Postitus
Postitas sirts » 05 Aug 2007 14:59
Eks see tule sellest, et nooremad inimesed on väga hõivatud oma põhitööga ja KÜ juhtide töö on ju vähetasuv (kui üldese) ja samas stressirohke. Majaelanike hulgas on valdav arvamus, et mis sel ühistujuhil ikka teha on. Sestap püüdlevadki etteotsa ennekõike auahned.
Ühistu esimehe tööd peaks hakatama ka riiklikul tasemel tunnustama, premeerima paremaid ühistuid nagu tehakse eramajade puhul (Kaunis Kodu). Valdavaks peaks saama ka korteriomanike teadlikkuse tõus, et töö on vajalik ja raske ning maad peaks võtma tõdemus, et ühistujuht saab oma töö eest ka palka (mitte juhatuse liikme tasu).Tasustamine on topeltkasulik: siis saab juhilt nõuda tulemuslikumat tööd ja ka juht ise püüab rohkem, sest teab, et kui ta maha valitakse, väheneb ka tema isiklik sissetulek. Kui midagi pole niikuinii kaotada, siis pole ju mõtet ka pingutada. Siis ehk tekib konkurents.
Mis puutub enese koolitamisse halduriks, kes töötavad näiteks FIEdena mitme ühistu juhina, siis kusagil võiks olla haldurite andmebaas ja kontaktid. Halduriks on mõtet püüelda (end koolitada) ikka ainult inimesel, kellele see on või saab põhitööks. Või siis peaks olema õpe internetipõhine, et seal saaks osaleda igast Eestimaa nurgast. Ka seda võiks toetada riik ja korraldada Korteriühistute Liit, kel on head kogemused selleks. Paraku on koolitused kaugel, ja kui toimuvad päevasel ajal, siis on sinna üsna võimatu minna. Ka on koolitused kallid. Minu puhul on konkreetselt nii, et ma suudan end oma raha eest vaevalt oma erialal koolitada, veel mingil kõrvalalal, mis mulle ehk võibolla tulevikus leiba ei anna, aga mitte kuidagi. Mõtleksin selle peale aga kindlasti, kui see õpe oleks kaugõppe või
veebipõhine.