Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus

[tem]

>>> ... rahvale pandi liiga suured kohustused seoses korteriühistutega ...

Kui näiteks oletada, et Eestis on (või enam-vähem sama umbkaudse (korter)majade arvu järgi otsustades - peaks olema) ca 15-20 000 Kü-d, keskmiselt - no ütleme ca 30 korteriga igaühes neist, ja iga korter käitaks aastas KÜ [juhatuse või mõne haldusfirma] vahendusel kommunaalmaksete ja fondieraldistena ca 20 000 krooni, - siis oleks nö. "KÜ-majanduse" aastakäive vähemalt 10 miljardit krooni.

Et nagu - ikka üsna vinget miljardi(te)list äri pööritatakse siin väliselt süütus KÜ-majanduse valdkonnas. Selliste algandmetega rehkendades toimetab "tellija materjalist juhtimise all" - lõdvalt üle 1/10 riigieelarvest.

[majaka]

Kui esimees jäi vana, siis kogu selle jäma eest peab vastutama tema. Tema pidi korraldama juhatuse tööd, maksma arveid jne. Ja tema pidi muretsema selle eest, et uued juhatuse liikmed saaks registrisse kantud. Põhilise töö ühistus teeb ikka esimees. Teised liikmed tavaliselt loodavad ikka esimehe peale ja nad alati ei uurigi seadusi, vaid vaatavad, et majas asjad õiges suunas liiguksid.
Esimees arvatavasti saab palka ja teised juhatuse liikmed mitte. Mispärast teised juhatuse liikmed peavad vastutama esimehe lohakuse eest?
Arvan, et siin ei mängigi rooli see, et koosolek oli tühine. Esimees jäi ju vana.

[pimeloom]

Mida see uus juhatus juhib? Pangale nad ligi ei saa, arveid maksta pole võimalik jne. Vana juhatuse liikme vabastab vastutuses äriregsitri kanne. Uuel juhatusel ei ole mittemingisuguseid õigusi sõlmida lepingud jne. Kui edasi teemat arendada, siis ma ei saa aru mida see uus juhatus, siis üldse teeb? Korraldab elanikele keldris vastuvõtte?

Mina arvan, et ju ta ikka ühistut juhib. Kui nüüd minna tagasi tööliblika esimese postituse juurde, siis juhatus, mis paraku on registrisse kandmata, valiti aastal 2004. Naljakas ju oleks, kui ta selle viie aasta jooksul toimunu eest ei vastutaks. Registris neid ju ei ole. Või siis täpsemalt öeldes jah, üks liige on.

Mulle on hakanud viimasel ajal tunduma, et eesti rahvale pandi liiga suured kohustused õlgadele seoses korteriühistutega. Juhtimisega on nii nagu on: töö tellija materjalist ja iga rahvas (maja) väärib oma juhte.

Ma olen ammu arvanud, et riik lihtsalt lükkas selle nn elamufondiga tegelemise kerge vaevaga oma käest ära. Ja ega riiki ka absoluutselt huvita, mismoodi KÜ-des asju aetakse. Oleks mingigi instants, kes kontrolliks nende tegevust, aga paraku ei ole.

[t33liblikas]

On ikka pähkel, eks:)
Just, juhatuse esimees jäi samaks, seega allkirjastada ja arveid maksta sai. Tema vastutab enivei ja kohtusse lähengi hagiga tema vastu. Aga MTÜ seadus §32 p 2 ütleb, et juhatus vastutab solidaarselt. Sellepärast tekkiski küsimus, kumb juhatus vastutab?

[ergon]

Esiteks: Mille eest vastutab? Milles juhatust süüdistatakse?
Teiseks: Äriregistris olevad andmed on kehtivad.

[t33liblikas]

Ma ei saa täpselt välja tuua, aga tegemist on finantsvahendite mittesihtotstarbelise kasutamisega, ametialaste rikkumistega, usalduse kuritarvitamisega, raamatupidamisseaduse rikkumisega, omastamisega jne. Ja üleüldse, miks see minu esialgse küsimuse kontekstis oluline on?

Nõus, et äriregistri andmed kehtivad.

[ergon]

Seega, kui te kedagi süüdistama hakate, siis vastutab selle eest juhatus ehk kõik juhatuse liikmed, kes olid/on äriregsitri andmetel juhatuse liikmed.

[majaka]

Kui kavatsete anda asja kohtusse, siis annate ju juhatuse vastu. Ja kohus otsustab, kes on süüdi.

[k24]

Vaata ka TsüS'i peatükk 8 alates § 115: esindusõiguse lõppemise alused, ulatus, esindusõiguseta isiku vastutus jm.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13161687

[VASAR49]

Kammisin läbi äriseadustiku. Leidsin:

§ 35. Ametiasutuste teatamiskohustus

Kohus, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus notar, kohtutäitur ja audiitor on kohustatud teatama registripidajale neile teatavaks saanud äriregistri andmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest.

§ 61. Kande tegemine avalduseta

(1) Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi.

(2) Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.

(3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud ettevõtjat kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega ettevõtja riigilõivu tasumisest.

§ 66. Kanne ühingu otsuse kehtetuks tunnistamise kohta

Kui kohus on tunnistanud kehtetuks ühingu organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtuotsuse kohta registrikaardi veergu, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne.


§ 71. Ettevõtja vastutus

(1) Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.

(2) Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.

(21) Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 5000 krooni.

Antud juhul kontrollib kohus registri andmeid. Vastutavad eelkõige need, kes on registris. Kui tahetakse vastutama panna kedagi teist või kolmandat, tuleb kohtule esitada tugevad tõendid. Registri kirjega samaväärse õigusliku jõuga tõenditena võivad arvesse tulla:
1. vääramatu jõud
2. relvaga ähvardamine
3. tehingu tegija (allkirjastaja) teovõimetus
ehk veel midagi.
Kui kohus on kindlaks teinud vastutajate loetelu, alles siis saab hakata jagama, kes konkreetselt ja mille eest vastutab. Aga see on juba teine teema.

[VASAR49]

On ikka pähkel, eks:)
Just, juhatuse esimees jäi samaks, seega allkirjastada ja arveid maksta sai. Tema vastutab enivei ja kohtusse lähengi hagiga tema vastu.

Põhimõtteliselt õige. Teine variant oleks esitada avaldus jamade tekitamise ajal registris olnud juhatuse koosseisu vastu. Kui keegi kostjatest tahab süüd mujale veeretada või kuidagi jagada, on juba tema enda mure, kuidas ta seda teeb ja milliseid tõendeid esitab. Hageja ei pea selle pärast muretsema. Kohus kaalub esitatud tõendeid ja teeb otsuse.

[k24]

.....Antud juhul kontrollib kohus registri andmeid. Vastutavad eelkõige need, kes on registris. Kui tahetakse vastutama panna kedagi teist või kolmandat, tuleb kohtule esitada tugevad tõendid.

t33liblikas KÜ põhikiri (registril see olemas) annab juhatuse volituste kehtivuse ajaks 2 aastat. Põhikiri + ÜK protokollid ongi kogu vajalik tõendend, et tuvastada registriandmete ebaõigsus. Eeldusel, et juhatust valinud ÜK'd on õiguspärased, ei oma see ebaõige registrikanne enam mingit tähtsust ja loomulikult ei vastuta seal olevad isikud kellegi teiste tegemiste või tegematajätmiste pärast.

[VASAR49]

Leidsin dokumendi: Soovitus_õiguspärasuse_ja_hea_halduse_tava_järgimiseks_august_2007.pdf
Osapooled: õiguskantsler, justiitsminister, kohtunikud. Kasulik lugemine kõigile, kellel on vaja teada-tunda KÜ puudutavaid seadusi.

[pimeloom]

Leidsin dokumendi: Soovitus_õiguspärasuse_ja_hea_halduse_tava_järgimiseks_august_2007.pdf
Osapooled: õiguskantsler, justiitsminister, kohtunikud. Kasulik lugemine kõigile, kellel on vaja teada-tunda KÜ puudutavaid seadusi.

See oli päris hea lugemine. Kuigi seal ei kajastatud seda siin nii tuliselt disputeeritud vastutuse teemat. Seal räägiti põhikirjamuudatuse registrisse kandmata jätmisest. MTÜS ütleb kenasti, et põhikirjamuudatus jõustub registrisse kandmisest.
Huvitav kas selle õiguskantsleri kirjast möödunud kahe ja poole aastaga on olukord registris paranenud, mitte ma ei taha seda uskuda.

[kaare]

Küsimus uuelt juhatuse liikmelt: kas üldkoosoleku otsus uue juhatuse ja esimehe kohta on kehtiv, kui üldkoosolekul ei viibinud 50% ühistust (osales ca 30%). Pärast koosolekut käis endine KÜ esimees mööda kortereid ja kogus vajaliku koguse allkirju.

[JanekK]

Küsimus uuelt juhatuse liikmelt: kas üldkoosoleku otsus uue juhatuse ja esimehe kohta on kehtiv, kui üldkoosolekul ei viibinud 50% ühistust (osales ca 30%). Pärast koosolekut käis endine KÜ esimees mööda kortereid ja kogus vajaliku koguse allkirju.

Ei kehti kui just tegemist ei olnud kordus koosolekuga.

[pimeloom]

Küsimus uuelt juhatuse liikmelt: kas üldkoosoleku otsus uue juhatuse ja esimehe kohta on kehtiv, kui üldkoosolekul ei viibinud 50% ühistust (osales ca 30%). Pärast koosolekut käis endine KÜ esimees mööda kortereid ja kogus vajaliku koguse allkirju.

Ei kehti kui just tegemist ei olnud kordus koosolekuga.

Ka kordusüldkoosoleku puhul ei käida kortereid mööda kvoorumit kogumas.

[JanekK]

Küsimus uuelt juhatuse liikmelt: kas üldkoosoleku otsus uue juhatuse ja esimehe kohta on kehtiv, kui üldkoosolekul ei viibinud 50% ühistust (osales ca 30%). Pärast koosolekut käis endine KÜ esimees mööda kortereid ja kogus vajaliku koguse allkirju.

Ei kehti kui just tegemist ei olnud kordus koosolekuga.

Ka kordusüldkoosoleku puhul ei käida kortereid mööda kvoorumit kogumas.

Siis üldjuhul piisab sellest ca 30% ...

[Roland66]

Kõik sõltub sellest, kuidas on teil Põhikirjas kirjutatud korduskoosoleku kohta, paljudes ühistutes on ka seal fikseeritud miinimumi nõue.