KÜ koosolek
Moderaator:Heino
Paraku siin sa eksid. Uus seaduseelnõu just nimelt kohustab ettepanekuid arvestama. Iseasi, kuidass see praktikas võimalik on.
Re: KÜ koosolek
Riigikogu lehel olevas eelnõus (erinev e-õiguse eelnõust) on:sirts kirjutas:Paraku siin sa eksid. Uus seaduseelnõu just nimelt kohustab ettepanekuid arvestama. Iseasi, kuidass see praktikas võimalik on.
(1) Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
(2) Vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.
(3) Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamist.
(4) Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama üldkoosoleku päevakorda on käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele käesoleva seaduse § 20 lõike 7 kohaselt teatatud.
Minu arvates võib juhatus teha nt sellise otsuse, et 1/10 liikmete nõude arutamiseks tehakse xyz põhjusel hoopis uus üldkoosolek ja otsest kohustust nõutud küsimust päevakorda võtta ei ole. Sirts, kus sa kohustust näed ?
-
timbulimbu
- Üüriline
- Postitusi:2
- Liitunud:12 Jaan 2007 02:00
- Asukoht:Raplamaa, Kaiu
Re: KÜ koosolek
Tegelikult on väga oluline, mis küsimust tahetakse päevakorda vahetult enne koosoleku toimumist lisada. Põhikirjas on selgesti öeldud, mida üldkoosolek OTSUSTAB. Minu meelest ei ole seal küll selliseid asju, mis võivad nii-öelda lambist, päev või paar enne koosoleku toimumist, meelde tulla. Oih, näe, majandusaasta aruanne vaja ka kinnitada. Mina mingit lisamist oma koosolekul ei luba. Küll aga panen alati viimaseks päevakorrapunktiks jooksvad küsimused. Seal lasen kõigil rääkida, mis südamel. Juhatuse esimehena kuulan kõrv kikkis ja vaatan, mis on niisama südamelt-ära-jutt ja mis on teema, millega tuleb edasi tegeleda. Tegelikult võtab üldkoosolek otsuseid vastu väga vähe. See kui keegi tahab lisada päevakorda igale poole sirtsutava naabrikassi probleemi ei tähenda, tuleb mingi otsus. Seepärast olekski huvitav teada, mis küsimus päevakorda lülitada taheti - siis oskaksin öelda, kuidas mina selle lahendaksin ja miks just nii.
Re: KÜ koosolek
Uue eelnõu seletuskirjast:
MTÜS-i täiendamine paragrahviga 20¹
MTÜS-i täiendatakse üldkoosoleku päevakorra regulatsiooniga. Siiani puudub selle kohta täpsem regulatsioon. Sättega nähakse ette, et päevakorra määrab juhatus, samas on võimalik teisiti sätestada. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed ise (MTÜS § 20 lg 4), siis määravad nemad ka päevakorra.
Reguleeritakse ka täiendavate küsimuste päevakorda võtmist. 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda. Seda võib teha nii enne üldkoosolekut kui ka üldkoosoleku ajal, kuid viimasel juhul peavad selleks kõik mittetulundusühingu liikmed üldkoosolekul olema. Päevakorra täiendamise võimaluse andmine mittetulundusühingu liikmetele on otstarbekas, sest vastasel juhul peaksid nad kasutama MTÜS §-s 20 ette nähtud võimalust ja üldkoosoleku ise kokku kutsuma. See põhjustaks aga suuremaid kulutusi võrreldes sellega, kui samasid küsimusi arutatakse juba kokku kutsutud üldkoosolekul. Kui päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut, siis on vaja sellest teatada ka kõigile mittetulundusühingu liikmetele. Vaid sel juhul on kõikidele mittetulundusühingu liikmetele tagatud võrdne võimalus informatsiooniga tutvuda ja sellest lähtudes teha otsus üldkoosolekul osalemise vajalikkuse kohta.
Samas võimaldab selline kord üldkoosolekuid ebamõistlikult kaua edasi lükata, lisades muudkui uusi punkte päevakorda. Sellega kaasneksid aga kulud juba planeeritud üldkoosoleku ärajäämise tõttu nii mittetulundusühingule kui ka isikutele, kes on teinud ettevalmistusi üldkoosolekul osalemiseks. Seepärast nähakse üldkoosoleku täiendamisega seoses § 20¹ lõigetes 3 ja 4 ette piirangute rakendamise võimalus. Mittetulundusühing võib põhikirjas sätestada, et mittetulundusühingu liikmed võivad täiendavaid punkte päevakorda lisada ainult mitte hiljem kui kolme päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamist. Sel juhul jääb teistele isikutele mõistlik aeg, et oma plaanides muudatusi teha, kui üldkoosolek edasi lükatakse. Mittetulundusühingul oleks aga kasulik saata üldkoosoleku kutse liikmetele varem, kui näeb ette seadus või põhikiri, sest sel juhul jõuaks mittetulundusühing saata nõutava etteteatamistähtaja jooksul uue üldkoosoleku kutse, ilma et üldkoosolekut tuleks edasi lükata (vt eelnõuga mittetulundusühingute seadusesse lisatav § 20 lg 7). Sellise võimaluse kasutamisele mittetulundusühingute poolt aitab kaasa ka lisatav § 20¹ lõige 4, mis näeb ette, et põhikirjas võib ette näha, et päevakorda võib täiendada ainult niikaua, kuni päevakorra muutmisest on juba ühe korra liikmetele teatatud.
MTÜS-i täiendamine paragrahviga 20¹
MTÜS-i täiendatakse üldkoosoleku päevakorra regulatsiooniga. Siiani puudub selle kohta täpsem regulatsioon. Sättega nähakse ette, et päevakorra määrab juhatus, samas on võimalik teisiti sätestada. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed ise (MTÜS § 20 lg 4), siis määravad nemad ka päevakorra.
Reguleeritakse ka täiendavate küsimuste päevakorda võtmist. 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda. Seda võib teha nii enne üldkoosolekut kui ka üldkoosoleku ajal, kuid viimasel juhul peavad selleks kõik mittetulundusühingu liikmed üldkoosolekul olema. Päevakorra täiendamise võimaluse andmine mittetulundusühingu liikmetele on otstarbekas, sest vastasel juhul peaksid nad kasutama MTÜS §-s 20 ette nähtud võimalust ja üldkoosoleku ise kokku kutsuma. See põhjustaks aga suuremaid kulutusi võrreldes sellega, kui samasid küsimusi arutatakse juba kokku kutsutud üldkoosolekul. Kui päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut, siis on vaja sellest teatada ka kõigile mittetulundusühingu liikmetele. Vaid sel juhul on kõikidele mittetulundusühingu liikmetele tagatud võrdne võimalus informatsiooniga tutvuda ja sellest lähtudes teha otsus üldkoosolekul osalemise vajalikkuse kohta.
Samas võimaldab selline kord üldkoosolekuid ebamõistlikult kaua edasi lükata, lisades muudkui uusi punkte päevakorda. Sellega kaasneksid aga kulud juba planeeritud üldkoosoleku ärajäämise tõttu nii mittetulundusühingule kui ka isikutele, kes on teinud ettevalmistusi üldkoosolekul osalemiseks. Seepärast nähakse üldkoosoleku täiendamisega seoses § 20¹ lõigetes 3 ja 4 ette piirangute rakendamise võimalus. Mittetulundusühing võib põhikirjas sätestada, et mittetulundusühingu liikmed võivad täiendavaid punkte päevakorda lisada ainult mitte hiljem kui kolme päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamist. Sel juhul jääb teistele isikutele mõistlik aeg, et oma plaanides muudatusi teha, kui üldkoosolek edasi lükatakse. Mittetulundusühingul oleks aga kasulik saata üldkoosoleku kutse liikmetele varem, kui näeb ette seadus või põhikiri, sest sel juhul jõuaks mittetulundusühing saata nõutava etteteatamistähtaja jooksul uue üldkoosoleku kutse, ilma et üldkoosolekut tuleks edasi lükata (vt eelnõuga mittetulundusühingute seadusesse lisatav § 20 lg 7). Sellise võimaluse kasutamisele mittetulundusühingute poolt aitab kaasa ka lisatav § 20¹ lõige 4, mis näeb ette, et põhikirjas võib ette näha, et päevakorda võib täiendada ainult niikaua, kuni päevakorra muutmisest on juba ühe korra liikmetele teatatud.
Re: KÜ koosolek
Sirts mida tahad ütelda ? ...et ikka on kohustus päevakorda muuta või ?sirts kirjutas:Uue eelnõu seletuskirjast:.....
Re: KÜ koosolek
No ma ei tea, milline võimalus on siin eirata inimeste soove? Selle seletuskirja osa panin aga siia sellepärast, et saaksite lugeda Justiitsmnisteeriumi seletust,miks nad just sellist varianti otstarbekaks peavad.
Minu kogemus näitab, et osa inimesi nõuab kiivalt oma õigusi ja on igal juhul huvitatud juhatuse töö halvamisest. Kellel meist siis on siin aega ja viitsimist igaühele ükshaaval seletada, millise punkti päevakorda võtmine on otstarbekas ja millise mitte. Ja kui siis siin nähakse ette veel ka see võimalus, et inimene justkui ise otsustab, kas tal on vajadust väljakuulutatud päevakorraga koosolekule üldse minna või mitte? No see peaks olema ühistu liikmetele kuidagimoodi kohustuslik, mitte et me selle veel lõdvemaks laseksime.
Minu kogemus näitab, et osa inimesi nõuab kiivalt oma õigusi ja on igal juhul huvitatud juhatuse töö halvamisest. Kellel meist siis on siin aega ja viitsimist igaühele ükshaaval seletada, millise punkti päevakorda võtmine on otstarbekas ja millise mitte. Ja kui siis siin nähakse ette veel ka see võimalus, et inimene justkui ise otsustab, kas tal on vajadust väljakuulutatud päevakorraga koosolekule üldse minna või mitte? No see peaks olema ühistu liikmetele kuidagimoodi kohustuslik, mitte et me selle veel lõdvemaks laseksime.
