KÜ esimehe omavoli?

[pirrte]

Selline küsimus, et kui eksituse tõttu on laekunud KÜ arvele raha, mis pidi minema teisele isikule, kas neil on õigust sellest rahast omanikule mitte teatada, ning ka keelduda tagasimaksest? Seda enam, et rahasumma oli tõesti suur. Ning arvata see nö ettemaksuks, kuigi polnud arvel mittemingisugust viidet, vaid lihtsalt ülekanne. Äkki peaks laskma kontrollida üldse neil raamatupidamist, kui nii kergelt võõraid rahasid omastatakse:(

[doris]

Ma arvan, et "õigus" on mitteteatada küll, sest ega nad tea, et kogemata. Raamatupidaja arvab, et tehti ettemaks. Inimene sõidab näit. pikemaks ajaks kuhugi.
Tagasimaksest keeldumine on ise teema. Seda on siin foorumis ka arutatud. Meil tegi inimene kogemata topeltmakse, noh internett aeglane ja arvas, et ei klikanud piisavalt. Teine tegi makse, kuigi läks otsekorraldusega veelkord maha, aga ta arvas, et otsekorraldus veel ei toimi.
Esimene tagasi ei nõudnud ja jäi ettemakseks teisele inimesele tegin tagasimakse, kuna probleem tekkis söögirahaga. Normaalne ju.
Siin tekib raamatupidajal ilmselt probleem, kuidas vormistada. Kas kohe öeldigi, et ei maksa tagasi?

[pirrte]

Sellel arvel oli selline asi veel, et ainult nende konto nr, kuid nimi oli isiku oma, kes selle raha pidi saama ja ka isikukood jne. Ülekande tegi inimene, kes on vana ja praktiliselt pool pime. Summa kuuekohaline. Meie pidime välja otsima, kuhu raha kadus, helistama Kü esimehele. Lõpuks vastati, et raamatupidamis seaduse järgi olekski neil õigus vanainimese ettemaksuks see jätta. Maksekviitungil polnud ühtegi viidet KÜle, peale konto nr siis. Ka lihtsalt ülekanne. Kas KÜle ei kehti samad seadused, et siiski raha saab laekuda mingi viite alusel? Võlgasid ei ole sellel vanuril. Saime ilma avalduste ja muude jamadeta asja aetud, kuna see oli panga viga. Pank lihtsalt võttis raha tagasi. Polnud vaja vanainimest vedada kuskile, ega avaldusi kirjutada. Aga jäi kripeldama tunne, et kui poleks ise ajanud raha jälgi, siis olekski see nii jäänud?! Et pole kohustatud tagastama, ega midagi....
--------------------------------------------------------------------------------

Selline küsimus, et kui eksituse tõttu on laekunud KÜ arvele raha, mis pidi minema teisele isikule, kas neil on õigust sellest rahast omanikule mitte teatada, ning ka keelduda tagasimaksest? Seda enam, et rahasumma oli tõesti suur. Ning arvata see nö ettemaksuks, kuigi polnud arvel mittemingisugust viidet, vaid lihtsalt ülekanne. Äkki peaks laskma kontrollida üldse neil raamatupidamist, kui nii kergelt võõraid rahasid omastatakse:(

[pimeloom]

Selline rahaülekanne ongi puhtalt panga viga. Pank ei tohiks sellist ülekannet aktsepteerida, kus konto number ei kuulu isikule, kellele ülekanne tehakse.
Aga raamatupidamise koha pealt mina sõna ei võta. Seda nüüd küll, et KÜ arvel ei pea mingit viitenumbrit olema. Aga noh, kuuekohaline summa ettemaksuks.... ühistu juhatuselt ja raamatupidajalt ootaks ikka inimlikku suhtumist.

[Valge]

Ma arvan, et "õigus" on mitteteatada küll, sest ega nad tea, et kogemata. Raamatupidaja arvab, et tehti ettemaks. Inimene sõidab näit. pikemaks ajaks kuhugi.

hmmm... kuidas siis ei tea, kui laekub kahtlaselt suur summa ja maksaja näiteks ei ole korteriomanik (või isegi on), siis kuidas juhatus saab selle enda arvele möllida enne kui ta ei selgita miks selline summa laekus? Oli juttu ju suurest summast.
Kui see summa kuulub sulle ja sinu ettemaksuna arvel näidatud, siis on sul seaduslik alus etteamksu tagasi nõuda. Esita avaldus ja näita ära oma arveldusarve number

[pirrte]

Aitäh vastajatele!
Kõik lahenes ilusti.

[doris]

Valgele
Ei olnud ju algselt kirjas KUI suur see summa oli, oli et "tõesti suur", see on suhteline mõiste, ka 5 000 on suhteliselt suur summa. Summa tegelik suurus ilmnes teises teates. Ja juhatus ju "ei mölli" ENDA arvele, raha on siiski ühistu arvel. Mul on kogu aeg ettemaks ja ma ei arva, et raamatupidaja peaks muret tundma, et miks mul selline ettemaks on. Kuuekohaline summa on muidugi hoopis muud.

Hea, et kõik hästi lõppes.

[Valge]

Seda enam, et rahasumma oli tõesti suur.

Ma ei näe ju valesti?
Möllimise all pidasin silmas ikkagi KÜ arvet, mitte isiklikku.
See, et laekumiste üle 100% kontrolli ei omata, on kellegi tegemata töö.
Näide: Kui iga kuu maksab vanur kommunaalmakset 1200 eek ja ühel hetkel laekub 5000 eek, siis tekib küll küsimus, et kas midagi on valesti. Selliseid juhuseid on harva esinevad ning neid saab kontrolli all hoida. Siis peaks (oleks ilus) järgi uurida ja helistada korteromanikule.

aga hea, et laabus kõik

[Heino]

Näide: Kui iga kuu maksab vanur kommunaalmakset 1200 eek ja ühel hetkel laekub 5000 eek, siis tekib küll küsimus, et kas midagi on valesti.

Aga kui teenust osutab RMP firma kellel on 50-100 ühistut siis jääks see summa igal-juhul kahe silma vahele.

[Valge]

Sellisel juhul on tõesti nii et RMP fima ei märka.
KÜs on olemas juhatus, kes iga kuu saab aruande rahalisest seisu ja võlglaste, ettemaksude ja korralike maksjate seisu kohta. Juhatuse liikmetel peaks olema kohustus oma majaelanikke tunda ja vajadusel peab ta nedega suhtlema.

[pimeloom]

Aga kui teenust osutab RMP firma kellel on 50-100 ühistut siis jääks see summa igal-juhul kahe silma vahele.

Kui raamatupidamisteenust osutab firma, siis on ju KÜ-l ikka oma arveldusarve, kuhu siis rahad laekuvad ja millelt arveid tasutakse. Ja kui sellisele arvele laekub kuuekohaline summa (väikseim võimalik siis 100 000 krooni) ning seda ei pane raamatupidaja tähele, siis mina lõpetaks sellise firmaga kohe lepingu. Selline raamatupidaja peab pime olema.

[Valge]

nõus sinuga