ju tegelikult oluline, kas sa nimetad seda korteriarveks või kommunaalideks). Ma siis mõtlen seda, kus on peal kõik hooldused, remondifondid, kütted, veed jne.
Ja mai arvet ei saa ma mais saada, kuna tarnijad saadavad KÜ-le enamasti arved järgmisel kuul, kuna lõppnäidud fikseeritakse kuu viimasel päeval.

Seega mai arve saabub minu postkasti ca 10.juunil ja maksetähtaeg on 25.juuni. Ja minu küsimus on, et viivist hakatakse arvestama alates 01.juulist, mitte näiteks 28.juunist?

[anne47]

25. juuni maksetähtaja ületanud arve summa pealt hakatakse viivist arvestama 1. juulist. 25. juuliks on võlgnevus 30-päevane, aga viivist tuleb maksta 25 päeva eest.

Elektrik seletas lahti, et juunis saadaval arvel on küll tasud mais tarbitud teenuste eest (vesi, küte), aga hooldus/haldustasud juuni ehk jooksva kuu eest.

[Thom]

Selge pilt. Siis oleme lõppkokkuvõttes asjast ühisel arusaamisel.

[lasnakas]

Ma arvan, et see pilt pole sugugi nii selge.
Korteriühistuseadus annab võimaluse juhatusele ilma majarahvaga asja arutamata arvestada ületähtaegsetelt võlgnevustelt viivist 0,07% ja seda alates maksmise tähtajale järgneva kuu 1.kuupäevast.
Kui aga üldkoosolek, kes on KÜ kõrgeim organ, otsustab et maksekuupäevaks on arve esitamisele järgnev 25.kuupäev ja sellest alates hakatakse arvestama viivist näiteks kasvõi 0,5% päevas (kohtulahend olemas), siis nii ka jääb ja see on selles konkreetses korteriühistus seaduseks. Üldkoosoleku otsusel on suur võim, kui see ei lähe vastuollu seadustega ja antud juhul ta seda ei teeks.

[anne47]

Kohtulahend siin:

https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/ ... 05-1403/10

[Thom]

Minu küsimuse ajendiks oli tegelikult kontrollida, kas ma saan seadusest õigesti aru ja kas siis meie raamatupidaja (raamatupidamisprogramm) ka selle järgi toimetab.
Eesmärgiks ei ole niivõrd igal võimalusel elanike viiviseid suurendada ja ega see paar lisapäeva (kui maksepäevaks ongi 25.kuupäev) meid rikkamaks tee.

Meie 89 korteriga majas kõigub igakuine võlgnevus juba aastaid 1000-2500 EURi vahel ja on enamasti seal allpool. Seega teades, mis naabermajades toimub, siis polegi see probleem väga suur.

[Uutma]

0,5% päevaintressi peeti minu mälu mööda mingis kohtulahendis liiga suureks ja käiku läks VÕS § 113 lg 8.
Tegelikult on ka 0,07% päevas rohkem kui 25% aastas...mis on suht röövellik. (0,5%/p = 180%/a !!!)

Aga küsimus korrektse arvestuse koha peal mu arust küll asjakohane -- kui makstakse 1. kuupäeval, et kas siis peaks terve selle päeva eest arvutama juba viivist või mitte. Väidaksin, et tervet päeva võlgu ju pole oldud, seega pole alust ka terve päeva eest viivist võtta.

[Uutma]

0,5% päevaintressi peeti minu mälu mööda mingis kohtulahendis liiga suureks ja käiku läks VÕS § 113 lg 8.
Tegelikult on ka 0,07% päevas rohkem kui 25% aastas...mis on suht röövellik. (0,5%/p = 180%/a !!!)

Aga küsimus korrektse arvestuse koha peal mu arust küll asjakohane -- kui makstakse 1. kuupäeval, et kas siis peaks terve selle päeva eest arvutama juba viivist või mitte. Väidaksin, et tervet päeva võlgu ju pole oldud, seega pole alust ka terve päeva eest viivist võtta.

[lasnakas]

Tegelikult on ka 0,07% päevas rohkem kui 25% aastas...mis on suht röövellik. (0,5%/p = 180%/a !!!)

Kui tasumise tähtajaks on kuu viimane kuupäev ja laekumine KÜ kontole toimub järgneva kuu 1.kuupäeval, siis arvestatakse viivist kogu 1.kuupäeva eest. Keegi ei hakka vaatama ega uurima mis kell summa laekus ja milleks see uuring, kui KÜ näiteks pidi mingi ülekande või pangalaenu maksma 31.kuupäeval, kuid raha selleks just sel päeval kontol veel ei olnud, siis ei oma üldse tähtsust kui see raha laekus 1.kuupäeval kasvõi kell 6 hommikul.
0,07% päevas tähendab 100 euroselt arvelt viivist vaid 0,07 eurot 1 päeva kohta, 10 päevaga 0,70 eurot. Mida suurem põhivõlg, seda suurem viivis. Võlglased, kas te arvate et KÜ juhatus ja raamatupidaja tahavad meelsasti tegeleda lisatööga?
Viiviste arvestamine ja võlglaste tagaajamine on lisatöö ja selle eest peaks eraldi tasu võtma. On KÜ-sid, kes kasseerivad võlgnikult iga neile tehtud meeldetuletuse eest veel lisaks viivistele 1,50 eurot iga meeldetuletuse eest.
Selles eelpooltoodud kohtulahendis kohus pidas õigeks KÜ ÜK otsuse 0,5% viivise kohta ja kohustas võlgnikul selle maksma. Lugege ja veenduge ise.

[Uutma]

Lasnakas, Sa ajad mitu asja omavahel segamini.
1. Viivise arvutamisel pole mitte mingit seost sellega, millal KÜ ise mingeid ülekandeid peab tegema.
Kui Sa deponeerid raha 2 päevaks panka, siis ei maksa pank Sulle intressi ka enne kui need 2 päeva lõpuni läbi pole saanud. See, et kuskil keegi arvutab ka 2-minutilise makseviivituse pealt päeva jagu viivist ei tähenda ega tõesta veel seda, et see õige oleks.

2. Eelpool mainitud kohtulahendis polnud hageja nõudnud viiviste vähendamist VÕS § 113 lg 8 järgi. Kuna kohtus on tegemist võistlevate pooltega, siis ei pea kohtunik hagejale ette ütlema, et ta seda teha võiks.