korteriühistu ükskõiksus

Tahad kurta oma head või halba saatust või on mingi muu probleem? Aga palun.

Moderaator: Heino

Vasta
ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 21 Mär 2010 14:57

probleem siis selles, et ostsin siis jaanuari kuus korteri 24 korteriga tellisest majja. Kuna oli talv ja müüa oli osavalt peitnud ja minu eest varjanud asjaolu, et sula ilmaga ja vihmaga hakkab vesi korterisse tulema ei osanud ma midagi karta. Esimene sula ilm tõi siis probleemi nähtavale, TERVE KORTER UJUS (viimane korrus). Ühistusse helistades (Arkaadia) ja probleemist rääkides öeldi, et majas on võlglased ja raha pole. Väljast maja vaadates on selgelt näha et vesi jookseb mööda maja seinu alla mitte räästast nagu peaks. Maja haldur väitis umbes,et mina olen ainuke probleemne kellel vesi kraesse jookseb aga nüüd juba naabritega suhelde tuleb välja et mina olen veel nö. ehmatusega pääsenud, naabril oli praktiliselt lagi allakukkunud veetõttu. Haldur ütles veel jutu lõpuks, et see maja on vana ja amortiseerunud ning seal põhimõtteliselt pole mõtet mingit remonti teha. Mul on küll tehtud korterile kindlustus kuid kindlustus ei käsitle mitu korda ühte ja sama kahju.



pimeloom
Linnapea
Linnapea
Postitusi: 1529
Liitunud: 02 Juul 2006 03:00
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas pimeloom » 21 Mär 2010 16:08

ketas2 kirjutas: Ühistusse helistades (Arkaadia)
Arkaadia ei ole ilmselt korteriühistu, vaid haldusfirma.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 21 Mär 2010 16:35

Toon ühest kohtuotsusest väljavõtted
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile sjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
Vaidlust ei ole, et elamu välissein, millest vee läbivool toimus, ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde ja seega on sein mõtteline osa korteriomanike kaasomandist.
Lähtuvalt KOS § 11 lg 1 p 1, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Vastavalt KOS § 15 lg 1, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kohus jõuab järeldusele, et korteriomanikud kui kaasomanikud vastutavad korteriomandi reaalosale kaasomandi esemest tekkinud kahju osas ühiselt. Kaasomandi esemest lähtunud kahju osas vastutab kahju eest ka korteriühistu.
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks
olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Kohus on seisukohal, et ühise omandi korrapärase majandamise eest hoolitsemine on korteriühistu kohustuseks. Elamu majandamine on eelkõige elamu remont ja hooldus.
Vastavalt KOS § 15 lg 1 p 1, korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid.
Lähtuvalt KOS § 151 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 jõudnud järeldusele, et „Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04
(RT III 2004, 19, 220)) avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu.“. Kohus leiab, et elamu ehituskonstruktsiooni, s.o elamu seina muutmine veekindlaks on elamu
remont ning elamule remondi teostamine on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus.
VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei olnud teostanud elamu majandamise käigus elamu seintele remonti, mis oleks taganud seinte piisava veekindluse vihma või muude sademete puhul. Kostja tegevusetus tõi kaasa olukorra, kus vihmavesi tungis läbi seina elamu ehituskonstruktsioonidesse ja valgus sealt korterisse nr 32, millega tekitas korteri siseviimistlusele kahju hageja poolt nimetatud suuruses.
Kostja esitas vastuväite, et 2008. aastal oli ebaharilikult tugev vihm ja seetõttu tungis vesi elumaja seinast läbi.
KOS § 11 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohaliku kliima jaoks ebaharilikult tugeva vihma esinemist kahju tekkimise ajal 26. augustil 2008. Üldtuntud on asjaolu, et Eestis sajab vihma ning vihmasadu võib olla erineva intensiivsusega. Seega ei saa 26. augustil 2008 toimunud vihmasadu
lugeda asjaoluks, mida kostja ei oleks saanud ette näha.
Kostja esitas vastuväite, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks, sest eelnevatel perioodidel ei ole esinenud nii tugevat vihma, et vihmavesi oleks surunud läbi elamu välisseinte.
Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. KÜS § 1 lg 2 kohaselt, käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt, mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas. Korteriühistu põhikirja p 6.1. kohaselt on ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus.
Vastavalt põhikirja p-le 6.15.6. on juhatuse pädevuses majandustegevuse aastakava koostamine ning p-le 6.15.3. elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine.

Kohus leiab, et elamu fassaadi remondi teostamise algatus peab tulema korteriühistu juhatuselt, kes on kohustatud seda tegema elamu majandamise käigus või siis tegema üldkoosolekule ettepaneku kinnitada fassaadi remont majandustegevuse aastakavasse. Korteriühistu juhatus on
jätnud oma kohustused täitmata. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest põhjusel, et elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks. Kuna ei ole tõendatud, et korteriühistu juhatus oleks üldkoosolekule teinud ettepanekuid lülitada fassaadi remont majandustegevuse aastakavasse või tõstatanud üldkoosolekul küsimust elamu fassaadi osas jooksva remondi teostamiseks, ei saa kostja vastuväidet lugeda rikkumist vabandavaks asjaoluks.
Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust, mis vabastaks kostja vastutusest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus jõudis järeldusele, et kostja vastutab kaasomandi esemest lähtunud kahju osas sarnaselt kaasomanikele ning seega kannab ka asja kasutamisega seotud kahju. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. /---/.
Vaidlust ei ole, et asja parandamise kulud, millest on maha arvatud kahjustatud isiku omavastutus, moodustasid 10 776,72 krooni.
Lähtuvalt VÕS § 136 lg 1, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis.

Kui sinu korterisse on eelnevalt vett sisse jooksnud ja ennem müüki seinad värvitud, siis on tegemist varjatud puudustega, mille eest vastutab müüa. Uuri ühistust järgi, kas on eelmise omaniku poolt kaebusi olnud. Räägi teise naabriga, kelle korter märg, mida tema räägib. Minu hinnangul on sul kohtus suured võimalused võita. Esmalt fikseeri akti ja fotodega kõik mis on toimunud ja kus kohast vesi tuleb.
Viimati muutis Roland66, 21 Mär 2010 19:27, muudetud 3 korda kokku.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 21 Mär 2010 17:33

Tänan vastuse eest Roland66. Kahjustused on juba fotodega fikseeritud ja homme koostan akti. olen valmis minema kohtusse ja kasvõi televisioonini välja kui vassimine jätkub ja suutmatus vigu likvideerida. küsimusele et kus remondirahad lähevad, vastati et solidaarsuse mõttes peame remondi rahadest maksma võlglaste makse. Võlglastega peaks tegelema kohus



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 21 Mär 2010 19:16

Esmalt koosta pretensioon KÜ-le ja anna tähtaeg vastuseks. Kui ei vasta või keeldub kulusid tasumast pöördu kohtusse. Kulude tasumise kohta võta hinnapakkumine ja see lisa pretensioonile. Ega sul seal ühistus ennem midagi ei muutu, kui uut juhatust ei vali. Vajad abi, anna teada. Kohtuga sama.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

Kasutaja avatar
ergon
Haldur
Haldur
Postitusi: 757
Liitunud: 21 Mär 2006 02:00
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ergon » 21 Mär 2010 21:36

Sul on kaks valikut:
1. esitad pretensiooni eelmisele omanikule, kes müüs sulle variatud puudustega korteri. Võimalus saada korter odavamalt või üldse tehing tagasipöörata.
2. esitada pretensioon KÜ (sisuliselt iseendale) asumaks kahjusid korvama ning põhjuseid likvideerima.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 21 Mär 2010 22:01

Põhjused tuleb likvideerida nii või naa, muidu ma sellele majale pikka iga ei ennustaks. Eelmise omanikga läheks protsess pikale, elada tuleb kuni kohtuotsuseni korteris ja märguda, mõistlikum KÜ-l toimetama hakata. KÜ oleks võinud vähemalt katuselt lume maha ajada. Tegevusettus on selle asja nimi. Egas vihmaveerennid ja torud meeletult ka ei maksa. Vaikselt pihta ja edasi. Jõudu!


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 21 Mär 2010 22:44

Ma ise ka mõtlen, et kui neile esitada kahjunõue maksan ikkagagi ise koos elanikega selle lõppudelõpuks kinni. Küll nad siis tõstavad mingeid makse või lisavad hoopis uue idiootsuse.Kahju et ei osanud seostada kuidagi seda et müügikuuulutusi vaadates oli ühe maja kohta kahtlaselt palju kortereid müüa vist oli 4või 5 korterit. Eelmiselt omanikult vist pole küll midagi loota tal kommunaalvõlg oli 16000 ja korteril hüpoteek 180000.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 21 Mär 2010 22:56

Korda peate maja nii või naa tegema, tõuseb siis ka korterite väärtus ja maja muutub atraktiivsemaks. Makse ei tõsta ühistu vaid KÜ liikmed kinnitavad eelarve, palju ja kuhu maksta, milised on teostatavad tööd sel aastal, millised 5 asta perspektiivis. Kui juba oled kinnisvara omanik, siis pead arvestama kuludega, mis sul tuleb omamisega kanda. Mina soovitan teil juhatus välja vahetada haldaja, aga täidab KÜ otsuseid ja lepingust tulenevaid kohustusi.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 21 Mär 2010 23:24

Peab jah selle haldava firma pikalt saatma ja ise tegutsema hakkama muidu see olukord siin ei muutu.



M469
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 10
Liitunud: 23 Mai 2008 17:22
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas M469 » 21 Mär 2010 23:56

Ma ise ka mõtlen, et kui neile esitada kahjunõue maksan ikkagagi ise koos elanikega selle lõppudelõpuks kinni.
*******
sellega seoses küsimus.
MTÜ seaduse par. 32 p.2 sisu on:
2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

samas me kõik teame, et juhatuse liikme/esimehe pädevusala, st ka vastutus, on hoone, sh ka katuse/seinte, haldamine/korrashoidmine.
miks siis peavad KÜ liikmed maksma KÜ juhatuse kohustuste rikkumiste eest?



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 22 Mär 2010 00:17

Seadusest selline õigus tuleneb, kuid pead arvestama ka sellega, et need inimesed elavad sinuga ühes majas, sa pead nendega koos edasi elama. Kohtusse kaebamise korral võib olukord minna kontrolli alt välja. Ma tean, mis on sõda ühistus, kui hakkad vanu asju üles tõstma, sa ei elaks seda üle. Teine variant: juhatuse volitused on lõppenud. Vanasti kirjutati põhikirja juhatuse volitusteks 2a, kui juhatus valiti 1997, volitused ammu läbi, leiab endale targa juristi ja oledki kaotaja. Juhatus võis pakkuda KÜ-le koosolekul, remondirahade tõstmist, tööde teostamist, kuid ettepanek ei leidnud KÜ liikmete hulgas toetust. Tariifi kinnitasid KÜ liikmed. Nimetatud maja puhul on tegemist haldajaga, kelle arvel on rahad, seega peaks küsima hoopiski haldajalt, miks maja nii armetus seisus on. Me oleme haldajate alt maju ära toonud, majad on maksnd neile aastaid, kuid majad on kohutavas olukorras, midagi ei ole tehtud, kõik on ripakil ja laokil. Võiks nagu nõudma hakata, kuid võidus ei ole me nii kindlad ja kulud väga suured, mis entusiasmi kahandavad. Lihtsam on alustad nullist ja mida rutem, seda parem. Aprill varsti käes, lõpetage leping. Kui ei nõustu lepingu lõpetamisega ja nõuab lepingus olevat etteteatamistähtajast kinnipidamist, avage oma KÜ arve, kõik rahad sinna, haldajale maksate faktiliselt tehtud tööde eest. Kui lähed haldaja juurde, koosta esmalt paber, mille annad üle, juttu ei ole mõtet nendega ajada, hiljem eitavad kõike. Paber on kindel asi.

Kuidas paljudes majades juhatus valitakse? Koosolekutel kerkib üles küsimus, kes soovib olla juhatuses, vana juhatus ei soovi ja tahab lahkuda, keegi ei soovi. Lõpuks leitakse keegi, et hea küll, ma olen. Ta ei tea isegi, mida peaks tegema, miks teda süüdistada. Ütleb rahvasuugi: Iga rahvas väärib oma valitsejaid e. ise valisite juhatuse ise olete süüdi.

Minu ettepanek on: Valige uus juhatus, haldajaga leping lõpetada, uuesti nullist pihta. Kehtestage normaalne tariif, mitte minimaalne, vaid korralik, et midagi teha saaks. Kui keegi ei ole nõus maksma, ei saa juhatus ka midagi teha. Remondi fondi koguge 5 EEK/m2 vähemalt. Esimesed aastad on rasked, hiljem läheb kergmaks.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 22 Mär 2010 00:35

Praegu maksame nn. remondifondi 120kr/kuus (väidetavalt pidi raha solidaarsuse mõttes võlglaste eest maksmiseks kuluma). Eriti utoopiline tundus koristusteenus 160kr/kuus korrutades 24-ga (korterite arv) saame 3840kr pole kordagi kedagi koristamas näinud ja selle raha eest oleks ise meelsasti nõus lappi lükkama.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 22 Mär 2010 00:48

Kuidas otsustate, nii tehakse. Kuniks keegi hldajale küsimusi ei esita, raha makstakse, miks mitte elada, käib koristaja või ei käi, nemad vaesemaks ei jää. Ega te ainukesed ole, kellel haldajaga probleeme. Korrutage nimetatud summa 12-ga saate kokku aastase summa ja mõtelge, mida te kõik selle rahaga teeksite. Vihmaveerennid tehtud ja jääks ülegi. Kui 120 EEK kuus läheb võlglaste eest tasumiseks, äre heitke meelt, kui rahad võlglaste käest laekuvad, peaksid nad idee poolest laekuma KÜ arvele, kuna te olete nende eest juba maksnud ning saate rõõmsasti rahsid maja remontimiseks kulutada. Haldajaga on asjad keerulisemad, keegi ju ei näe, kuhu raha laekub, millal, palju ja kas ikka kulutatakse maja otstarbeks. Mida rutem hadajaga lepingu lõpetate, seda parem teile. Koridori võite paar aastat ise koristada, kuniks asjad korras.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 22 Mär 2010 01:18

Just, ja kohtuteed nendega ettevõtta ei julgeks üksinda, sest mina tavaline töömats ja Arkaadia tundub suhteliselt suur. Võtavad kõva juristi ja ongi korras.Tänan abi eest ja selgitamast!



hekitee10
Liige
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 15 Aug 2009 11:30
Asukoht: Haabneeme

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas hekitee10 » 22 Mär 2010 21:58

Kas müüa ei teadnud sellest probleemist?
Kui teadis ja ei informeerinud ostjat puudustest, siis on need varjatud puudused ja minuteada karistatav.
Puuduste all mõtlen katuse läbi laskmist.



ketas2
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Mär 2010 14:10
Asukoht: Tallinn

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas ketas2 » 23 Mär 2010 18:25

teadis küll sest sissekolides oli köögi lagi ja elutoa lagi äsja värvitud ja pahteldatud.Müüaga pole eriti lootust ma arvan, kahe lapsega üksikema ja suured võlad, lõpuks kui tehing tagasipöörata oled hoopis tühjade kätega. tundub et nüüd hakkavad asjad mingissuunas liikuma, tuleb koosolek ja häälteenamusel otsustatakse kas uus katus.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 23 Mär 2010 19:59

Hakka täna KÜ juhatusega vahetamisega tegelema ja haldajaga lepingu lõpetamisega. See olukord on juba kord selline ja sina midagi muuta ei saa. Alustad täna nullist ja vaikselt edasi, kohtus kaotad paar aastat ja millise tulemusega: said teada, et sul on õigus. Paigaldades majale vihmaveesüsteemi, lahendad enda jaoks olulise probleemi ja saad normaalselt edasi elada. Kuniks kohtus käid, katus tilgub edasi läbi, sinu mööbel rikutud, elukeskkond elamiskõlbmatu. Muuda parem neid asju, millest on kasu.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

leammj
Haldur
Haldur
Postitusi: 612
Liitunud: 29 Juul 2006 03:00

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas leammj » 27 Apr 2010 20:22

Haldur ütles,et maja on vana ja amortiseerunud ning seal põhimõtteliselt pole mõtet mingit remonti teha.
Kuidas saab üks haldusfirma nii öelda.
Tean maja , kus samuti taheti tõestada , et maja on avariilises olukorras. Maja korteriomanikud mopdustasid ühistu , hakkasid ise haldama. Nüüd on kõik ok.
24 korte, maja koristus kulud on keskmiselt kusagil kõikide maksudega kusagil 2.00 kr/m2. Muidugi oleneb teie maja m2-test.
24 kort. haldus/hooldus kulud ei peaks ületama kusagil 6,50 kr/m2. Võib ka olla vähem.
Usun , et kusagil 850-900 m2 vahel on teie maja andmed



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi: 826
Liitunud: 02 Jaan 2008 19:41
Asukoht: Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Roland66 » 27 Apr 2010 21:08

Huvitav oleks teada, kuidas teemaalgatajal on läinud, valgusta rahvast ka natukene. Vahest saame nõuga veel abik olla?


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

leammj
Haldur
Haldur
Postitusi: 612
Liitunud: 29 Juul 2006 03:00

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas leammj » 29 Apr 2010 10:46

Miks karta ühte haldusfirmat. EKÜL-is on väga tugevad juristid,. Pöörduge nende poole. Ega ei saa ju lasta endale peale istuda. Ega kui haldusfirma on midagi teinud nihu , siis ka vastutab selle eest. Kas pangaga tegeleb firma või ühistu.Kui firma . Siis olete suure vea teinud.
Käige koolitustel. Riik toetab EKÜL poolt tehtud koolitusi 2000 kr. suuruses.Et kui vaatate , siis need koolitused polegi nii kallid. Parem õppida halduri kutset , kui maksta haldusfirmale meeletut haldustasu. Tehke see asi üldkoosolekul selgeks. 160 tundi +24 tundi. Kaitsmine. Ja teil on kutse käes. Ja teadmised tasemel. Igati hoiate oma ühistu kulusid kokku.



kasak
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 1
Liitunud: 01 Sept 2010 20:33
Asukoht: tartu

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas kasak » 01 Sept 2010 22:03

Mul selline mure, et elan 28krt. ühistus. Probleem selline, et ühistu kogub haldustasu 313kr iga korter. see raha paigutatakse ilusti kõik igakuiselt palkadeks ja hüvitisteks. Kuna raamatupidaja on sõbranna esimehele (naine), siis palk 3000.-/kuu, on veel koristaja, ja makstakse ka transpordi hüvitist ühele juhatuse liikmele 1000.-/kuus. ühitstu esimehelt arupärides kulutuste kohta ainult vassitakse ja hämatakse. majal on ukselukk katki juba pea aasta. sellepeale öeldakse, et see lukk ongi jama ja tuleb terve uks äravaheteda :roll: . kolm nädalat tagasi lakkas töötamast tõkkepuu. küsimusele, et miks tõkkepuu ei tööta, öeldakse, et on katki. küsisin et kuna korda saab. sellepeale öeldakse, et see firma kes paigaldas on pankrotis :roll: . täielik tegevusetus. koosolekul ei ole võimalik midagi suuremat ka läbisuruda, kuna juhatuse liikmed kõik omavahel sõbrad/sugulased ja pooled korteriomanikud ka sõbrad sugulased, kelle huvesi lihtsalt rahastatakse. aasta lõpuks toob raamatupidaja lagedale aruande, et tulem on miinuses ja tõstame makset. majas muidugi palju ükskõikseid inimesi ja käputäie inimestega lihtsalt ei jõua. kõikide küsimuste kohta vastab esimees pm samamoodi-. juhtus otsustas nii ja kõik.


jutt muidgi pikk ja segane aga loodan, et saate murest aru.



Kasutaja avatar
meelismih
Liige
Liige
Postitusi: 132
Liitunud: 19 Mai 2008 09:49

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas meelismih » 03 Sept 2010 09:57

kasak kirjutas:Mul selline mure, et elan 28krt. ühistus. Probleem selline, et ühistu kogub haldustasu 313kr iga korter. see raha paigutatakse ilusti kõik igakuiselt palkadeks ja hüvitisteks. Kuna raamatupidaja on sõbranna esimehele (naine), siis palk 3000.-/kuu, on veel koristaja, ja makstakse ka transpordi hüvitist ühele juhatuse liikmele 1000.-/kuus. ühitstu esimehelt arupärides kulutuste kohta ainult vassitakse ja hämatakse. majal on ukselukk katki juba pea aasta. sellepeale öeldakse, et see lukk ongi jama ja tuleb terve uks äravaheteda :roll: . kolm nädalat tagasi lakkas töötamast tõkkepuu. küsimusele, et miks tõkkepuu ei tööta, öeldakse, et on katki. küsisin et kuna korda saab. sellepeale öeldakse, et see firma kes paigaldas on pankrotis :roll: . täielik tegevusetus. koosolekul ei ole võimalik midagi suuremat ka läbisuruda, kuna juhatuse liikmed kõik omavahel sõbrad/sugulased ja pooled korteriomanikud ka sõbrad sugulased, kelle huvesi lihtsalt rahastatakse. aasta lõpuks toob raamatupidaja lagedale aruande, et tulem on miinuses ja tõstame makset. majas muidugi palju ükskõikseid inimesi ja käputäie inimestega lihtsalt ei jõua. kõikide küsimuste kohta vastab esimees pm samamoodi-. juhtus otsustas nii ja kõik.


jutt muidgi pikk ja segane aga loodan, et saate murest aru.

Inimeste ükskõiksus ongi see, mis on teile hukatuseks seal saanud.
Mida vähem inimesi asi huvitab ning mida rohkem nad on nõus raha tuulde toopima, seda hullemaks olukord läheb ning kui juhatus on tõesti ainult enda elukvaliteedi parandamise eesmärgil eesotsas, siis varsti olete omadega ka võlgades. :(

Kahjuks ei oska sind siinkohal väga abistada, sest olukord näib olevat üpris raske, aga soovitan kindlasti konsulteerida juristiga, kes on KÜ teemadel pädev. Raudselt on olemas võimalus, kuidas säärane diktatuur maha võtta ning asju õigesti tegema hakata. Olgem ausad - suurem osa süüst on just majaelanikel endil, et lasid asjadel niimoodi minna ning sealt tasuks ka parandus- ja teavitustöid alustada.



Kytt
Revident
Revident
Postitusi: 184
Liitunud: 19 Juul 2011 23:48
Asukoht: Harjumaa

Re: korteriühistu ükskõiksus

Postitus Postitas Kytt » 02 Aug 2011 14:36

Tea, millega see asi lõppes ka?



Vasta