Korteriühistu Abi

KÜ-s on 2 suurt võlglast. Kas võib nii, et ühelt nõuad korteriomandi võõrandamist ja teiselt ei nõua. Või peab neid kohtlema võrdselt?

Võrdselt peab kohtlema küll,aga üldkoosolek võib otsustada vastavalt algandmetele.Ehk,kui üks võlgnik keeldub koostööst ja ei soovi võlga likvideerida,teine aga on maksejõuline ja koostööaldis.Sellisel juhul võib erinevad otsused vastu võtta.

Hetkel on soov erinevalt kohelda tingitud sellest, et ühel korteril on ülisuur hüpoteek (ei saa kusagilt infot, kui palju sellest on kasutusel) ning ta on regulaarselt tasunud alates juunist nii jooksva kuu arveid ja võlgnevuse summast kindla summa. Jätaks ta hetkel rahule, kuni ta tasub regulaarselt ja tähtaegselt.

Teisel korteril (väiksema võlgnevusega) pole hüpoteeki ja ka omanikule peab pidevalt meelde tuletama, et eelmise kuu arve tasumise tähtaeg on möödas ja tasuma peab ka osaliselt võlgnevust (summa määratud sama %-ga kui teisele võlglasele). Ta ei tasu ühtegi kuu arvet tähtaegselt, ka võlgnevuse osast tasub vahel väiksema summa ja mõni kuu ei sentigi.
Otsustasime ÜK-l renoveerida korterelamu fassaadi ja selleks tuleb võtta laen, seega arved suurenevad. Analüüsides senisi maksmisi, tunnetan teise võlglase puhul suuremat riski, et ta hakkab talvekuudel suuremate arvete (küte + laenumaksed) maksmisel võlgu jääma.

Aga siis tulebki põhjendused ära märkida koosoleku protokolli.Muide ma soovitaks aasta peale kütte ära jaotada.Elanikel lihtsam,aasta läbi sama summa,võlgnevusi vähem.Tegelen ka ise hetkel renoveerimise teemaga(audit tehtud,toetus käes,projekt valmis,tegelen pankadega).

Muide,kirjutasid et arved suurenevad.Tegelikult ei tohiks suureneda,kui õieti tehtud.See osa,mis küttega kokku hoiate(peale fassaadi soojustamist) läheb laenumakseks.

ennkippel kirjutas: ... Muide ma soovitaks aasta peale kütte ära jaotada.Elanikel lihtsam,aasta läbi sama summa,võlgnevusi vähem....

Oleme selle üldkoosolekul hääletusele pannud, kuid otsustati tasuda kasutamise järgi, et siis saab mõned kuudki vabamalt hingata (ka on talvehooajal lisa teenimise võimalusi meie piirkonnas rohkem) ... see on liikmete otsustada.

ennkippel kirjutas:Muide,kirjutasid et arved suurenevad.Tegelikult ei tohiks suureneda,kui õieti tehtud.See osa,mis küttega kokku hoiate(peale fassaadi soojustamist) läheb laenumakseks.

Arved suurenevad on õige lähtudes sellest, millega mina võrdlen: võrreldes suviste kuu arvetega suurenevad talvised arved (mitte enne ja pärast renoveerimist).

Samas ei tee me renoveerimist soojustusega, vaid fassaadi krohviparandused, pööningu põranda soojustamine ja keldri akende vahetus. Ei kasuta Kredexi teenuseid/toetusi. Kuna majas on küttesüsteem korras/tasakaalus ja küttearved võrreldes täisrekons. majade piisavalt madal, siis ei näe vajadust sellist suurt rek. ette võtta.

Suisse,palju m2 kohta küte tuleb eurodes?Meil kulub aastas 1 €/m2. Ja nii ka makstakse aasta läbi.

Soojusenergia kulu saab ikka mõõta MWh-s, mitte eurodes, sest igas piirkonnas on erinev 1 MWh hind.

Täpselt nii,aga mõte oli tegelikult renoveerimise rahastamisel,mwh-dega ei saa midagi kinni maksta,küll aga rahaga kokkuhoiust.Minul toob tabel välja,palju kütte peale m2 kohta kulund on raha aastas.Kena muidugi fassaadi pragude täitmine,aga reaalselt suurem kokkuhoid oleks parem.Meil tõi energiaaudit välja,et pragude mätsimine üksinda ei tasu ennast ära.

Siit on näha kas kokkuhoid on võimalik või mitte http://service.regio.ee/kredex/#e=55210 ... rv=0&l=mwh. Juhul kui küttekulu ruutmeetrile on mõnest suurem, siis saab kokku hoida.

Võrdlesin (kahjuks meie piirkonna kohta Lõuna-Eestis andmed puuduvad) ja sain tulemuseks 133 kWh/m2/aastas. Samas on aknad keldris lahti, pööning soojustamata ja tohutud//sügavad krohviaugu. Lisaks on aknaümbrused tühjad ja kõik kes on aknad vahetanud, on need täitnud ning saanud tükk maad soojemaks oma elamise (neid ei ole võimalik likvideerida fassaadisoojustamisega). Seega pole mõtet teha meil täisrek. korterelamul, sest siis saame vaid 2 korda pikemalt maksta. Toetust nagunii 35% ei saa.

Lisan juurde, et toasoe on ca 25, ka sealt saame kokku hoida.

Meil on täna 114 kwh/rm aastas ehk ruumi teil ju veel oleks. Meie soojustasime ja rekkisime kütte.

ergon, kas küttekulu jagasite köetava pinna peale või kogu maja pindala peale (st keldrid, trepikojad jms pinnad ka)?

Sellel kaardil (sh meie maja) jagatakse soojus elamispinna järgi ehk see sisaldab ka ühiskasutatavate ruumide kütmist.

ergon kirjutas:Sellel kaardil (sh meie maja) jagatakse soojus elamispinna järgi ehk see sisaldab ka ühiskasutatavate ruumide kütmist.

Kui arvestusse lähevad köetavad üldkoridorid (seal ka soojus vähemalt 20 kraadi), siis tuleb meie majal 90,29 kWh/m2/aastas.

ergon kirjutas:Meil on täna 114 kwh/rm aastas ehk ruumi teil ju veel oleks. ...

Seega ikka vist eriti ei ole...

ennkippel kirjutas:Täpselt nii,aga mõte oli tegelikult renoveerimise rahastamisel,mwh-dega ei saa midagi kinni maksta,küll aga rahaga kokkuhoiust.Minul toob tabel välja,palju kütte peale m2 kohta kulund on raha aastas.Kena muidugi fassaadi pragude täitmine,aga reaalselt suurem kokkuhoid oleks parem.Meil tõi energiaaudit välja,et pragude mätsimine üksinda ei tasu ennast ära.

Aga ka rahastamise m2 maksumus ei ütle miskit, juurde ikka vaja teada, mitu aastat/kuud seda laenu tagasi makstakse (kas 10 või 20 aastat).

Renoveerimise finantseerimiseks eelpakkumuse alusel ca 0,9 €/m2, aga rek.projekti alusel saame täpsema pakkumuse [finantseerimise summa sisaldab: projekteerimist, ehitusluba, ehitustööd (kahe otsaseina soojustamine, pööningu põranda soojustus koos käiguteedega, keldriakende vahetus, krohviparandused, rõdupiirete vahetus) omanikujärelevalve].

Aga kas on kellelgi kogemust võlglaste erineva kohtlemisega?

suisse kirjutas:

ergon kirjutas:Sellel kaardil (sh meie maja) jagatakse soojus elamispinna järgi ehk see sisaldab ka ühiskasutatavate ruumide kütmist.

Kui arvestusse lähevad köetavad üldkoridorid (seal ka soojus vähemalt 20 kraadi), siis tuleb meie majal 90,29 kWh/m2/aastas.

ergon kirjutas:Meil on täna 114 kwh/rm aastas ehk ruumi teil ju veel oleks. ...

Seega ikka vist eriti ei ole...

Soojuse hinna saab välja arvutada ja iga kwh maksab.

Ergon, kahjuks ei saa viimasest kommentaarist aru. Ma vaid kirjutasin, et meil ongi juba sealt kaardilt saadud andmetest ja ka sinu maja andmetest väiksem soojusenergia tarbimine.

Andeks,aga mõte täna ei tööta.Meil 8 krt. majal kulub aastas umbes 95Mwh soojusenergiat,korterite m2 on 580.4 ja köetav on 636m2.Siis peaks olema 149,4 kwh/m2 vist.

Ma järeldan Suisse,et Sinu arvestuses peab midagi mäda olema,kusjuures meil küte tasakaalustatud,termokraanid,aknad vahetatud,katusealune ka soojustatud mingi kihiga.Ergoni antud tabel näitab meile 144.

ennkippel kirjutas:Ma järeldan Suisse,et Sinu arvestuses peab midagi mäda olema,kusjuures meil küte tasakaalustatud,termokraanid,aknad vahetatud,katusealune ka soojustatud mingi kihiga.Ergoni antud tabel näitab meile 144.

Millest sa järeldad? Kas ei või olla ühte maja, mis isemajandamise teel ehitatud asutusel oma töötajate jaoks ja see on ehitatud soojapidav. Sellel majal ehituse käigus asendati osad materjalid (ikka soojapidavamate vastu).
Algul jagasin ma aastase soojusenergia kulu vaid korterite pindalaga ja sain 133 kWh/m2/aastas, kuid kui sinna alla pidi minema kogu köetav pind (sh. ka köetav üldkoridor), siis ju loomulikult tulemus vähenes.

ennkippel kirjutas:Andeks,aga mõte täna ei tööta.Meil 8 krt. majal kulub aastas umbes 95Mwh soojusenergiat,korterite m2 on 580.4 ja köetav on 636m2.Siis peaks olema 149,4 kwh/m2 vist.

Meil kulub aastas 137,7MWh ja köetav pind on 1525,1m2.
Kortereid on meil 18.