Haldaja juhatuse liikmeks

Probleemid ja teised teemad, mis on seotud haldusfirmadega

Moderaator: Heino

Vasta
Taisto
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Sept 2007 14:09
Asukoht: Võrumaa
Kontakt:

Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas Taisto » 08 Dets 2010 15:11

Tere!

küsimus konkreetne:

kas on tark võtta ühistu haldaja (füüsiline isik) juhatuse liikmeks, et asjaajamisi kergendada?

Rahaülekanded jääksid ikka juhatuse liikmele, kes on ühistu liige.

Või on muid lahendusi?

Aitähh!

Taisto


Kõik raskused on ületatavad, lihtsalt ära tekita neid!

Kasutaja avatar
Heino
Administraator
Administraator
Postitusi: 1394
Liitunud: 29 Jaan 2006 02:00
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 4 korda
Kontakt:

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas Heino » 08 Dets 2010 16:02

Miks ka mitte.
Samas mida te täpselt kergendada tahate? Võib ju alati ka volikirja kirjutada.


Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte

hekitee10
Liige
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 15 Aug 2009 11:30
Asukoht: Haabneeme

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas hekitee10 » 08 Dets 2010 16:12

Volitus on vist jah vähe lihtsam vorm.
Tarkus tuleb hiljem antud toimingu puhul välja ehk tagantjärgi tarkus. Kui inimest ei tunne, siis on võõrastel seda väga raske kommenteerida.



Taisto
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Sept 2007 14:09
Asukoht: Võrumaa
Kontakt:

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas Taisto » 08 Dets 2010 16:37

Kas volitus on iga toimingu jaoks ühekordne või saab teha ka pikaajalise volituse ühistu asjade ajamiseks?

Eks ta siuke libe tee on. Kokkuhoid on ainult töötukindlustuse osas tegelikult töötasu osas. Samas lased kellegi väga ligidale.

Samas haldaja lahtilaskmine juhatusest vajab üldkoosoleku otsust + notari kinnitust.

Töövõtulepinguga on lahtilaskmine keerulisem?

Kas kellelgi pole olnud sellist juhtumit?

Taisto


Kõik raskused on ületatavad, lihtsalt ära tekita neid!

pimeloom
Linnapea
Linnapea
Postitusi: 1529
Liitunud: 02 Juul 2006 03:00
Asukoht: Tallinn

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas pimeloom » 08 Dets 2010 17:04

Taisto kirjutas:Töövõtulepinguga on lahtilaskmine keerulisem?
Töövõtulepinguga ei saa kedagi lahti lasta, sest töövõtt ei ole töölepinguline suhe. Seega ei ole töövõtulepinguga kedagi ka tööle võetud.

Töövõtulepingu lõpetamine pole mingi probleem. Töövõtuleping sõlmitakse mingi töö või teenuse teostamiseks mingil kindlal tähtajal, seega sõlmitakse töövõtuleping alati tähtajaline. Ja lepingu tähtaja möödumisel ongi leping lõppenud.



tull6
Haldur
Haldur
Postitusi: 521
Liitunud: 08 Nov 2007 23:44
Asukoht: Tallinn
On tänanud: 1 kord

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas tull6 » 08 Dets 2010 18:02

TVL on võlaõiguslik leping. Uue seaduse kehtima hakkamisega ei ole ka tähtajalise lepingu puhul üleütlemine mingi probleem. Ainult on vaja seaduse pügalaid lärgida:üleütlemisavaldus tuleb esitada taasesitamist võimaldavas vormis ja vähemalt üks kuu ette.



pimeloom
Linnapea
Linnapea
Postitusi: 1529
Liitunud: 02 Juul 2006 03:00
Asukoht: Tallinn

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas pimeloom » 08 Dets 2010 18:16

tull6 kirjutas:TVL on võlaõiguslik leping. Uue seaduse kehtima hakkamisega ei ole ka tähtajalise lepingu puhul üleütlemine mingi probleem. Ainult on vaja seaduse pügalaid lärgida:üleütlemisavaldus tuleb esitada taasesitamist võimaldavas vormis ja vähemalt üks kuu ette.
Milline töölepingu seaduse paragrahv teeb tööandjale tähtajalise lepingu lõpetamise nõnda lihtsaks?



tull6
Haldur
Haldur
Postitusi: 521
Liitunud: 08 Nov 2007 23:44
Asukoht: Tallinn
On tänanud: 1 kord

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas tull6 » 08 Dets 2010 21:23

Jutt käib TVL (Töövõtulepingust).



pimeloom
Linnapea
Linnapea
Postitusi: 1529
Liitunud: 02 Juul 2006 03:00
Asukoht: Tallinn

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas pimeloom » 09 Dets 2010 06:47

tull6 kirjutas:Jutt käib TVL (Töövõtulepingust).
Millisest uuest seadusest sa siis kirjutad? Meil ei ole uut võlaõigusseadust, aga töövõtuleping sõlmitakse teatavasti just võlaõigusseaduse järgi.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: Haldaja juhatuse liikmeks

Postitus Postitas Roland66 » 11 Dets 2010 15:45

Taisto kirjutas:Tere!

küsimus konkreetne:

kas on tark võtta ühistu haldaja (füüsiline isik) juhatuse liikmeks, et asjaajamisi kergendada?

Rahaülekanded jääksid ikka juhatuse liikmele, kes on ühistu liige.

Või on muid lahendusi?

Aitähh!

Taisto
Leidsin arvutist ühe artikli, eht aitab.

Kas juhatuse liikmega saab sõlmida töölepingut?
30.07.2008


Selline küsimus tõusetub praktikas tihtipeale just väikemate äriühingute tegevjuhtidel, kes samaaegselt on ka sama äriühingu juhatuse liikmed. Kas oleks õigem töötada tegevjuhina töölepingu alusel või on olemas ka mingi muu võimalus? Vaatame kõigepealt esimest ehk töölepingu sõlmimise võimalust.
Teatavasti välistab töölepingu seadus (TLS § 7 p 10) nimetatud seaduse kohaldamise äriühingu organi liikme (kelleks on ka juhatuse liige) suhetele juriidilise isikuga (näiteks osaühinguga). Siit järeldub, et seadusest tulenevalt ei saa juhatuse liige täita oma ülesandeid äriühingu juhtimisel töölepingu alusel.
Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei laiene talle ka muud töösuhteid reguleerivad seadused: puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ning nimetatud seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. Küll aga kohaldatakse juhatuse liikme tööle töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS). Nimelt sätestab TTOS § 1 lg 3 p 3, et seadust kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Praktikas tähendab see seda, et juhatuse liikmega töö juures juhtunud õnnetus on juriidilises mõistes tööõnnetus, koos kõigi seadustest tulenevate tagajärgedega, ehk kuni süüdlaste osas väärteo menetlemiseni Tööinspektsiooni poolt..
Mis puudutab aga muid seadusi, siis on hea teada, et töötuskindlustuse seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse liiget) kindlustatuks nimetatud seaduse mõttes. Juhatuse liikmetele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ning neile ei laiene seega ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks. Seda seisukohta selgitab Töötukassa pikemalt oma veebilehel www.tootukassa.ee.
Millise lepingu peaks siis juhatuse liige äriühinguga sõlmima? Kui äriühingu juht täidab ainult ühingu põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme leping sõlmitakse äriühingu nõukogu või osanike otsusel. Kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus tõusetub just siis, kui juhatuse liikmele tahetakse lepinguga ette näha tööseadustega sarnased tagatised (hüvitised, puhkused). Juhatuse liikme lepingus võidakse kokku leppida liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik äriühingu nõukogu, viimase puudumisel osanike otsus. Lepingu sõlmimise eelduseks on tavaliselt ka see, et äriühingul on enam kui üks juhatuse liige.
Milline on aga taolise lepingu õiguslik regulatsioon? Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155) asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe, olles oma olemuselt lähedane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Sellele viitavad ka äriseadustiku vastavad sätted, milliste kohaselt on isiku juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleks seega järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus võiks täpsustada õigusaktidest ning äriühingu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise tingimusi, kehtestada üldise hoolsus- ja lojaalsusnõude täitmiseks vajalikud kohustused, sätestada juhatuse liikme tasustamise, sealhulgas ettenähtud soodustuste ja kulude hüvitamise kord, samuti vastutuse täpsemad alused ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimused.
Kui juhatuse liige on aga enne juhatuse liikmeks valimist töötanud töölepingu alusel, kas sel juhul tuleks tööleping lõpetada ja kui siis, mis alusel? Vastus sellele küsimusele oleneb sellest, milliseid tööülesandeid juhatuse liige enne juhatuse liikmeks valimisi täitis. Kui ta täitis tööülesandeid, mida ta juhatuse liikmeks valimise tõttu enam ei täida, ehk töötas mingis konkreetses ametis, siis tuleks tööleping lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 76). Toome näite: Jaan töötas kokana osaühingule kuuluvas toitlustusasutuses, kuid firma laienedes palgati juurde uued kokad ning tehti Jaanile ettepanek asuda juhtima laienenud toitlustusasutust tegevjuhina ja juhatuse liikmena, loobudes sealjuures koka tööst ja keskendudes firma juhtimisele. Nii lõpetatigi meie näite puhul kokk Jaaniga tööleping poolte kokkuleppel ning sõlmiti temaga kirjalik juhatuse liikme leping.
Kuna juhatuse liikmeks valimise kohta on äriseadustikust tulenevalt vajalik kandidaadi nõusolek, siis võib eeldada, et nõusoleku andmisel lepivad äriühing (nõukogu, osanik) ja tulevane juhatuse liige kokku, kas seniste tööülesannete täitmine koos juhatuse liikme kohustustega on edaspidi võimalik või mitte. Nii näiteks on mõned juriidilised isikud taolise töötaja töölepingu peatanud, garanteerimaks töötajale võimalust jätkata tööd endisel töökohal peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Meie näite puhul oleks tööandja kokk Jaani töölepingu tema juhatuse liikme volituste ajaks lihtsalt peatanud.
Siinkohal soovitan asjaosalistel siiski arvestada sellega, et Riigikohus oma kohtulahendites on asunud seisukohale, et töötaja poolt nõusoleku andmist tema valimiseks juhatuse liikmeks loetakse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks endisel töökohal, kusjuures tööleping juhatuse liikmega loetakse lõppenuks poolte kokkuleppel päevast, mil ta andis nõusoleku juhatusse valimise kohta (vt riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-00; RT III 2000, 24, 262).
Tihtipeale küsitakse, kas äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samaaegselt olla ka selle äriühingu (töölepinguga) töötaja. Ehk meie eelneva näite puhul, kas kokk Jaan oleks saanud juhatuse liikmena töötada edasi ka kokana? Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kuid neid peab olema võimalik eristada äriühingu juhatuse liikme tööfunktsioonidest. See tähendab, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05 (RT III 2005, 42, 421), mille kohaselt töölepingu seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhetes. Nii, et meie näite puhul oleks võinud kokk Jaan jätkata töötamist kokana töölepingu alusel, samaaegselt juhtides toitlustusasutust juhatuse liikmena vastava lepingu alusel.
Kokkuvõttes võib öelda, et äriühingu juhtorgani liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute (juhatuse liikme leping) sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid, äriühingu juhatuse (nõukogu) liikme töösuhtele äriühinguga, mida vastav juhtorgani liige täidab töölepingu seaduse alusel ning mis ei kujuta endast seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevate juhatuse (nõukogu) liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.

Leonid Siniavski,
tööinspektor-jurist
Oma Saar,
30.07.2008


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

Vasta