Korteriühistu Abi

Siin on küll kõige värskem teema viiviste kohta, aga see ei andnud mulle vastust. Seega teen uue teema.

Küsimus on ajendatud VÕS § 88 lõige 8-st (https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv).

Kas ma saan aru, et kui mul on võlgnik, kes tasub igakuiselt küll makseid, aga mitte nõutud summas e tal on tekkinud viivised, siis vastavalt eelpool nimetatud seaduse punktile võib tema poolt igakuiselt makstud summast maha arvestada viivised (intressi) ja siis ülejäägiga katta põhikohustust ei võlgnevust?

Ehk piltlikult öeldes võiksin igakuiselt viia võlgniku viiviste saldo nulli?

Lihtne näide - nt. võlg eelmise kuu lõpus 100EUR, viivised 2EUR. Nüüd ta maksab 50EURi. Sellest tasaarveldab kõigepealt 2EURi viiviseid ja seejärel tasaarveldan põhivõlgnevust e 100-48=52EUR?

Mis mind segadusse ajab on erinevad käsitlused kohtute poolt, mille kohta on ära toodud info siin - http://www.rmp.ee/foorum/korteriuhistu- ... ote=230721

Samuti, et mõisted intress ja viivis pole päris samad teemad.

Ehk kus siis ikkagi on tõde.

Meie ühistus on põhikirjas selline punkt:
Ühistu liikme kohustuste täitmise tagamiseks toimub kohtule avalduse esitamine liikmekohustuste täitmisele sundimiseks. Avalduse esitamisega
seotud kulud (avalduse koostamine, riigilõiv) kuuluvad tasumisele liikmekohustusi mitte täitnud ühistu liikme poolt. Kui liikmekohustusi mitte täitnud ühistu liige peab lisaks põhinõudele tasuma võla väljanõudmiseks tehtud kulutused ja põhinõudele lisandunud viivised, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel viiviste ning lõpuks põhinõude katteks.

Selliselt meie raamatupidaja ka arvestab.
Selles rmp.ee foorumis viidatakse kohtulahendile, kus põhikirja selle punkti kandmine annab ühistule õiguse sellest juhinduda. Kui leiaks viidatud kohtulahendi, saaks asi selgemaks.

Paraku meie põhikirjas sellist punkti pole ja sellest ka hetkeline peataolek, et kus siis tõde on.

Samas eks siis tuleb põhikirja muudatustega ka tegeleda ja taoline punkt sisse panna.

Thom kirjutas:
......
Küsimus on ajendatud VÕS § 88 lõige 8-st
.........
Kas ma saan aru, et kui mul on võlgnik, kes tasub igakuiselt küll makseid, aga mitte nõutud summas e tal on tekkinud viivised, siis vastavalt eelpool nimetatud seaduse punktile võib tema poolt igakuiselt makstud summast maha arvestada viivised (intressi) ja siis ülejäägiga katta põhikohustust ei võlgnevust?

Ehk piltlikult öeldes võiksin igakuiselt viia võlgniku viiviste saldo nulli?
....

Jah Thom. Saad õigesti aru VÕS § 88 l 8-st.
Seal on üheselt kirjas kuidas arveldamine käib. VÕS § 88 lõige 8 ütleb: „Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks”.

Veelgi selgemini öelda ehk seaduses kirjas olevat arusaadavamasse keelde ümber tõlkida ei oska.

Viivis ehk viivisintress on jah mahaarvestuse reas eespool kui põhikohustuse katteks mahaarvestamine.

MargusT, aga kuidas sa kommenteeriksid seda artiklit http://www.meiekodu.ee/kas-korteriuhist ... a-pohiosa/

See nagu ütleb, et KÜ ei saa midagi niisama omapäi mõelda ja viiviseid maha arvestada, vaid peab arvesse võtma ka võlgniku soove.

Thom kirjutas: ......
See nagu ütleb, et KÜ ei saa midagi niisama omapäi mõelda ja viiviseid maha arvestada, vaid peab arvesse võtma ka võlgniku soove.

Selle kohta ütleb sama seaduse, sama paragrahvi lõik 9 seda: „Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.”

See tähendab seda, et KÜ kasutab lõigus 8 kirjas olevat järjekorda, aga kui võlgu olev korteriomanik tahab teistsugust arvestuse järjekorda kasutada, siis seda ainult KÜ nõusolekul.

Thom kirjutas:MargusT, aga kuidas sa kommenteeriksid seda artiklit http://www.meiekodu.ee/kas-korteriuhist ... a-pohiosa/
......

Lugesin artiklit ja pean mittejuristina selle otsuse tulemit Sinu poolt käsitletud juhtumi kontekstis ebamõistlikuks ja ebaloogiliseks. Ei hakanud artiklis märgitud riigikohtulahendeid läbi vaatama, aga mulle tundub, et artikli kirjutaja poolt on toimunud vägivaldne lahmimine (loe: üldistamine) võlgnevuse käsitlemisega kaasnenud muude kulude arvestamises. Teatud juhtudel ja teatud tingimuste juures võib kohus tulla teistsugusele seisukohale, kui seaduses kirjas, aga seda ei tohiks küll üldistada kõigi võlajuhtumite jaoks.
Artiklis jutuks olnud §88 lõige 1 ja 4 räägivad makstavate võlgnevuste äramärkimises, aga mitte põhisumma ja võgnevuse käitlemisega seotud muude kulude arvestusjärjekorra määratlemisega.
Iga raamatupidaja peaks võla tasumisel aluseks võtma VÕS § 88 kirjas oleva. Ja kui võlgnik tahab muuta VÕS § 88 lõigus 8 kirjas olevat järjekorda, siis ta peaks kõigepealt pöörduma võlausaldaja poole ja kui sealt soovitud nõusolekut ei saa, siis kohtu poole. Ja kohus võibki teatud asjaolude ilmnemisel jõuda otsuseni, mis ei ole sama kui VÕS §88 lõigus 8 kirjas on.

Kui veel artiklit kommenteerida ja kui nüüd rääkida korteriühistust ning selle majandamisega tekkinud arvetest, siis käib eelmainitud artikkel juhtumite juurde kus korteriomanik võib määratleda rahaülekannet tehes, et mis kuu arve eest ta tasub. Sellega rakendab võlgnik VÕS §88 lõikes 1 kirjas olevaid õigusi. Võla arvestus toimub sel juhul ikkagi lõigu 8 alusel – kõigepealt viivis ja seejärel põhisumma.
Aga kui võlgnik ei määratle rahaülekannet tehes, et mis kuu eest ta tasub, siis võib võlausaldaja rakendada VÕS §88 lõigus 4 kirjas olevat ja ise määratleda, mis kuu arve(te) eest võlgnik tasus ja asub siis arvestama lõige 8 tingimustel, et kõigepealt nende arvete viivissummad ja seejärel, kui raha üle jääb, määratleb mis arvete põhisummad tasutud saavad.

Aga loomulikult ei tasu märkimata jätta võlgniku õigust mitte olla nõus näiteks viivise jms arvestusga ja mitte maksta näiteks viiviseid, vaid ainult põhisummasid. Siis tuleb KÜ-l võlgniku soove arvestada ja seda lähtudes VÕS §88 lõikes 1 kirjas olevast ning alles seejärel tuleb KÜ-l astuda samme, ka kohtu suunas, võlgnevuse sissenõudmiseks võttes aluseks enda arvestuse.

Ja muidugi tasub teada, et üle 3 aastased võlgnevused nö aeguvad. Kui võlgnik tasub teadlikult ainult viimaseid arveid jättes maksmata aastate tagused arved, siis 3 aasta piiri ületades muutuvad need mitte sissenõutavateks.

Tänud arvamuste avaldamise eest. Eks ma siis lähtun ikkagi sellest, mida senini oleme teinud e kustutanud kõigepealt viivist ja siis põhivõlga. Küll meil pole paraku järge (või vähemalt mina ei osanud raamatupidamisprogrammist välja lugeda), et millise kuu põhivõlga on kustutatud.
Võlgnik ülekandes märgib küll kenasti igakuiselt, et a la "märts 2015 eest", aga no kui inimene maksab igakuiselt vähem, kui peab ning tiksutab väikestest summadest koosnevat võlga suuremaks, siis mul emotsionaalselt viskab ikka üle see pidev matemaatikaga tegelemine ja tõestamine, et mille eest elanik võlgu on.
Eks meil nüüd ilmnes ka meie enda nõrk koht ja see on raamatupidaja ning raamatupidamisprogramm. Vana kooli inimesena kas ei osata lahendust kasutada nii, et õiged aruanded välja võtta või on programm ise kehvake ja mitte KÜ-de jaoks kõige ideaalsem.
Aga kehtib tavapärane reedel - kui ikkagi võlgu pole (mis on ideaal), siis kõik toimib.

Rääkisin sel teemal ka EKÜLi juristiga ja tema andis mulle ühe viimase kohtulahendi lugemiseks, mis võiks minu küsimusele vastata
http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,2,1015 ... 2-1-174-11
See kinnitab ka MargusT seisukohti, et võlgnik ei saa ise määrata, mida ta maksab esmajärjekorras.

Thom,
selles viidatud RK lahendis on ju kenasti viidatud, mida tegi võlgnik "valesti", kui arvet maksis. Olen ka mina näinud makstud arveid: eraldi vesi, küte, tehnosüsteemide hooldus jne, konkreetse kuu eest. NII EI TOHI esmalt teha arveldusi viivise jne osas, vaid siiski ikka makstud arve sihtotstarbe kohaselt!

Ja ega võlgnevus ei "aegu" 3a jooksul. Lihtsalt võlausaldaja jaoks muutub olukord selliseks, kus ta ei saa enam oma raha tagasi seaduse tõttu (aegumine, aga mitte võla kustutamine), võlgnik on siiski jätkuvalt võlgu. Võlausaldaja ehk siis näiteks KÜ lolli peaga arvestab aga viivist edasi, andmata endale aru, et selle arvutuse tulemuse peavad niikuinii teised korteriomanikud kinni maksma. Aga miks seda siis peale 3a möödumist arvutada??

Ega viivise arvestus ei tähenda seda, et keegi teine peale võlgnikku seda tasuma peaks või mida mõtled teiste poolt kinnimaksmise all?