Maksudest

[liizzuke]

Vabandan rumala küsimuse pärast, kuid minu jaoks tundub asi kahtlane ja sooviksin rohkem teada prügi ja vee maksmise kohta.

Elan majas, kus pole ühistut loodud. Alles hiljuti leidsin mehe allkirjastatud lepingu kommunaalteenuste osutamisest. Selles on selgelt kirjas, et kui vee näite kindlal kuupäeval ei teata, siis arvestatakse need automaatselt ruutmeetrite arvu pealt. Kas see mitte ei peaks inimeste pealt olema?
Probleem ongi siin selles, et tegemist on 80 ruuduse korteriga ja sisse on vaid mees siiani kirjutatud. Kas see on ühistute puhul normaalne?

Sama lugu prügiga, mitte ei arvestata prügi inimeste pealt, vaid ikka jälle ruudu arvu järgi.

Pole teemaga absoluutselt kursis, kuidas need asjad täpselt käima peavad, aga elades ise eelnevalt mitmetes korterites, kus on tegus ühistu, pole sellist asja küll ette tulnud.

Loodan, et keegi oskab vastata.

[lasnakas]

Kuidagi peab korteriomanikke distsiplineerima.
KÜ-d pole loodud ja ei hakka maja hooldavast firmast mitte keegi kontrollima kas üldse või mitu inimest korteris elab. Ise kirjutad, et elad selles majas, kuid paberite järgi on seal korteris kirjas vaid mees. Tahad, et vee- ja prügikulu arvestataks vaid 1 inimese pealt?
Meil on KÜ ja suur maja. Keegi ei kontrolli kes kellega käib ja palju inimesi tegelikult korterites elab. Korteri ja maksete eest vastutab omanik. Suutsis suure korteri muretseda, peab vastavalt rohkem ka kulude eest maksma - arvelduste kord on kirjas põhikirjas, pisitäiendusi tehtud üldkoosolekul. Prügiarvestus käib korteri ruutmeetrite, vee arvestus tegelike näitude alusel. Kes on unustanud näidu andmata, pannakse kirja 3 viimase kuu keskmine. Eks käiakse neile pidevatele unustajatele ka pidevalt pinda.

[rewa2]

Tsitaat:
Prügiarvestus käib korteri ruutmeetrite, vee arvestus tegelike näitude alusel. Kes on unustanud näidu andmata, pannakse kirja 3 viimase kuu keskmine.

See pole ju loogiline,et prügiarvestus ruutmeetrite järele..?? Meil toodab prügi ikka inimene ja arvestus käib ka korteris olevate inimeste arvu pealt!!

[killu]

Meil on KÜ-s vesi ikka m3 järgi ja prügi in. järgi. Kui veemõõtja näitu ei teata, siis läheb kogu ülejäänud vesi tema (nende) kaela ehk siis maksavad kinni vahe üldnäit - korterite näidud = x. Prügi on reaalselt elavate in. arvu järgi. Tihti on ainult 1 in. registreeritud, ent elavad 3 in. Aga eks kõige lihtsam oleks KÜ moodustada ja asjad paika panna.

P.S. Meil on üks huvitav inimene majas, kes töötab laeval koristajana. Ja tema arusaamine asjast on igatahes selline, et kuna ta on 1 nädal tööl ja 1 nädal vaba, siis peaks tema prügiveo eest maksma aastas 6 kuud ...

[ergon]

KÜ ei pea pidama arvestust elanike kohta ja kuidas KÜ liikme poolt antud infot kontrollida saaks? Mitte kuidagi. Seega ruutmeetrid on kontrollitav suurus ja arvestus käib selle järgi.

[rewa2]

Meie KÜ liige paneb iga kuu lõpul ühistu postkasti lipiku, millele on märgitud mõõturite andmed sooja ja külma vee kohta, ning gaasi kohta.
Ja teate nurga peale kirjutame: elanike arv korteris.

[pimeloom]

Igal juhul on kõige õigem kõiki mittemõõdetavaid tasusi arvestada ruutmeetri järgi. Korteri pindala on kindel ja jääv suurus.

Kes suudab suures majas kontrollida tegelikku elanike arvu korterites. Ja õiglane ei ole ta näiteks nende suhtes, kes nädalate kaupa kodust ära on, äraolekul ju inimene jäätmeid ei tekita. Puhkuste aeg samuti. Siis on elanikke, kes elavad üksi ja kellel ei käi praktiliselt üldse külalisi, mõnedel käivad lapsed-vanemad-külalised pea iga päev. Ka nemad tekitavad jäätmeid erinevalt.

Aga eks see ole iga ühistu üldkoosoleku otsustada, mille järgi seda jagada.

[doris]

Lipiku nurgale võib panna mistahes arvu, kes seda kontrollib. Kui majas polnud veel veemõõtureid ja arvestus käis inimeste e. sissekirjutiste järgi, siis ühes korteris elas kuus tatarlast, aga sisse oli kirjutatud ainult üks. Veearved olid ikka kolossaalsed.
Prügiga on nii, et vahel pole midagi sinna visata, vahel tassib inimene ühe päevaga pool konteinerit täis.
Meil kõik m2 peale va. vesi.

[rewa2]

Ruutmeetri järele on kõige nõmedam prügi maksmine! On ju (88m2) kortereid, mis on tühjad, sest inimesed elavad aastaid välismaal. Samas on 1.toalises (33m2) viieliikmeline perekond.
Elanike arvu kontrollimiseks on ju sektsiooni vanem. Minagi tean 80 korteriga KÜ-s majas, kes millises elab ja kui palju on igas korteris rahvast, sest maja ehitati 1973. aastal kooperatiivmajaks. Nüüd uutes majades ei tea ega tunne enam naabreidki!!

[k24]

KÜS § 4 lg 2 järgi määratakse põhikirjas kulude eest tasumise alused ja kord. Kui põhikiri midagi ei ütle, siis KÜS § 15 1 lg 1 järgi jagatakse kõik kulud ruutmeetri peale. Kuidas teised ühistud teevad või mida keegi arvab ei oma mingit tähtsust.

[rewa2]

Kas raamatupidaja ja juhatuse esimehe töötasu on teil ka korteri ruutmeetri järele?

[pimeloom]

Kas raamatupidaja ja juhatuse esimehe töötasu on teil ka korteri ruutmeetri järele?

Loomulikult. Lisaks veel ka majahoidja oma. Kõik töötasud makstakse haldus/hooldusfondist ja sinna kogutakse raha ruutmeetri järele.

[killu]

Tean maja, kus on prügi jaotatud 40.-/krt., seega mitte inimeste ega m2 järgi. Ja elanikud pidavat rahul olema. Sest jah, ega seda prügi kogust ei saa ju tõepoolest kuidagi mõõta. On meiegi majas nii, et mõnikord on konteiner poolenisti täis, vahel aga nii täis, et kaas ei lähe kinni. Millest või kellest see oleneb - pagan seda teab.

[rewa2]

Kas raamatupidaja ja juhatuse esimehe töötasu on teil ka korteri ruutmeetri järele?

Loomulikult. Lisaks veel ka majahoidja oma. Kõik töötasud makstakse haldus/hooldusfondist ja sinna kogutakse raha ruutmeetri järele.

Tule taevas appi!! Kas teie juhatuse esimees ja raamatupidaja teeb 4. toalise korteri jaoks rohkem tööd kui 1. toalisele...??

[ergon]

kas juhatuse esimees ja raamatupidajad teeva rohkem tööd 1 toalise jaoks, kus elab 6 inimest võrreldes 3 toalsiega kus elab kaks inimest.

Austatet eelkirjutaja, sinu väide ei ole pädev - ei loogiliselt ega juriidiliselt.

[tähelepanelik]

Elanike arvu kontrollimiseks on ju sektsiooni vanem. Minagi tean 80 korteriga KÜ-s majas, kes millises elab ja kui palju on igas korteris rahvast, sest maja ehitati 1973. aastal kooperatiivmajaks. Nüüd uutes majades ei tea ega tunne enam naabreidki!!

Selles seisnebki arusaamise vahe. Sina ehitasid korteri oma raha eest, paljud foorumlased aga said selle riigi poolt kingituseks.

[leammj]

Ruutmeetri järele on kõige nõmedam prügi maksmine! On ju (88m2) kortereid, mis on tühjad, sest inimesed elavad aastaid välismaal. Samas on 1.toalises (33m2) viieliikmeline perekond. Kirjutab Rewa2
Miks on m2 preale kõige nõmedam maksmine. Huvitav kuidas .Mõned majad teevad maksmise prügi, üldvesi,üldelekteri eest korteri pealt.Millega sa tõestad , et selles 80m2 korteris ei ela keegi.Ainult kui kom. teenuste tarbimise järgi.Kuid on olemas selline seadus, Isikuandmekaitse seadus. Selle seaduse alusel ei ole õigus teil teha korterites elavate isikute arvestust.KÜ juhatusse ei peaks üldse puutuma kui palju elab ühes korteris. See on minu korter ja minu kindlus. mis on teistele puutumatu .
Ühes majas 1 toalises korteris elas 5-liikmeline perekond.Koer ja kass.

[sirts]

leammj kas tahad öelda, et ühistu ei tohi pidada elanike registrit?

[rewa2]

kas juhatuse esimees ja raamatupidajad teeva rohkem tööd 1 toalise jaoks, kus elab 6 inimest võrreldes 3 toalsiega kus elab kaks inimest.

Austatet eelkirjutaja, sinu väide ei ole pädev - ei loogiliselt ega juriidiliselt.

to ergon!
Ei saa aru, miks on raamatupidaja töö sõltuvuses inimeste arvuga korteris? Raamatupidaja arvestab-kirjutab ju ühe arve kuus igale korterile, mitte inimesele selles korteris.

[ergon]

esiteks, raamatupidaja töö ei pole pelgalt arvete kirjutamine üks kord kuus. Teiseks, olen seda meelt,et kulud jagatakse vastavalt mõõdikutele või korteri ruutmeetri järgi. Nii on kõigile lihtsam, arusaadavam ja selgem. Ei ole minu asi uurida ja kontrollida palju kellelgi inimesi tema enda korteris elab. Juhatus peab pidama ühistu liikmete nimekirja, mitte elanike registrit.

[rewa2]

Näiteks sooja -ja külmavee torude vahetus korteri püstakutes.Kuidas te saate seda korteri ruutmeetrite (pindalaga) jagada? Kõigis korterites on ju torud võrdse pikkusega, olgu ühe,kahe või neljatoline.
Meie oleme jaganud kogu töö+materjali maksumuse ikka korterite arvuga. Makstav summa kirjutatakse kuu arve peale.
Kui te kogute torude vahetuseks raha korteri ruutmeetrite järele, siis maksavad ju 4.toalised KAKS KORDA rohkem kui ühetoalised korterid.

[lasnakas]

Näiteks sooja -ja külmavee torude vahetus korteri püstakutes.Kuidas te saate seda korteri ruutmeetrite (pindalaga) jagada? Kõigis korterites on ju torud võrdse pikkusega, olgu ühe,kahe või neljatoline.
Meie oleme jaganud kogu töö+materjali maksumuse ikka korterite arvuga. Makstav summa kirjutatakse kuu arve peale.
Kui te kogute torude vahetuseks raha korteri ruutmeetrite järele, siis maksavad ju 4.toalised KAKS KORDA rohkem kui ühetoalised korterid.

Väga huvitav lähenemine.
Torustiku vahetus on vajalik kogu majale, seega peaksid maksma kõik võrdselt, st remondiraha 1 m2 kohta.
Sama hästi võiks esimese korruse elanik küsida miks tema peab maksma katuse remondi eest, kuna tema pea kohal katust ei ole. Las maksavad katuse remondi eest ainult viimase korruse elanikud.

[rewa2]

to lasnakas
Ära tee asja nii keeruliseks. Katus on ühine kõigile, ole sa 1. või viimasel korrusel. Ja maksavad kõik võrdselt. Oleme juba 40 aasta jooksul vahetanud 3 korda katust ja firma arve oleme jaganud korterite arvuga ja kõik on rahul.
Aga torustiku välja vahetamisel on kaks etappi.On need torud, mis keldris ja teised ,mis keldrist korterisse lähevad. Viimaseid nimetatakse püstaku torudeks. Keldri trassitorustiku torud on vahetatud ühistu remondirahadega. Püstakutorude vahetus on üldkoosolekul vastu võetud otsusega omafinatseeeringu alusel. Kui püstakus on 5 korterit, siis summa jagatakse viiega, olgu korteri elamispind kui suur tahes...
On ka nii,et ühes koridoris tahavad panna raudtorud, teised plastikud, kolmandad Alpex. Kui elanikud ise maksavad oma osa, pangu või roostevaba torud!!

[lasnakas]

Jah, nagu üldkoosolek otsustab, nii teete.
Meil on nii keldris kui püstakutes torustik vahetatud. Püstakutega ei tehtud mingit isetegevust, kogu torustik ühest ja samast materjalist.
Püstakutes käis torude vahetus kiiresti, päev ja püstak (9 korrust) koos kõigi veemõõturite taatlemisega. Kõik kulud maksti kinni maja ühtsest remondirahast (omafinantseering) nagu eelarvega oli paika pandud. Kellel veemõõtur oli hälbega, pidi oma isiklikku rahakotti kergendama uue mõõturi hinna võrra.
Mingit eraldi raha peale igakuise stabiilse remondisumma ei koguta.

[sirts]

On ka nii,et ühes koridoris tahavad panna raudtorud, teised plastikud, kolmandad Alpex. Kui elanikud ise maksavad oma osa, pangu või roostevaba torud!!
Ei ole ikka nii, et igaüks teeb mis tahab. Traadid torud ja tarindid on ühisvara ja selle eest kantakse ühiselt hoolt. Kogutakse remondiraha ja eelarves nähakse ette torustike remont. Mitte mingit jagamist ei toimu. Sa ajad asju ise keerulisemaks.