Korteriühistu Abi

Vahetame kogemusi: kes mida pooldab ja miks? Kui haldusfirma puhul on asi selge, nemad peavad loomulikult oma teenuseid pakkuma, siis korteriühistute puhul on nii ja naa. Paneks kirja mõtteid, miks majandate ise või miks kasutate haldusfirmat? Ja kas olete praeguse seisuga rahul või teeksite heameelega teisiti kui oleks võimalust?

Huvitav teema Sirtsu poolt. Paneks siia juurde ühe väikese, kuid siiski haldusfirma arvamuse. Kuna iga maja on unikaalne, siis tegelikult ühest vastust polegi. Kõik sõltub soovidest, vajadustest ja võimalustest. Siiski võiks tuua ühe olulise valikukriteeriumi - usalduse. Keda usaldada, sellest võib sõltuda millise haldusvormi ühistu valib.

Hea teemapüstitus igatahes!
Meie majandame ise. Miks? Esiteks ei ole meie pisikeses, kuid pindalalat suurimas Eesti linnas ühtegi haldusfirmat teenust pakkumas. Lähim firma asub 21km kaugusel. Küsisin kunagi temalt hinnapakkumist ja hind on ikka pehmelt äeldes meile mittevastuvõetav. Sellega sai siis ilmselt vastatud ka see, et praeguse seisuga rahul ei ole. Oma tää ja elu kõrvalt Kõ juhtimine ja majandamine ei ole sugugi parim variant. Kui oleks võimalust ja minu teha, kasutaksime haldusfirmat.

Meie maja majandab ise. Siiani (4 aastat) on sujunud kõik hästi. Mis edasi saab pole teada, sest uus juhatus ei tea miks koostada ja kuidas koostada eelarvet ja millised seadused MTõ-d peamiselt reguleerivad. Ise loodan, et juhatus kosub või siis majaelanikud lõpuks ärkavad ja torkavad. Eks iga Kõ peab omal nahal lastehaigused ja kasvuraskused ära põdema.

Olime kaks aastat haldusfirma poolt juhtud ja see ei olnud just tasemel firma. Tegu Oõ Talavikuga. Tulemuseks oli see, et raha korjasime selle aja kohta kopsakalt (5 kr m2), kuid raha kadus märkamatult. Nimelt pakkus Talavik kosmiliste hindadega oma teenuseid .Majas suuri täid ei tehtud ja väikesed asjad tehti suure raha eest.
Peale selle finantseerisime meie kõrvalmaja veetrassi renoveerimise. Veetrass oleks pidanud läbima õuemaad, kuid see veeti läbi meie maja keldri.
Huvitav oli veel see, et viiviste pealt kogus firma omakorda viiviseid ehk siis puhas kasu  Sellega nad õnneks kohtus kõrbesid, kuid ka see fakt räägib iseenda eest.
Hetkel käivad majaelanikud Talavikuga kohut ja seda just remondifondi kasutamise pärast. Elame näeme mis kohus otsustab.
Loomulikult olime ise ka sellel aja rumalamad ja ei osanud oma õiguste eest seista, kuid haldusfirma teadis ju, et rikub seadust ja mängib meie usaldusel..

Oleme ühistu aastast 1998. Sellest viimased 6 aastat olen ühistut juhtinud mina. Olen kogu aeg arvanud, et ühistu ei ole maja parim maja haldaja. Probleem meie maja seisukohalt on, et oleme väiksed tääpakkujad. Kui midagi ehitada soovime peame paluma firmat, kes siis tää ära teeb. Mingit erilist konkurentsi ehitusfirmade vahel pole meie linnas kunagi olnud. Viimased kaks aastat on asi päris hull. Meie majas asjad praktiliselt seisavad. Raha veel on, aga ehitajat, kes vähemalt mind rahuldaks ei ole.
Haldusfirma kes haldab paljusid maju oleks ehitusturul tegija.
Haldusfirma omaks teadmisi ehitamise alal.
Maja elanikud on halduse alla minemise vastu. Majas mingit erilist opositsiooni ei ole. Valdav osa majast ütleb, et tee mis vaja sina oled tehnika inimene, mina maksan üüri.

Meil on väike maja ja siiani oleme ainult kasu saanud,et haldusfirmat ei kasuta.Kunagi kui meil firma Brem oli,siis ka nemad tunnistasid,et väikest maja ei tasu hallata.Ega see haldusfirma ise ei ehitagi,on ainult vahendaja.
Ehk remondi teenus läheb selle võrra kallimaks ja kvaliteet on ka küsitav.Näiteks kunagi renoveeritud kanalisatsiooni pidime lõpuks ikkagi ise korda tegema.Kvaliteet jättis soovida-ehk lihtsalt praak.

No meie oleme midagi vahepealset, lihtsalt nii kukkus välja. Kui hakkasime Minu Vara alt ära tulema tundus, et ühistut juhtima tahtjaid oli küll, kuigi on väike on maja. ... kuidagi kahtlane oli see kõik (pikalt ei põhjenda)
Ei ütle, et maksame palju, aga ega midagi just tehta ka, enamuse teeb juhatus. Majahoidjateenusest loobusime õige pea, ....
Et miks siis ikkagi firma? Ei ole aega ja tahtmist 24 tundi olla kättesaadav. Niigi on liiga palju mõtted hõivatud majaga. Teiseks puuduvad teadmised ehitus ja torude valdkonnas. Kuigi on tulnud ette vägagi koomilisi hetki soojasõlme hooldajaga. Kui ikka midagi juhtub, helistatakse dispetserile ja kohale tuleb avariibrigaad, kes siis likvideerib või lokaliseerib avarii.
RAHADEST
Rahad peavad olema ühistu kontrolli all. Pangaülekandeid teen ise ja haldusfirma arveid kontrollin loomulikult ka, nii, et olematute tääde eest ei saa midagi makstud. See on VÄGA VAJALIK MOMENT! sest kui saad raamatupidamisest (haldusfirma raamatupidaja) majandusaasta aruande, siis ei jaga sealt ääd ega mütsi, mis on mille eest. Mitte, et raamatupidaja peidab, aga seal ei lahata arvete tasemel. Omal on arvestus exelis ja peab klappima. Kõik on selge, kõik on nähtav.
Järgmine asi, mis me kohe algselt lepingusse panime oli:
[i:d31ef049fa]lepingus oli: ühistu võib ise võtta hinnapakkumisi ja valida oma firma kui[b:d31ef049fa] see on odavam haldusfirma omast[/b:d31ef049fa][/i:d31ef049fa]
selle me likvideerisime ja panime, et ühistu otsustab, kellelt tää tellida. Ja veel: [b:d31ef049fa]Lepingud sõlmitakse ühistu ja tääd teostava firma vahel![/b:d31ef049fa]
See nagu ellimineerib haldusfirma, kes paneks juurde oma kasumi, kuigi kui firmal on OMA firma, kes ikka täid teostab, siis sõlmid lepingu küll, aga oi, kus on juurdekirjutisi... Trepid muutusid ikka väga lahmakaks jne. Firmad sõlmivad haldusfirmadega omad lepingud, milles on punkt, kui palju nad haldusfirmale mingi tää eest maksma peavad. Praegu on neil küll tääd nii ei tapab, aga nii see on. Reegel: tuleb kõike kontrollida.
Paremat varianti praegu ei näe, eks elu toob asjad ette kui aeg saab täis. Momendil käib trepikodade mahukas remont.

[quote:c4d62aaac9]Firmad sõlmivad haldusfirmadega omad lepingud, milles on punkt, kui palju nad haldusfirmale mingi tää eest maksma peavad.[/quote:c4d62aaac9]Mis mõttes maksma peavad? Kuulen esimest korda ja pole sellist asja varem nagu näinudki, kuigi olen piisavalt palju neid lepinguid oma silmaga näinud.
Samas on loomulik, et haldaja paneb oma % vahele. Asjaajamine, telefonikõned, autosõit jne., kõik maksab ju.

Need on lepingud, mida maja ei tea. Minu Varal oli näiteks tää... mingil aktil lisatud rida: üldkulu koefitsent 0.35. Täitsa kribal ju, aga kui hakata arvet uurima, siis tuli välja, et rohkem kui kolmandik tää maksumusest.

Kui arve tuleb haldusfirmalt, siis on seal tää maksumus ja mis tehtud. Haldusfirma leping aga tää teostajaga on midagi muud ja summad ei ole sugugi identsed. Ei saa ma ka kõike siin lahti kirjutada, mida tean.
Mis puutub tel. kõnedesse jne. siis nende eest makstakse ju firmadele igakuiselt kuuarvet, toimugu siis peale veenäitude sisestamise midagi või mitte. Selles see igakuise makse mõte ongi. Ja kui ikka on lepingus punkt, et halduri tää nimistusse kuulub remonttääde organiseerimine, siis järelikult on selle maksumus juba kuuarves. Muidu oleks nii, et kuuarve eest ei tehta midagi, aga iga liigutus maksustatakse eritasuga.

10 korteriga korteriühistu Tallinnas, kasutame haldusfirmat. Korteriomanike hulgas ei ole lihtsalt inimest, kes oleks valmis asja enda peale võtma - kõik on noored tääinimesed, kõigil hirmus kiire kogu aeg. Mina, juhatuse esimees, samuti pigem ei tegeleks sellega.
Ei ole rahul haldusfirmaga - Annamari Oõ on meil.
* Sisekoristuse pidime ikkagi ise korraldama (sest nende majahoidja järjepidevalt jättis seest koristamata) kuigi varem oli see nende kohustuseks (hiljuti muutsime lepingut).
* Maksab palju.
* Majandusaasta aruandest ei ole midagi aru saada.
Niipalju küll omame kontrolli, et remondifondi raha kogume teisele arvele, millele haldusfirmal on ainult vaatamisõigus ja sealt teeme väljamakseid eelneva kokkuleppe [b:6e19c37754]ja[/b:6e19c37754] arve alusel. Majas ja maja ümber vajalikud suuremad tääd (hoovi korrastus, aia parandus jms) korraldame ise, niiet haldusfirma saabki arveid esitada põhimõtteliselt avariide likvideerimise ja meie poolt tellitud tääde eest (jääpurikate koristus, prügikasti vahetus jms).

sisuliselt hooldate maja ikkagi ise.lõpetage leping ja tegutsege iseseisvalt.toimetamise eest saate maksta autokompensatsiooni,see maksuvaba.

No, aga Iiriel ju kirjutas, et omal pole aega tegeleda, sama meilgi. Tõesti ei ole võimalik olla 24 tundi maja juures valves ja palves. Keset südaääd äkki kanalisatsioonitorustikus uputus, vot tegele siis sellega. Hommikul tääl unetusest paistes. Nii võib täält kinga saada. Ja raamatupidamine pole kah niisama: üks asi on exeli tabel teine asi aruanded maksuametile.
Jäägu ikka igaüks oma liistude juurde. Aga konteinerivahetus on küll üks meil või telefinikõne, tuleb odavam. Haldusfirma paneb oma tunnitasud otsa.

Andke andeks ikka ei saa aru.Kanalisatsiooni avarii kohta peate ikka ise teatama.Ega haldusest ka ääsel keegi tule.Meil kord aastas võib vaja minna avariikutset.Täätavad ka õhtuti ja nädalavahetusel.Ise teevad kõik ära.Kui palgalisi pole,siis raamatupidamisaruanne ainult kord aastas ja selle saab tellida kelleltki raha eest.Maksed kõik interneti kaudu.Nagu ei midagi hullu!???

No see oli piltlikult äeldud, aga avarii korral tuleb haldusfirmast avariibrigaad ka ääsel ja nädalavahetusel kohale. Keegi helistab dispetšerile ja kõik, olgu siis tegu ummistuse või elektri avariiga.
Tahan äelda, et käies tääl ei ole tavainimesel aega võtta vastu ühistu kõnesi ja see segab ka oma tääd.
Raamatupidamises tuleb iga kuu koostada ja trükkida arved. Jah saab exelis küll, aga aega võtab ikka. Miks peaks keegi juhatusest kogu oma vaba aja ohverdama ühistu heaks? See vangistab kogu vaimu.
Maksed jah, on otsekorraldused ja muu ikka internetis tehtud.

Eks ta ole, kelle mis sobib.

Ma küll ei kavatse avarii teenust igakuiselt sisse osta.See on üks raha tegemise viis kinnisvaradele.Tuleb see avarii lokaliseerida tund varem või hiljem ,.Mis vahe sellel on On olemas Toruabi.vesirott,neid jätkub siin Tallinnas küll.Need on kõige odavamad firmad.Olen oodanud vahest no kõige rohkem 5 tundi.See on kanalisatsiooniavarii.Kui on mingi vee lekke.No pange ajutiselt see vesi kinni.Aga , mis puutub korterisse siis enam-vähem on ju kõikdel korterid renoveeritud.Miks ma peaksin kellegi avarii eest maksma.Aga ikkagi juhatuse liige peab tegema väljakutse avariile.Teed sa seda töö juurest või kodust ,.Mis vahe sellel on.Ma ei usu , et teil see on igakuine kutse.Mul on see 1 x aastas või siis 2 x .Ja sellepärast ei pea ju tegema avariilepingut, mis maksab ikkagi aastas oma 3000-5000 krooni.Käige kursustel ja tehke kaitsmine ära Korterelamu haldurII ja saate ise korralikult hallata oma maja.

No tore kui sul kursus läbi Korterelamu haldurII käes. juhatuse liige ei pea midagi sellist tegema. Milleks vaja pikendada kommunikatsiooniahelat: elanik, juhatuseliige, avariifirma.

Kahju, et kursustel süsteemide hooldamisest midagi ei räägitud, järelikult s...t koolitus. Uutel veetorustikel on mudakogujad ja filtrid mida vaja perioodiliselt hooldada ja sama kehtib ka kanalistasiooni ja küttesüsteemide kohta. On hooldatud ei tule ka avariisid. Sõlmid hoolduslepingu saad ja ka avarii korral neilt abi.

Leammj: elu näitab, et korralik majandusharidus kulub sellel postil enam ära. Ära aja palun sassi haldamist ja hooldamist.

oma maja saab hallata ka ilma selle halduri kutseta. Küsimus oli dorisel ehk selles, et olenemata sellest, kas oled haldur või mitte, remondibrigaadi sul ikkagi kusagilt võtta pole.
Teisalt on ka mul kogemusi, et kui mingi avarii juhtub nädalavahetusel (ja enamasti ta siis juhtub), pole kedagi, keda välja kutsuda. Nad ei suuda avariiliselt teenindada neidki, kes on nende lepingulised kliendid. Kuigi neile tehakse vist eelisjärjekorras. Aga, noh, me ei ela ka Tallinnas.

Tallinnas on veel hullem ja üritasin ka oma arust ökonoomitada aastakese aga minu aeg ja kõikide närvikulu on kallim. Keset ööd saad kõne ja siis hakkad käiama : palun tulge palun tulge.....

Mina ravan, et halduri kutse peaks igal KÜ esimehel olema.
Neid pehmelt öeldes juhme on terve Eesti täis.
Haldusfirma on aga minu hinnangul viimane päästenöör.

Kui meil veel ühistut ei olnud, käisin mõningatel üritustel, kus siis räägiti ja kiideti ühistuid jne. Mis mind üllatas: kogu oma lugupidamise juures tubli naise Ilme Trepi vastu, ei saa ma temaga kuidagi nõustuda. Ta tegi kõigile selgeks, et ühistu juhtimine ei vaja midagi erilist. Vaid tervet talupojatarkust on vaja ja sellega saab hakkama iga tubli pensionär. No ja nii neid ühistuid juhitakse selle talupojatarkusega. Minu talupojatarkus ütles, et nii neid asju ei tehta.

Valge on igas küsimuses väga resoluutne, nii ka haldusfirmade suhtes. Alati aga pole kõik nii must-valge. Jah, haldureid ei huvita kopka eest, mis majas toimub, kui just midagi kukrusse ei kuku. Ometi on neil teadmisi mida tublidel aktiivsetel talupojatarkusega naistel pole.

Kui ikka on valida kas haldusfirma, mida suudetakse kontrollida või ühisus, mida nii ehk teisiti haldab haldusfirma, mille kontole aga maja juhatus kuidagi ligi ei pääse ja kontroll puudub, siis ma leian, et parem pool muna kui tühi koor.

Teiseks olen ma ülihästi kursis, mida teevad ühistutes juhatajad/juhatuse liikmed sest enamik mu töökaaslasi/tuttavaid on kuidagi maja juhtimisega seotud ja on maju, kus on lõpuks suudetud minna haldusfirma alla tagasi, sest juhataja ajas ikka väga musta äri, aga maja muttid olid sillas, sest päris nende tervise järele ja käis matustel kõnesi pidamas. Seal ikka kanditakse seda raha nii paremale kui vasakule, sularaha pakid baarikapis jne. nii et pole nad paremad midagi. Muidugi on inimesi, kes teevad seda tööd hingega, aga võimalusi on mitmeid.

Doris: huvitavad töökaaslased ja tuttavad sul
Pigem kantimise jutt on selline linnalegend, millele hoogu annavad mõned vähesed negatiivsed meedias kajastatud juhtumid. Ei tahaks uskuda (olen vist liiga sinisilmne), et mõni ühistu veel sularahaga majandab aga pangakontodelt on väga hea väljavõtet teha.

Mul on väga tublid tuttavad:
tean, kuidas üks neist võitles juhatuse esimehega ja püüdis majaelanikele selgeks teha, mis toimub. Juhatuse esimees orgunnis töid ja 10% tööde maksumusest kandis oma kontole. Ise korteri eest ei maksnud ja remonti tegi korteris maja rahadest. Mu tuttav oli juhatuse lihtliige, seepärast uuris ja puuris. Kange naine on. Kaks aastat läks, aga siis sai juhataja ise ka aru, et jalgealune põleb ja nüüd on nende haldajaks Deljuan.

Teine oli revident ja kui ta lähemalt huvi hakkas tundma sularaha kulude kohta ja urgitsema hakkas .... ütles mulle korra, et kardab oma elu pärast. Seal oligi sularaha baarikapis. Ta astus tagasi ja vahetas elukohta.

Lasnamäel püüdis kah aus kodanik selgitada, mis toimub. Paraku enne jõudis Juhatuse esimees enne riiklike pühi pangast välja võtta/ülekanda (ei mäleta täpselt) 500 000 remondirahasi ja jeehat teisele kodumaale Iisraeli. Tark mees oli. Jurist oli. Kaks kodakondsust oli. Ka see naine tundis muret oma elu pärast.

Mis neist juhustest ikka mainida.
Lihtsalt - palju tublisi inimesi mu tutvusringkonnas.

Ka mulle on tööde teostatjat valides öeldud, et hind sõltub sellest palju mina tahan endale. Õnneks olid need esimesed ja viimased kohtumised selliste firmadega.

Siit lõunaosariikidest lugedes annab vaid imestada. Ise pole selliste firmadega ja selliste skeemidega õnneks kokku puutunud.
Aga ennekõike pealinna ühistute kohta olen kuulnud, et seal käib ikka tihe rebimine KÜ esimeeste ülitasuvate soojade kohtade pärast. Iseäranis hull olukord olevat Lasnamäel. Meil siin ei taha jälle keegi seda tööd teha võtta.

Meil väike maja, aga ühistut moodustades tekkis kah kaks leeri, põhiliselt rahvuse põhjal. Üks mees, kes pretendeeris juhiks, käis oma trepikojas aasta lõpus ukse tagant ukse taha ja tegi näärivana ja jaotas kinke. Tõeline valimiskampaania. Kuna eestlasi oli rohkem, ei läinud ta läbi, juhatusse ei tahtnud. Me kartsime, et kaob kontroll ära. Oleks tahtnud teda juhatusse, sest meeste teadmised ikka teise kandi pealt, aga ta ei ilmunud edaspidi ühelegi üldkoosolekule. Hiljem selgus, et ehitab maja..... ei taha midagi pahasti mõelda, aga veider see ikka oli. Ma ei oleks raha eest kah juhatuse esimees.

Tahaks taanduda teiseks revidendiks. Kõik on käpas ja hea oleks teostada jooksvat kontrolli pangakonto jm. tegevuse üle, samas on revidendil õigus osaleda juhatuse koosolekutel, nii et oma kogemused saaks ilusti edasi anda.